Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Peamised ekspordi finantseerimise vahendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
akreditiiv, faktooring, pank, garantii, müüja, inkasso, saajale, dokumendid, vahendaja, saadab, stand, ettevõttele, ostjatelt, arved, tellija, laekumiste, kohest, müüjale, teatab, laovarud, analüüsimiseks, õppetool, väärtuslik, riskiga, instrument, kõigepealt, avamist, avamise, tarnijalt, ühikuhind, esitamiseks, ajavahemik, taotlejalikviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved. Müügi haldamine ja ostjate kontrollimine ei ole piisavalt tõhus.
Kodutöö RAHANDUS JA PANGANDUS Sularahata arveldused (Swedpank, SEB pank ja Nordea pank põhjal) Faktooring Millega on tegu? oFaktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha - arvete rahastamine, arvete haldamine ja vajadusel ostjate makseriski maandamine krediidikindlustusega. Faktooring Kuidas toimib?
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu
Mis on akreditiiv? Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta.
Akreditiiv on dokument, mille annab välja pank vastavalt kauba ostja korraldusele ja mis annab müüjale õiguse teatud tingimustel saada kindlaks määratud rahasumma. Väliskaubandustehingutes kasutatav lühilaen, mille tähtaeg on kõige rohkem 3 kuud. Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja kindlustunnet raha saamise kohta suurendada Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom
Korduvkasutusega limiidilaen Krediitkaardilaen Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud Eraisikule: o Arvelduslaen o Krediitkaardilaen o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid. Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab: Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid: Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring
üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud; 15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja – tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Arvutuskäik on järgmine: Koguvõimendi saab leida ka kui tegevusvõimendi ja finantsvõimendi koosmõju, mida näitab nende korrutis: (8.61) DTL = DOL DFL. Koguvõimendi tõlgendus. Toodangu koguse üheprotsendiline muutus toob kaasa EPSi protsendilise muutuse DTLi ulatuses. Suured võimendid võimaldavad saavutada küll suure efekti mingi teguri väikesel muutumisel, aga tähendavad ka kõrget riski. Kui ettevõte on kahjumis, siis on allapoole võimendus tugevam. 9. PANK JA PANGATEENUSED 9.1. Pangad kui spetsiifilised ettevõtted Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. 16. ja 17. sajandil tekkisid Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal juba ziiropangad, mis võtsid
o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus arbitraaz); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud 15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne) c. Lepingu sõlmimise etapid · Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine · Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine
Süsteem hoidis ära devalveerumise ohu, kindlustas hinnastabiilsust. Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss. Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia. IMF Tegevuse põhieesmärgid: toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme aitas toetada vahetuskursside stabiilsust säilitas vahetuskursse aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja. Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Koosneb finantsinstitutsioonidest. Valuutakommitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 36.Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss). Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.) Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e
diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid klient saab laenulimiiti kasutada vajaduse tekkel. Küll aga reguleeritakse antava krediidi mahtu, mis tavaliselt jääb 30 60% piiridesse firma viimaste kuude käibest. Pangad võtavad arvesse ka laenusaaja usaldusväärsuse aga ka omakapitali suuruse. Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult
Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas
Väljastada arved kohe koos kauba või teenusega. Sisestada laekunud summad arvestussüsteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lõpetada kauba väljastamine või väljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast pidevalt meelde jne.). Raha laekumise kiirendamiseks võid kasutada diskontot st kui ostja tasub varem, saab ta allahindlust. Kasutada faktooringut. Faktooring - müüja varalise nõudeõiguse omandamist faktooringfirma ehk faktori poolt, kes ostab pärast müügimomenti (kauba või teenuse üleandmist) müüja varalise nõudeõiguse tulevikus laekuvatele arvetele. Faktooringul on kolm osapoolt - müüja, ostja ja faktooringfirma (faktor). Faktoorimise etapid: Müüja esitab ostjale arve kauba või teenuse eest tasumiseks. Müüja saadab arve pangale. Müüja saab kokkulepitud osa (70-90%) arve summast kohe kätte ning
53. Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv kauplemisaeg (ajavahe puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 ettevõtet nimekirjas. IV osa – Valuutakursid 54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid • Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) • Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) • Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse
odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei
Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb
liini lepngud; 3)Krediitlaen keskpangalt (Discount paigaldamisel. Garantiikiri sisald. mitmeid olulisi Window), mis võib olla: a)automaatne arvelduskrediit tunnuseid: kohustuse olemus, tähtaeg, ennetähtaegse korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis. tingimused. osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja veksel e. Aktsept (Banker's Acceplance)- panga heast tahtest. tingimusteta lühiajaline kohustus maksta raha saajale Laenud äriettevõttele Ettevõttele antavate laenudega tähtajaliselt maksedokum. vastu; 5)Kommertspaber finants. jooksvat tootmist ja invest. Pikaajalised e.
