100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marcus Viiderfeld
Õppematerjali autor
Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st
Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 1.1.2. Surm...........................................................
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik.
1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Ta tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud endise NSV Liidu meeskonda.
oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest
Ülikoolis arstiteadust. 817-1834 oli Köningsbergis zooloogia ja anatoomia professor, edasi oli ta 1834-1862 Peterburi TA akadeemik ning 1869-1876 sai temast Loodusuurijate Seltsi esimee. Tema uurimis alaks oli kalade, kahepaiksete, roomajate, imetajate embrüoloogiat( arenemisõpetus ehk lootelugu) , eriti uuris ta kalu, avastas inimese munaraku ja selle arengu seadused. Ta oli ka üks ökoloogia rajajaid. 5. kroonine 5 kroonisel on aga kuulus eesti maletaja Paul Keres, kes elas aastatel 1918-1975. veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934. aastal Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.Kerese suuremaid kordaminekuid oli 1938. aastal võit Reuben Fine vastu AVRO turniiril Hollandis. Tänu selle võidule sai Keres õiguse maailmameistrimatšiks Alehhiniga, kuid matš ei toimunud
ja Simpson's Divan Londonis. 19. sajandil arenes kiiresti organiseeritud maleharrastus. Loodi palju maleklubisid, maleraamatuid ja -ajakirju. Linnade vahel toimusid kirimalematsid. 19. sajandi ajalehtedes olid tavalised maleülesanded; tuntumad ülesannete koostajad olid Bernhard Horwitz, Josef Kling ja Samuel Loyd. Esimese ülevaatliku maleteooria õpiku avaldas 1843 von der Lasa, see kandis nime "Handbuch des Schachspiels" ("Malepiibel"). "Malepiibli" autorid olid Paul Bilguer ja von der Lasa, kes lõpetas koostamise ajal surnud Bilgueri töö. 5 Spordialaks kujunemine (1850-1945) Tänapäevases mõistes esimene maleturniir peeti 1851 Londonis. Selle võitis tollal suhteliselt tundmatu Saksa meister Adolf Anderssen. Andersseni hakati pidama parimaks maletajaks maailmas ning tema leidlik ja energiliselt ründav mängukäsitlus
1935. aastal kerkis esile ka maadlejate uus põlvkond, kelle seast olid lootusandvaim Kristjan Trossmann (Palusalu) (fotol) 1935. aastal pääses Eesti malemeeskond ka esmakordselt rahvusvahelisele maleolümpiale, mis toimus Varssavais. Olgugi, et eestlased ei mänginud enda tugevaimas rivistuses, sest puudus tolle aja esimaletaja Paul Schmidt, saavutati 20 meeskonna seas 11. koht. Eestlaste edu peamiseks pandiks oli Paul Keres (Fotol, vasakul), kes just Varssavi maleolümpial kerkis maailma tippmaletajate seltskonda. 1936. aasta maleolümpial oli Keres juba enda laua parim ja 1938. aastal võitis ta maailma ühe esinduslikuima AVRO maleturniiri. 15 Kadi Hinrikus Eesti Spordi ajalugu Eesti laskemeeskonna edu september 1935 1935
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid