Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid (2)

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused
Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.
Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima.
Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine . Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks oli Karnaki tempel, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks, templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju. Näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid , samas kui Mesopotaamias tohtisid templites käia kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid, aga Mesopotaamlased astmiktempleid ehk tsikuraate.
Ühiskonnakorraldus on mõlemal tsivilisatsioonil sarnane – hierarhiline ning riiki valitses kuningas. Kuid kui Egiptuses oli ühiskonnakorraldus rangelt hierarhiline, siis Mesopotaamias see nii range polnud. Kuningavõim oli küll piiramatu, kuid ta pidi siiski arvestama ka teistega . Kui aga Egiptuses pidi Vaarao ehk jumal-kuningas tagama rahva heaolu, siis Mesopotaamias oli kuninga ülesanneteks juhtida sõjaväge ning mõista kohut .
Kuna Egiptuses ei valitsenud kastikorda, siis oli mehe ja naise roll ühiskonnas võrdne. Isa pidi vastutama poja kasvatamise eest ning seejärel päris poeg oma isa ameti. Seevastu Mesopotaamias olid perekonnad aga patriarhaalsed. See tähendab, et pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle ning tal võis olla mitu naist ning ka abieluväliseid seksuaalsuhteid. Naiselt seevastu nõuti aga ranget monogaamsust.
Tsivilisatsioonide alguses kujunes välja mõlema riigi jaoks suurim saavutus - kiri. Paljud tunnevadki neid riike kui kirja loojaid. Mõlemal riigil oli oma kirjastiil , mis oli inimestel väga raske omandada - Egiptlastel hieroglüüfkiri ja Mesopotaamialastel oli esialgu piltkiri, millest hiljem arenes välja kiilkiri .
Kuigi kummagi tsivilisatsiooni kujunemine ei erine üksteisest eriti suurel määral, siis minu jaoks oli omapärasem Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine. Nende kombed, tavad, kultuur ning saavutused tunduvad veidi suuremad ning silmapaistvamad, kui Mesopotaamia tsivilisatsioonil.
Aireen Talivee 10.A