21. sajandi väljakutsed (0)

TEEMA: „21. SAJANDI VÄLJAKUTSED“
Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand , milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme.
ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU:
Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda?
Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud.
Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks?
Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng.
Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas?
Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsiline kontakt ning toetutakse rohkelt tehnikale.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas ohjeldada ja peamõttes vastatakse et tehnika mängib suurt rolli ja mida see kaasa toob.
Peaprobleem: Missugused sotsiaalsed probleemid meid ümbritsevad?
Peamõte: Noorte tulevik oleneb mitmetest asjadest, eelkõige töötahtest, haridusest ja õnnest.
Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse missugused probleemid meid ümbritsevad ja peamõttes kirjutatakse noorte tulevikust .
Peatees: Riik ei saa eksisteerida probleemideta, sest igal inimesel on oma arusaam maailmast.
Peamõte: Üheskoos saab muuta rohkem. (Kõik probleemid on lahendatavad.)
Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse, et riik ei saa eksisteerida probleemideta, aga peamõttes kirjutatakse, et kõiki probleeme saab lahendada.
Peaprobleem: Kuidas mõjutab liigne tarbimine inimest ja keskkonda?
Peamõte: Inimene on kõige kahjulikum elusolend looduses oma harjumuste tõttu.
Ei lähe kokku. Probleemis kirjutatakse liigsest tarbimisest ja selle mõjust inimesele ja keskkonnale aga peamõttes hoopis inimesest.
Peaprobleem: Millised on 21. sajandi sotsiaalsed probleemid Eestis?
Peamõte: Eestis on 21. sajandil mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid mille lahenduste leidmine on keeruline.
Ei lähe kokku. Peamõte ei vasta peabrobleemi küsimusele vaid pigem kordab seda.
Peaprobleem: Kas inimene saab astuda 21. sajandi ühiskonna probleemide vastu?
Peamõte: Inimesel on võimalik muuta 21. sajandi ühiskonnas valitsevaid probleeme, kui on olemas piisavalt motiveeritust ja kannatlikkust.
Ei lähe kokku. Peaprobleemis küsitakse kas inimene saab astuda, aga peamõttes kirjutatakse, et inimene võib muuta probleeme, kui on motiveeritust ja kannatlikkust.
Peaprobleem: Miks muudab võimalusterohke muu maailm oma riigi ja maa tähtsusetuks?
Peamõte: Võimalusterohke maailm kaotab riigi väärtused.
Ei lähe kokku. Küsitakse miks muudab ... aga vastatakse, et võimalusterohke maailm kaotab riigi väärtused.
Peaprobleem: Millised on suurimad väljakutsed inimkonnale 21. sajandil? Mida need endaga kaasa toovad ning mis on nende tagajärg?
Peamõte: Tulevikuühiskonnas toimetulekuks on vaja kiiret kohanemisvõimet ning tahet vajadusel ennast muuta.
Ei lähe kokku. Probleemis räägitakse 21. Sajandist aga peamõttes tulevikuühiskonnast.
PARANDA VEAD. PÕHJENDA.
