see nii range polnud. Kuningavõim oli küll piiramatu, kuid ta pidi siiski arvestama ka teistega. Kui aga Egiptuses pidi Vaarao ehk jumal-kuningas tagama rahva heaolu, siis Mesopotaamias oli kuninga ülesanneteks juhtida sõjaväge ning mõista kohut. Kuna Egiptuses ei valitsenud kastikorda, siis oli mehe ja naise roll ühiskonnas võrdne. Isa pidi vastutama poja kasvatamise eest ning seejärel päris poeg oma isa ameti. Seevastu Mesopotaamias olid perekonnad aga patriarhaalsed. See tähendab, et pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle ning tal võis olla mitu naist ning ka abieluväliseid seksuaalsuhteid. Naiselt seevastu nõuti aga ranget monogaamsust. Tsivilisatsioonide alguses kujunes välja mõlema riigi jaoks suurim saavutus - kiri. Paljud tunnevadki neid riike kui kirja loojaid. Mõlemal riigil oli oma kirjastiil, mis oli inimestel väga raske omandada - Egiptlastel hieroglüüfkiri ja Mesopotaamialastel oli esialgu piltkiri, millest
Belgia kirjandus XIX sajandi lõpp ning XX algus tähistasid erakordset ja tormilist arengut ka belgia kirjanduses. Ainuüksi paari aastakümne vältel kerkis Belgias esile hulk autoreid, kelle looming kuulub maailmakirjanduse paremikku. Nende kirjanike hulgas on silmapaistvamad Charles De Coster, Emile Verhaeren ja maurice Maeterlinck. Et Belgias sai põhiliseks põllumajanduslik arengusuund, siis säilisid siin patriarhaalsed suhted, mis Inglismaalt, Prantsusmaalt ja isegi Saksamaalt selleks ajaks juba ammu kadunud olid. 1880-ndate aastate algul toimusid kogu maal murrangulised muudatused. Tööstuse ja ka metallitööstuse tormiline areng nõudis massilist tööjõudu. Selle tõttu laostusid ja kadusid Belgia külad ja inimesed läksid elama ning tööle suurtesse linnadesse.1880- ndate vallutatakse ja koloniseeritakse suuri alasid Kesk-Aafrikas, moodustub niinimetatud Belgia Kongo
kultust, mida reguleerib ja sanktsioneerib riik, üldse ainsaks religiooniks. See tähendab 2 ühtlasi, et perekondlikud sidemed ei ole surnutega mingil juhul katkenud surnud jätkavad oma autoriteedi ja kaitsefunktsiooni teostamist. Tegelikult on isegi vara surnud esivanemate oma, kuna surnud jätkavad elu ja kodusviibimist ning vanemateaustus ja patriarhaalsed tavad nõuavad, et kõik, mis lapsel on, kuuluks vanematele. Teisest küljest kuulub nt Ameerika indiaanlaste religiooni olulisemate joonte hulka usk ellu pärast surma, mis omakorda baseerub veendumusel, et elavate ja surnute vaimud suhtlevad omavahel jne Surm, on tõsiasi. On tõsi, et inimesi pelutab surm see tekitab surmahirmu, mille tähendust võib mõista mitmeti. Esiteks on see hirm kätketud tundmatu ja ettearvamatu dimensiooni vahetusega
A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde
Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaistev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa oli asutanud Haava-kivile kodukooli. Talus oli olemas enam- vähem kõik tolleaegne eestikeelne kirjavara. Joosep Haavakivi võttis osa Tartu Põllumeeste Seltsi tegevusest, käis ,,Vanemuises" seltsi kõnekoosolekutel ja oli teravalt meelestatud mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed traditsioon. Talviste käsitööde juuresja suvistel laupäevaõhtutel vesteti jutte, loeti äsja ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja kultuurilised traditsioonid koos majandusliku heaolu ja kauni loodusega moodustasid Haava lapsepõlvekodu heleda külje, kuid see päikesepool ei olnud siiski ainuvalitsev. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseksotsimine, millele eelnes pingeline rahakogumine
Süürias on kuiv maastik liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar. Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus. Ei sobinud vaadata naise katmata nägu. Moslem palvetas Meka poole, ilmakaare poole, kuhu pidi pööratud olema iga prohveti järglase palve. Araablaste laagrites olid erksad värvid punane, kollane, sinine. Nende muusika oli kriiskav igasuguse kõlina ja tärinaga. Tulijaid tervitati karjudes ja kisades ning nende pihta lasti ilma otsteta nooli. Nii kristlased kui moslemid pidasid oma pühaks linnaks Jeruusalemma
Ennekõike nähakse meeste rolli priviligeeritu ja tähtsustatuna, kuna mehed on olnud Lääne ajaloos need, kellega on seotud tähtsamad tegevused; naisel on ühiskondlikku sfääri saamine piiratud naiste osaks on jäänud tegevus kodu ja perekonna ümber. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? o postkolonialistlik kriitika Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon,
Naine iguslikult tiesti oma mehe vimu all. Roomas oli samuti vim meeste kes kui mehed vtsid oma naised thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, Luna-Kreekas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) spartiaadid( vabad poliitiliste igustega inimesed, enamasti elukutselised sjamehed) 2) Perioigid( vabad poliitiliste igusteta inimesed) 3) Heloodid(orjad).
........................................................................................12 2 2. Sissejuhatus Läbi ajaloo on perekond olnud ühiskonnas väga olulisel kohal, samuti on tänapäeva võrdõiguslikus maailmas väga tähtis teema naiste ja meeste suhted ning nende võimu vahekord. Rooma perekonnad erinesid palju tänapäeva peredest. Sealses ühiskonnas olid perekonnad väga patriarhaalsed. Nii laste kui ka naiste üle valitses piiramatult pereisa. Käesolevas referaadis käsitletud isavõimu mõju suhetes lastega ning ka abielus ja sellega kaasnevates toimingutes, eesmärgiga analüüsida, kas perekonnapea võim sugulaste üle on absoluutne või mitte. Lähemalt on kirjeldatud perekonna mõiste tähendust Roomas. Isa ja laste vaheliste suhete juures on välja toodud see, kuidas isavõim tekib ning kuidas saab seda lõpetada isa eluajal
Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon Perekonnad olid patriarhaalsed võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele poegade naiste ja lasteni. Naised olid meesoost sugulase eestkoste all ja neil puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti peale murdeiga ja naine pidi olema truu. Teatud juhtudel naised lahutasid ja elasid oma elu iseseisvalt. Selliseid naisi oli keisririigi ajal rohkem kui varem. Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud
Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon perekonnad olid patriarhaalsed võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele poegade naiste ja lasteni. Naised olid meesoost sugulase eestkoste all ja neil puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti peale murdeiga ja naine pidi olema truu. Teatud juhtudel naised lahutasid ja elasid oma elu iseseisvalt. Selliseid naisi oli keisririigi ajal rohkem kui varem. Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud
Kuidas on tegelane ühiskonnas võõrandatud? Kuidas kujutatakse teoses klassivõitlust? Kuidas nähtub teoses vajadus kujundada ühiskonda ümber, muuta maailmas? E. Vilde „Külmale maale“ H. Leberechti „Valgus Koordis“ 3. Feministlik või soouurimuslik meetod Kuidas defineeritakse tekstis mõisteid „naine“ ja „naiselik“? Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis, tema väärtus kultuuris? Kas selline kujutuslaad toetav või õõnestab neid norme ja väärtusi? Kuidas kujutatakse naise keha ja kehaga seotud emotsioone? Milliseid soometafoore ja –sümboolikaid on tekstis kasutatud? E. Vilde „Mäeküla piimamees“, Mari Prillupi tegelaskuju 4. Retseptsiooniteoreetiline meetod
olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ? LK. 110 135? d) feministlik kriitika- analüüsi puhul on keskne naisega seonduva analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid ja väärtused? Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis( on ta peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste
Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)
Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni deklaratsiooni 1739. aastast, mis postuleeris mõisnike piiramatu omandiõiguse kogu talupoegade vara ja ka isiku suhtes, tuleb käsitada kui aadliseisuse ülimuslikkust väljendavat õiguslikku ideaalmudelit. Pärisorjuse-aja igapäevaelu, mida on Eestis uuritud veelgi vähem kui agraarõigusnorme, kujundasid siiski paljus mõisniku ja talupoja vahelised, tavadele ja traditsioonile rajatud patriarhaalsed suhted. 5 Eesti pärisorise talurahva olukorra suhtelise talutavuse poolt kõnelevana on tõlgendatud ka rahvaarvu kiiret tõusu 18. sajandil. Pigem kutsus talurahva olukorra halvenemise esile üldine majandusareng kui talupoegade lohutu õiguslik seisund. Põhjasõja ja katku järel oli suurem osa põlde sööti jäänud ja sõjaeelne külvide ulatus õnnestus saavutada alles 1750
mancipi hulka kuuluva vara ( nt maatükid, orjad, kariloomad, põllutööriistad) ostu ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, ehk teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures. Samuti reguleeris see tahvel igamist ja sellega seoses abielunaise seisundit. Tunti ka abieluvormi, kus abielu naine polnud enam isavõimu ehk manuse võimu all, ning XII tahvli seadused ei olnud nii väga patriarhaalsed ning andsid mitmeid võimalusi abielunaistel iseseisvaks saada. VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses. Seal määratleti nt ära tee laius sirgel teel, milleks võis olla kaheksa jalga, kurvis aga 16 jalga. Samuti sätestas see, et puud mis on kõrgemad kui 15 jalga tuleb latv maha saagida. Kui kaugele naaberalast võis ehitada ja mida vaidluse korral tegema pidi.
Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks langedes ka ise vallutatute mõju alla. Nii näiteks oli tolle aja Roomas tugev kreeka kultuuri mõju, sest see oli rooma omast kõrgem ning see mõju avaldus ka õiguse alal. Senine patriarhaalne kord hakkas lagunema ja Rooma astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega, muutudes lõpuks tolle aja kaubandusliku suhtlemise keskuseks. Rooma õigus ei olnud enam puht natsionaalse
individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis- kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W
täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ? · Liberaalid vahekohtunik, reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid
tarvis teha, vaid õpetas ka, kuidas jõuda maailma ühtsuseni baha'ide kogukonna loomiseks ja funktsioneerimiseks loodud õpetuste kaudu. Seega on baha'ide kogukond nii Bahá'u'lláh' kirjatöödes vaadeldud ühtse tulevikumaailma mudel kui ka selle embrüonaalne vorm. Baha'i usundil ei ole vaimulikke ega muid juhtisikuid. Kõik baha'id on omavahel võrdsed ning neid õhutatakse osalema kogukonna elus nii aktiivselt, kui neil on võimalik. Baha'ide eesmärk on luua kogukondi, mis ei ole patriarhaalsed, kus pole üksikisikute hierarhiat ning kus erinevatest rassidest, vähemusrühmadest ja klassidest ning mõlemast soost inimesed saaksid oma arvamust avaldada ning tunda, et nende panud on väärtustatud. See ülesanne ei ole täidetud, vaid n-ö töös. Vastupidiselt paljudele teistele usunditele, mis vaatavad tagasi oma muistsele kuldajale, on baha'id endale täielikult teadvustanud, et neil seisab ees teha teoks oma tulevikuideaal. (Partridge 2006: 431)
õiguses vastu ei võetud. 21.Perekonnaõigus. Patriarhaalne, kiriku mõju. Abiellumine on jumala poolt, lahutada ei saa. Kodaniku õiguste arenemisega see muutus. Abielu- omavaheline kokkulepe, võib ka kokkuleppel lahutada. Hakkasid tekkima kohtud, mis tegelesid lahutustega. Kohus võis abielu lahutada abielu rikkumise, julmuse ja abikaasa omavolilise ning alusetu hülgamise eest. Abielupoolte omavahelistes suhetes ja varalistes suhetes säilisid aga patriarhaalsed õigusreeglid. Seega töötas kodanlik- patriarhaalne õigussüsteem abieluõiguses mehe kasuks. 22.Riigi- ja haldusõigus Haldusõigus oli kardinaalselt muutunud. 19saj. Tekkis kaasaegne haldusriik bürokraatiaga. Haldus ei olnud absoluutse monarhia teenistuses. Hakkab arenema liberaalne riik. Tema ülesanne on mitte sekkuda sotsiaal- majanduslikesse probleemidesse ühiskonnas. Kodanikuvabadused ja nende kaitse., selleks olid loodud halduskohtud, et kaitsta ennast riigi vastu. .19 saj.
