Paul Keres (0)

Paul Keres (7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta s�ndis Narvas, k�is koolis P� rnus ja � ppis 1937-1947 Tartu � likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast �li�pilasselts Liivika liige. Juba noorukina v� itis ta t�htsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning p�lvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri v�idu eest maailmameistri mat�i � iguse Aleksandr Alehhiniga (mat�i ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastak �mneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag- Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri p�rast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat- neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri v�itis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille v�itja sai MM-tiitlimat�ile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Z�richis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud v�istlusel 2. ja 1962. aastal Cura�aol 2. (Keres v�itis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamat�i, mis selgitas v�lja, kumb neist p��seb vahetult j� rgmise ts�kli kaheksa pretendendi hulka.) 1939. aastal v�itis Eesti v�istkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleol�mpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu malet�empion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu v�istkonda, mis v�itis maleol�mpia. Kerese m�ngustiil oli erakordselt mitmekesine . Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka v� lismaal . Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas p�siva v��rtusega teoseid eriti lipu- ning vankril�ppm�ngust. L�ppm�ngu k�sitlev "Praktische Endspiele" ( Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 - 1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt l�ppm�ngude osa, raamatu avangu ja keskm�ngu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga). Kerese v�ljakujunemisel m�ngis suurt osa kirimale, mida ta m�ngis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.