TÄHEORTOGRAAFIA
Sõnasta peamõtte – sõnasta peamõte, probleemiteta - probleemideta, osa töötudest – osa töötutest, looduskatastrofid - looduskatastroofid , võttavad seisukoha – võtavad seisukoha, jätkades, kasutame resursse – kasutame ressursse, materjaalne - materiaalne, lõpplikuks tulemuseks – lõplikuks tulemuseks, ei aksepteeri – ei aktsepteeri, näevad usklike – näevad usklikke, on läinud pankroti – on läinud pankrotti, nendes videodes – nendes videotes, disipliin - distsipliin, lütseom - lütseum, on vaja viitkümment inimest – on vaja viitkümmet inimest, konflikditeta - konfliktideta, teise varjandina – teise variandina
POOLITAMINE
iseenda- st – ise-endast
MORFOLOOGIA
21 sajandi väljakutsed – 21. Sajandi väljakutsed, 5-es lõik – 5. lõik, tekitavad lahkhelisi – tekitavad lahkhelisid, tehtakse - tehakse, vaesete riikide – vaeste riikide, seaduste ja keeludega – seaduste- ja keeldudega, kõrgeid palkasi – kõrgeid palku, kulusi kärbitakse – kulusid kärbitakse, neid hooldekodusi – neid hooldekodusid, tootmine viidakse mujale – tootmine viiakse mujale
ALGUSTÄHT
saavad Maailma osaks – saavad maailma osaks
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
riikide vahelised suhted – riikidevahelised suhted, inimeste vaheline kontakt – inimestevaheline kontakt, 400 sõnaline kirjand – 400-sõnaline kirjand, sõnasta kirjandi probleem küsimused – sõnasta kirjandi probleemküsimused, elatus tase - elatustase, tihti peale puudub oma arvamus – tihtipeale puudub oma arvamus, see tõttu - seetõttu, kriisi olukordadest - kriisiolukordadest, idee lausetele - ideelausetele, lisa pinged - lisapinged, lisa kohustus - lisakohustus, üheltpoolt – ühelt poolt, teiseltpoolt – teiselt poolt, ekool – e-kool, need samad inimesed – needsamad inimesed, on vähemtähtsad – on vähem tähtsad, kergema vastupanuteed - kergema vastupanu teed, keelte oskus - keelteoskus , maailma eripaikade inimesi – maailma eri paikade inimesi, väike riigid - väikeriigid, energia puudus - energiapuudus , Eesti- ja venemaa piirilepe – Eesti ja Venemaa piirilepe, lahendatakse toidu, vee ja energia probleemid – lahendatakse toidu-, vee- ja energiaprobleemid , säilib toidu, vee ja energia vajadus – säilib toidu-, vee- ja energiavajadus , majandus teadlane - majandusteadlane, alla neljakümneaasta vana – alla neljakümne aasta vana, selletõttu – selle tõttu, Eestiriigile – Eesti riigile, riigimajandus – riigi majandus, nii öelda – nii-öelda, 3kuuga – 3 kuuga , peab neid ülalpidama – peab neid ülal pidama , kasvatus asutusi - kasvatusasutusi, laste toetusi - lastetoetuseid, hariduse mitte väärtustamine – hariduse mitteväärtustamine
KIRJAVAHEMÄRGID (ja muu)
1. Iga teesi juurde märgi sulgudesse mõni märksõna, millest selguks, kuidas lõiku arendaksid.
2. Lootused saada hästi tasustatud töökohale, on kõrged.
3. Me teeme seda väga lihtsal põhjusel - selleks on mugavus.
4. Kuid jätkates elamist samal viisil, hävitame me looduse ja hiljem ka kogu elu maal.
5. Ühiskonnas on vaja ka inimesi, kellel on mingil teatud alal praktilisi kogemusi.
6. Küsimusele “Kuidas tehnoloogia areng mõjutab haridustaset?“ on raske vastata.
7. Inimene, kes hoolib teistest, iseendast ja perekonnaliikmetest, on hea inimene.
8. Lapsele on eeskujuks vanemad mitte ainult käitumise, vaid ka tegude poolest.
9. Paljud pole aru saanud sellest, kuivõrd tähtsaks probleemiks on meie kõigi jaoks saanud rahvastiku vananemine .
10. See aga võib välja suretada sealse kultuuri.
11. Hoone ei püsi püsti nii, et ei ole midagi, millele toetuda.
12. Trahvidele lisaks tuleb luua uusi seadusi.
13. Tavaliselt nõuavad kõrgelt haritud inimesed palju suuremat palka kui madalama haridusega inimesed.
14. Seega tuleb leppida tööga, mis pole võib-olla nii haridusevääriline, kui võiks olla.
15. Üheks põhjuseks, et meil ei ole tööealisi inimesi, on väljaränne.
SÕNASTUS (ja muu)
Inimesed muutuvad telefonidest, arvutitest ja muudest tehnikavidinatest sõltuvaks.
Kogemusteta töölisi keegi ei vaja. – Tavaliselt ei vajata kogemusteta töölisi.
Me kõik ostame poest rohkem toitu kui meil hetkel tarvis – Poest ostetakse rohkem toitu kui tarvis läheb.
Hetkel tundub mulle, et ühiskond peab sammu tagasiastuma ja loobuma mugavustest. Kuid seda ei tee me enne kui kõik ressursid on raisatud. – Hetkel tundub, et ühiskond peab sammu tagasi astuma ja loobuma mugavustest. Kuid seda ei tee ta enne, kui kõik ressursid on raisatud.