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. 23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond? Tegemist on inflatsiooniga (nominaalse) intressimääraga. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära. SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI 24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus? Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Nüüdisväärtuse leidmine on sisuliselt diskonteerimine. 25. Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond?
Platvormi ehitamiseks kasutatav kapital on hinnaga 12% aastas. Milline on kõrgeim hind, millega võiks platvormi ehitamise eest maksta? 2. Kui palju peab panema 7%-lisele hoiuarvele igal aastal, et 10 aasta pärast oleks seal intressidega koos 150 000 krooni? 3. Toetusprogrammi raames kantakse omavalitsuse eriarvele 500 000 krooni. Kui suur on iga-aastaselt kontolt välja võetav maksimaalne summa, kui raha peab jätkuma neljaks aastaks? Pank maksab hoiuselt intresse 9% aastas ning igal aastal võetakse arvelt välja võrdne summa. 4. Ettevõte soovib võtta laenu neljaks aastaks summas 10 000 krooni. Intress on 6% aastas ning laen tuleb tagastada nelja võrdse osamaksena. Koostada laenu amortisatsiooni graafik. 5. Te soovite annetada 10 aasta pärast õppejõudude pensionifondi 50 000 krooni. Selleks hoiustate kümne aasta vältel iga aasta lõpus võrdse summa panka
summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.) Lisaks on tööandjal täiendavalt õigus kinni pidada palgast : 1. tähtajaks tagastamata avansse 2. töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid võib pidada kinni 3 kuu jooksul, arvestades selle väljamaksmist ja kui töötaja ei vaidle selle kinnipidamise aluste ja suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust. 3. Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt). Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi).
2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks. 3. Krediidipiirangud – laenu raskem saada ning hind tõuseb. Likviidsuse „tõmbajad“ – nõudeid ettevõtte vastu rahuldatakse kiiremini kui tulevad laekumised. 1. Liiga varajased maksed (hankijad, töötajad, maksud vms). 2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid. 3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite. 4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad. 7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel? Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid.
Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Põhiidee seisneb selles, et iga järgmine efektiivsuse vorm on eelmise täiendus. 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus? Näited rahandusest. Turuosaliste kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega. 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele
1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid lepingu tähtaegu (paremad järelmaksu ting.) Võib kehtestada ka eritingimused. Näit
ühtlasem, mistõttu neid tooteid tarnitakse väikeste koguste kaupa. Sisseostetav partii on suur. Partiile kaubeldakse hulgiallahindlust ja tarnitakse osadena. C- ja D-grupp annavad ülejäänud 20% käibest, need tooted käibivad aeglaselt, nõudlus on toodete lõikes kõikuv, nõudluse määramatus on suur. Nende toodete teenindustase võib olla madalam, näiteks 8090%. Tulenevalt sellest ostetakse C- ja Dgrupi tooteid sisse suurem kogus korraga ehk pikema aja varuga. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused? Faktooring debitoorse võla finantseerimine laekumata arvete tagatisel eesmärgiga tagada kiirem laekumine ostjatelt. Nn varapõhise finantseerimise (st nõuete tagatisel) eriliik, mille eesmärgiks on debitoorse võla finantseerimine maksetähtaja ulatuses. Regressiõigusega faktooring - faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Võimalik on ka üldse mitte efektiivsed vormid mulliteooria, see kirjeldab turu anomaaliaid ka ,,käitumuslik rahandus") 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. 1 Rahandusest näiteid: Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata.
Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja. Müüjal võib tekkida probleeme potentsiaalse ostja veenmisel auto tegelikus kvaliteedis. Turg ei pruugi seetõttu üldse toimida. Rahandusest näiteid: · Ettevõtte juhtkonna ja omanike vaheline konflikt. · Muutuseid ettevõtte dividendipoliitikas on keeruline hinnata. · Laenutaotleja ning panga suhe, kus finantseerija peab välja selgitama taotleja krediidivõime jne. 2-3
annaabi.ee 