alalõpmata pidutseti külaliste seltsis. Talupojad seevastu aga tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus isegi, et mõni naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. KIRI, HARIDUS, TEADUS, KIRJANDUS. Kirjamärgid - hieroglüüfid (kr k ,,pühad märgid") - meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest arenenud. Hieroglüüfid tähistasid mõisteid, aga ka kaashäälikuid. Oma keerulise kuju tõttu kasutati neid enamasti
PÕHIMÕISTED 16 I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17 § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17 riigi tekke Aristotelese teooria) P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17 P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19 § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3. RIIGI TEKKE TEOLOOGILISED TEOORIAD 20 §4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIAD 21 § 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD 21 §6.RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIAD 21 TEEMA 2. PÕHIMÕISTED 22 TEEMA3
kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on
Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem (Niger, Kongo) 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem (Uganda, Libeeria, Ghana) 3. Mandri-Euroopa, tavaõiguse ja Islami segasüsteem (Eritrea) 4. Common law, tavaõiguse ja Mandri-Euroopa segasüsteem (Kamerun, Lesotho) 5. Common law, Islami ja tavaõiguse segasüsteem (Nigeeria, Keenia, Gambia) 6. Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem (LAV, Namiibia, Botswana) Tavaõiguse suur tasakaal mängib ikkagi suurt rolli, patriarhaalsed rollid olulised - klannid. Toimunud on võõra õiguse invantsioon. Õigus on konventsionaalne küsimus, kokkulepe ühiskonnas traditsiooniliselt. Samal põhjusel on meil ka väike tõrge ELi vastu (on arenenud omasoodu, meie ühinesime alles 2004). Tänapäeval: 60ndatel toimusid radikaalsed muutused, mis puudutasid Aafrika õigussüsteemi - hakkas juurduma ülekontinendiline pan-afrikanismi idee - kulminatsiooniks said
(eksistents on irratsionaalne) Jean Delville - Saatana aarded (mõned sümbolistid kasutasid ka pea-aegu et akadeemilist laadi) kummalisus võlub. Salapära ja kummalisus (vs realismi igavus ja banaalsus). Pretensioon sügavmõttelisusele. Fernand Khnopff Sfinks (Uusromantikute suhe sugude probleemi oli omamoodi kummaline; kui klassisistid olid patriarhaalsed, konservatiivsed naise keha kui ilus asi; ja realistid toetasid tihti võrdõiguslikkus (I'de hulgas oli ka naisi, nad respekteerisid nende edasipürgimist), uusromantiline suhe oli vastuoluline, rõhutasid meeste-naiste erinevusi; naine kui irratsionaalne mis oli nende jaoks positiivne (n on lähemal maailma olemusele , müstiline). Naist tuleb üheltpoolt imetleda aga teisalt ka karta.(pildil naine kui mõnusa naeratusega kiskja, võimas ja ohtlik. Mees naiivne)
inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk mittekodanike õigused määrasid kindlaks välismaalaste preetori poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja
Natuke kultuurist. Vabariigi ajal olid linnas teatrid, saunad, gümnaasiumid, baarid. Enamikes linnades oli ka foorum, nagu raekoda veidi meie mõistes. Rikkamad elasid villades linnas ja linna territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad.
