Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Paul Keres - sarnased materjalid

keres, itis, maailmameistri, kerese, matsi, rnus, lismaal, rahat, eero, buenos
thumbnail
3
rtf

Paul Keres

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Marcus viiderfeld PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 1937­1941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Paul Keres

Paul Keres 1916­1975 Paul Keres- on eesti maletaja. Sünnikoht: Narva Õppekoht: Tartu Ülikool 1937-1945 Pere ja lapsepõlv Vanemad: Peeter Keres ja Marie Keres Vend: Herald Keres (vanem vend, eesti füüsik) Koolis mängis maalet uuesti. Peamiselt mängis vastu Heraldi Keresi. Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna.  Ta on autor “Male Kool”.  Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

PAUL KERES

Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 1.1.2. Surm...........................................................

Andme-ja tekstitöötlus
2 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Paul Keres

Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille vitja sai MM-tiitlimatile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zrichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959

Sport/kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

J. Öpik, P.Keres ja E. Wiiralt

1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Paul Keres sndis Narvas, Eestimaal, 7. jaanuaril 1916 a. Pauli isa Peeter Keres oli prit Viljandimaalt, ema Marie (neiuna Lmmergas) Keres Lnemaalt. Narva kolis perekond 1915. aastal, eemale lheneva sja eest. Tagasi Prnusse kolis perekond alles 1922. aastal. Omandas keskhariduse Prnus, kus lpetas gmnaasiumi 1935. aastal. ppis 19381941 Tartu likoolis matemaatikat ja oli 19361940 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Abiellus 1940. aasta detsembris Maria Viiresega, peresse sndis kolm last. Paul Keres suri 5

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Paul Kerese eluloo kokkuvõte

PAUL KERES TIMO TIMMI 5 B Paul keres sündis aastal 1916 Narvas, kus nad olid põgenenud Pärnust läheneva sõja eest. Sõja eest aga ei õnnestunud neil pääseda. Pärnusse jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6 aastane. Tema vasak käsi sai viga ja trauma oli eluaegne. Sõltumata sellest arenes Paul kehaliselt hästi. Talle meeldis väga mängida tennist, milles tema tehnika ja andekus olid tähelepanuväärsed. Paul keres tegeles tennisega ka täismeheeas. Eesti edetabelis oli ta esimese kümne mängija hulgas. Malest oli Paul Keres huvitatud juba poisekesena. Ema lausa kartis poisi võimalikku kaldumist hasartmängudele. Pärnu linnas tõusis ta vanemate poiste üllatuseks linna koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks.

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti sport vabariigi ajal.

1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Ta tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud endise NSV Liidu meeskonda.

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Soirt Eesti Vabariigi ajal 1920-1940

Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! 3 "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid Meistrivõistlustel, mis toimusid aastal 1937, Eesti võistkond võitis kolm laskmisvõistlust ja Argentiina karikavõistluse. Uks karikavõistlus võideti veel kord aastal1939. 4 Paul Keres Rahvusvaheline malemeister Paul Keres võitis kuulsuse rahvusvahelises malemaailmas. Rahvusvaheline start algas Varssavis 1935. aastal. Aasta 1936 Münchenis ja 1936-1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. 1937. a maleolümpia Stockholmis. Aastatel 1938-1944 toimus jätkuv väljakujunemine, Keres sai AVRO turniiri triumfaator. 1939. aastal toimus maleolümpia Buenos Aireses. Kokku mängis Keres 29 aasta jooksul (1935-1964) 11 maleolümpial, saavutas 7 kuldmedalit.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpet

Eesti ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti iseseisvumine

tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial. 1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, seltskondlikud koosviibimised. Inimesi huvitas ka filmikunst, eriti seoses heli -ja värvifilmide pealetulekuga. 1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku ­ja restoranikultuur. Haapsalust ja Pärnus kujunesid välja suvitamise kultuuri eestvedajad

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1940

Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik Gustav Suits luuletaja Konrad Mägi kunstnik

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis, tõestades seega oma kuulumist maailma laskeparemikku.