Seega, noored pange pead tööle ja asuge mõtlema alternatiiv energiaid, et ka teie lastel oleks parem tulevik. – Noored peaksid panema oma pead tööle ja hakkama mõtlema alternatiivenergiatele, et ka nende lastel oleks parem tulevik.
Autokoolides õpetatakse ökonoomilist sõitu. – Autokoolides õpetatakse ökonoomilist sõitmist.
Inimesed, kes suudavad muudatustega kiirelt kohaneda ja uutest tekkinud või tekkivatest võimalustest kinni haarata saadab edu. Nende õppimisvõimalused on suuremad kuna nad suudavad, selle kiirelt muutuva maailmaga kohaneda.
Riigist, kus rahvas välja rändab, võib olukord ajutiselt paraneda.
Need on jäänud tahaplaanile.
Aru ei saada kurvast tõsiasjast, milleks on tarbijate suurenemine, sealjuures vähenevad need inimesed, kes toodavad ja tarbijate eest maksavad. Rahvastiku vananemist raskendab sealjuures veel see, et paljud noored on otsustanud, ning teevad seda ka edaspidi, oma kodumaa tolmu jalgadelt pühkida ja mõnda teise riiki paremat elu otsima minna.
Euroopa Liidu liikmesriigina on majanduskasv olnud tohutu ning elamistase vaikselt kasvab sellega.
Väga palju muutusi on toimunud viimase kahekümne aasta jooksul, ning muudatusi tehtakse ka praegugi.
Aga on ka neid, kes hoolivad ainult iseendast ja seetõttu võib ta sooritada asju, mida hiljem kahetseb. Paljud on kaotanud oma töökoha või perekonna, mis ajendab teda mõtlematult tegutsema.
Töökohad mis varem andsid paljudele võimaluse töötada ja raha teenida on asendunud nüüd masinatega, näiteks vabrikud.
See paneb muidugi mõtlema, sest paljud suurriigid, kes ostavad enamik kaupa arengumaadest, ei tarbi ostetud kaupa ära, mis läheb hiljem prügimäele.
Riikide, kus rahvaarvu kasv on kiire, kuid majandus on nõrk, juhid peaksid sekkuma.
Kuidas mõjutab riigi probleemid ühiskonda?
Riigipead, valitsused, kuningad, pealikud ja teised tähtsad asjamehed peaksid võtma vastu seadusi, millega piirata rahvaarvu kiiret kasvamist.
Hea elu all mõtlen hetkel seda, et iga inimene saaks kõhu täis ja ei oleks janus .
Kes on hetkel alla neljakümneaasta vana, ei hakka tulevikus riigilt pensioni saama.
Need on kõik päevakajased probleemid, mis vajavad selgust.
Mõned ei vaevugi tööd otsima, vaid elatuvad töötu abirahadest või vanemate kulul.
Tänu sellele jääb riigil aina vähemaks raha, et ülalpidada kasvatus asutusi, laste hooldekodusi,
maksta pensione ja laste toetusi kui ka töötudele abiraha .
Elades riigis, kus elaniskond vananeb, rahvaarv väheneb ja töötute arv tõuseb tekib probleeme nii riigi majandus- kui ka sotsiaalvaldkonnas.
PARANDA TEESKAVA
SJ: Millest on tingitud tööpuudus ning kuidas saaks selle väljakutsega võidelda?
TA: 1. Üheks tööpuuduse põhjuseks on hariduse alatähtsustamine.
2. Kogemuste puudumine on suureks mureallikaks.
3. Tööpuudust põhjustab ka hariduse ülehindamine.
4. Ka vale eriala võib põhjustada tööpuudust.
5. Et mitte sattuda töötute hulka, võib minna ka teise riiki tööle.
6. Vale või mittenõutud eriala puhul on alati võimalus ümber õppida.
7. Töötusest pääsemiseks tuleb ise olla aktiivne.
8. Inimene mitte ei õpi end töötuks, vaid elab end töötuks.
KV: Tööpuudus on väga tihedalt seotud inimese arvamuste ja otsustega. Igaüks on oma õnne sepp .