Esileküündivaimad olid ,,Amu-Darja" (1928), ,,Kaastunne või nõuanne" (1929). 30. alguses eneseotsingud. Loeb palju Euroopa, Vene kirjandust, tutvub rahvaluulega. 1934 valmis ,,Veriste küünte vahel", mis ilmus 1937, ent millega kriitika rahul ei olnud; kirjandusliku loominguga tuli aastateks hüvasti jätta. 1956 hakkas romaani pmber töötama, see ilmus 1960 pealkirja all ,,Saatus". Derjajev kirjeldab selles Turkmeenia külaelu revolutsioonieelsetel aastatel. Toonianjaiks on patriarhaalsed tõekspidamised. Mehed tegelevad karjakasvatamisega, naiste õlgadel on kodune elu, vaipade kudumine. Saatus (1956, v keeles 1963, e keeles 1975) Peategelased on Murat aga, tema tütar Uzuk, poeg Durdõ. Marõ lähedal elasid Murad-aga ja tema naine Orazsoltan-Edzee. Neil oli ilus tütar Uzuk. Tollel on armsam, karjus Berdõ. Ent tütre vastu tunneb huvi ka Bekmurat-bai, puuvillakaupmees, kellel oli juba naine ja kes tahab võtta Uzuki
Inimest kasvatab situatsioon. Üks sellistest situatsioonidest on mitte-argipäeva situatsioon jaht. Jaht oli ürgkogukondlikult vajalik, eluks vajalik tegevus. 19. saj on selge, et jahti pole vaja selleks, et elus püsida. Sellega tegelevad aristokraadid. T jaoks on jaht seesmine vabanemine. Kõik tegelased, kes seal osalevad, vabanevad seesmiselt, kuna kaovad ära hierarhiapõhimõtted. Kõik on võrdsed. 30 Rostovid patriarhaalsed mõisnikud, sellepärast saavad nad olla looduslähedased. Sellesse tervikusse kuuluvad ka loomad mitte ainult koerad, vaid ka hunt, keda püütakse. Kõik saavad ühtemoodi kõigest aru. Ärevus, elevus, kirglikkus Rostova näeb, et kõik on jahi üle nii rõõmsad. Tema ise väljendab oma rõõmu kiljudes. See on siis situatsioon, mis inimesi muudab ja liidab ühte. Jahil on otsene seos ka sõjastseenidega. Ivan Krõlov kirjutas valmi ,,Hunt koerte seas" see
hakkasid tekkima valgustusideed, demokraatia ideoloogia, liberalism ja kiiresti arenema tänapäeva teadus, hakkasid pead tõstma kõikvõimalikud seni allasurutud rühmad. Olukorra stabiilsuse hoidmisel ei saanud enam vanadele võtetele toetuda. Nüüd tuli appi teadus, asudes kaitsma seni kehtivaid väärtushinnanguid. Loodi TEADUSLIKU rassimi, antisemitismi jms teooriad. Need on väga palju mõjutanud ka arstiteaduse ajalugu. RASSISM Enamus kaasaegseid ühiskondlikke süsteeme on patriarhaalsed, samuti on levinud umbusk võõraste suhtes. Kaugemas ajaloos ei olnud selliste, eelarvamustel põhinevate, samas ühiskonda stabiilsena hoidvate, ideoloogiate püstitamiseks vaja teaduslikke teooriaid. Piisas legendidest (nn Pärispatt ristiusus), vms ,,meie-nemad" vastandumist kindlustavast folkloorist. Rassism tänapäeva mõistes tekkis 17. sajandil ja võimendus 18.-19. sajandil. Rassismi peetakse euroopalikuks fenomeniks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav).
http://et.wikipedia.org/wiki/Titus_Livius Titus Livius (59 e.m.a- 17 m.a.j.). Sündis Pataviumi (praegu Padova) linnas. Võib arvata, et oli pärit küllalt jõukast perkonnast, sest oli saanud omandada hea retoorilise ja filosoofilise hariduse ning elas Roomas, kus sai pühenduda ainult kirjanduslikule tegevusele. Kodulinn Padovas valitsesid peamiselt patriarhaalsed tavad ja vabariiklik meelsus ning Livius säilitas elu lõpuni poolehoiu mineviku institutsioonidele. Oli Augustuse sõber, kuid seejuures eristus kõigist teistest selle ringkonna isikutest, kuna ei võtnud osa ei poliitikast ega sekkunud ka sõjalistesse küsimustesse. Livius on kirjutanud mõningaid filosoofia- ja retoorika alased traktaate, kuid need pole kunagi laiema publiku vastuvõttu leidnud; ning praeguseks pole neid isegi säilinud. Kuid varsti pärast printsipaadi
edendada. Nad muutusid tootmise kammitsaiks. Need tuli purustada ja nad purustati." Kapitalistlik ajastu on arengus väga kõrge staadium, mille tõttu Marxil on ka teatud `lugupidamine' kodanluse vastu, kuna tänu kapitalismile ja kodanlusele on maailmast saanud üks süsteem ning klassivõitlus on omandanud oma kõige selgemad piirjooned: "Kodanlus on etendanud ajaloos äärmiselt revolutsioonilist osa. Seal, kus kodanlus on võimule pääsenud, on ta purustanud kõik feodaalsed, patriarhaalsed, idüllilised vahekorrad. Ta on halastamatult puruks kiskunud kirevad feodaalköidikud, mis sidusid inimest tema «loomulike valitsejatega», ega jätnud muud inimestevahelist sidet kui alasti kasuhuvi, tundetu «maksmine sularahas». Ta on uputanud egoistliku arvestamise jääkülma vette usulise ekstaasi, rüütelliku vaimustuse ja väikekodanliku sentimentaalsuse püha värina. Ta on muutnud
loogikal, mitte empiirikal. Marxi apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud ja ekspluateerimine, asenduvad kooperatiivsete suhetega. Ajalool on paratamatu lõpp Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus Jõu kasutamine on alati õigustatud, kui see toob kaasa ajaloo ettemääratud tulemuse Kodanluse revolutsiooniline roll: · Purustas kõik feodaalsed, patriarhaalsed suhted · Jättis alles vaid alasti kasuhuvi, tundetu "maksmise sularahas" · Muutis inimese isikliku väärikuse vahetusväärtuseks · Jättis alles vaid 1 vabaduse südametunnistuseta kauplemisvabaduse Tekib maailmaturg, millesse on haaratud kõik rahvad. "Kodanlus sunnib kõiki rahvaid omaks võtma kodanluse tootmisviisi, kui nad ei taha hukkuda; ta sunnib neid oma maal sisse seadma niinimetatud tsivilisatsiooni, s.o
Hispaania kultuuriruum Patsiendi eest hoolitsemisel keskendutakse haige jaoks olulistele üksikasjadele. Haigele ja vajadusel ka tema peresüsteemile antakse väga spetsiifilist eesmärgikohast abi. Eriti oluline on aega võtta ja ära kuulata. Eesmärgipärane kiire tegutsemine võib head mõju avaldada. Moslemid ja Lähis-Ida kultuurigrupid Moslemitel on ranged käsud ja keelud, näiteks riietumises ja naiste kohtlemises. Peresüsteemid on tugevasti patriarhaalsed, vanu inimesi koheldakse erilise austusega. Elatakse väga olevikukeskselt, mis toob osaliselt kaasa fatalistliku usu saatusesse. Tumedanahalised aafriklased Tegeleda tuleb kogu peresüsteemiga. Kriiside ja haiguste korral tulevad kõik kokku, et oma juuresolekuga solidaarsust üles näidata. 157 Lähedaste kohtlemine Hädaolukordade korral on lähedased oluliseks teabeallikaks ja neid tuleb niipalju kui võimalik patsiendi eest hoolitsemisse kaasata
annaabi.ee 