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine) Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses ­ hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes ­ Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses ­ teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas ­ esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis ­ 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad Sport :jalgpall, maadlemine 1936 Kristjan Palusalu berliini olümpial ,korvpalli hakati mängima , spordi seltsis , male teekonda alustas Paul Keres Raadio: raadio saateid hakati edastama 1930 keskpaigas. Vol 5 Õp. teine osa peatükid 17-19 Arenenud tööstusriigid Heaolu ühiskonna riigid olid Lääne-Euroopa riigid (Prantsusmaa, Inglismaa, Skandinaavia ,Austria , Soome , Saksa LV ,Madalmaad) Aasias Jaapan , USA , Kanada ja Austraalia. Teise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria ,Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Tunduvalt arenes ka filmikunst. Saavutati edu filmidokumentalistika alal. Kehakultuur ja sport 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 1940. aastateks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. 1934 ja 1939 leidsid aset Eesti Mängud. alates 1920. a. osaleti ka olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu. Rohkesti korraldati ka maavõistlusi, peamiselt lähinaabritega. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. 7

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Eesti Vabariik

Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel pronksmedali. Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliinis kaks olümpiavõitu. 1938. aastal saavutas noor Paul Keres võidu raadiokontserdi AVRO poolt korraldatud maleturniiril Hollandis ning tunnistati seepeale ametlikult tiitlipretendendiks maailmameister Aleksandr Alehhini vastu. 7 Vabadussõjalased Eesti Vabadussõjalaste Keskliit 1920. aastal asutati Eesti Demobiliseeritud Sõjaväleaste Liit, mis kujunes üsna liikmeterohkeks. Tegevuse eesmärgiks oli oma liikmete huvide kaitsmine (asundustalude saamine, soodsad teenistuskohad, maksuta kooliharidus jm

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres ­ maletaja, Kristjan Palusalu ­ tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist ­ märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ajalugu kontrolltöö 9.klass

3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt ­ graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort ­ skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav ­ helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp ­ helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek ­ helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu ­ maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres ­ maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare ­ kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik ­ astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman ­ keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp ­ neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under ­ luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik ­ luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabariik 1919-1938

2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport. 1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas ,,Kalev". 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast, kelles 16 said medali. Tuntumad Eesti sportlased on: a)Kristjan Palusalu ­ maadleja b)Paul Keres ­ maletaja c)Alfred Neuland, Arnold Luhaäär ­ tõstjad 19. Selgita: vaikiv ajastu ­ 1935. a asendus demokraatlik riigikord Eestis autoritaarse diktatuuriga. Poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) kultuurkapital ­ 1925. a loodud kultuuri finantseeriv asutus, et kultuuri arengut ei peaks vaid riigieelarvest

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

(veneväed lasid masti õhku) Teater Suuremad teatrid, tallinnas tartus, pärnus, viljandis Pildid: Suurnäitleja, Paul Pinna, peeti inimeseks kes pidi igalpool esinema Eliitnäitleja, ooperettistaar, Milvi Laid Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel 1920, I olümpiavõitja, tõstmises, Alfred Neuland Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu Paul Keres, 5kroonise peal, maletaja Spordiala: Laskesprotlased, argentiinakarikas, elukutselt sõjaväelased Eluolu Pildid: maa-ja linnamaja. Õmbluskursused talunaistele 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Seda loetakse II MS lguseks Saksamaa edasitung on kiire Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimateks klubideks kujunesid Tallinna "Kalev" ja "Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Rohkesti korraldati mitmesugustel aladel maavõistlusi, peamiselt muidugi lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga, ent ei puudunud ka sellised eksootilised vastased nagu Türgi jalgpallikoondis. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis. (Laur, Pajur, Tannberg, 1995) 5.KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a.

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuur kahe maailmasõja vahel

'Siuru' ­ kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' ­ noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav ­ helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik ­ astronoom Paul Kogermann ­ keemik Ludvig Puusepp ­ neurokirurg A.H.Tammsaare ­ kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek ­ helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu ­ maadleja ­ berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt ­ kunstnik 'põrgu' Paul Keres ­ maletaja August Mälk ­ kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel ­ 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor ­ 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated ­ 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem ­ 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel ­ 1921 Berliini olümpiamängud ­ 1936 'Kõrboja Peremees' ­ 1922 Linastus 'Mineviku varjud' ­ .1922 Vanalinna kooli hoone ­ 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti aeg

EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabariik 1920-1938

Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ehitisi EV ajast Tartu sõjaväe.. Pärnu.. J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. Tallinn Urla maja Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film Esimene helifilm “Kuldämblik” Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935​ ​Saarimaa ​taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne ­ maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimese eesti aegne aeg

Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõisnike maavaldused ning ja

Ajalugu
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun