Aktiiv Passiiv Present Tegusõna algvorm be + 3.v Simple Somebody cleans this room every day. This room is cleaned every day. Past Simple 2.v was/were + 3.v Somebody built this house in 1895. This house was built in 1895. Future Simple will/shall + 1.v will/shall + be + 3.v People will forget this soon. This will be forgotten soon. Present be + -ing be + being + 3.v Progressive Somebody is cleaning the room right now. The room is being cleaned right now. Past was/were + -ing was/were + being + 3.v Progressive Somebody was cleaning the room when I The room was being cleaned when I ...
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM
konditionaali anna älä anna antaisin en antaisi antakoon älköön antako antaisit et antaisi antakaamme älkäämme antako antaisi ei antaisi antakaa älkää antako antaisimme emme antaisi antakoot älkööt antako antaisitte ette antaisi antaisivat eivät antaisi mA-infinitiivi antamaan passiivi antamassa annetaan ei anneta antamasta annettiin ei annettu antamalla annettaisiin ei annettaisi antamatta partisiipit A-, E-infinitiivi antava antaakseen annettava antaessa antama antaen JUODA (2. tyyppi) imperfekti preesens join en juonut
This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company. Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, ebaoluline või selgub kontekstist: A lot of money was stolen in the robbery. (Keegi varastas selle, kuid me ei tea, kes) Is this room cleaned every day? (Kas keegi seda koristab? pole oluline, kes) The thief has been arrested. (On selge, et politseinik arreteeris ta) Passiivi kasutatakse ka siis, kui tegevus/ sündmus on olulisem, kui isik või inimesed, kes seda tegid, nt uudiste pealkirjades, ajaleheartiklites, ametlikes teadaannetes,
The Passive Voice Passive voice is used, when the focus is on the action. It is not important or not known, hovewer, who or what is performing the action. Passiivi kasutatakse siis, kui tegevust teostav isik on teadmata või tema mainimine ei ole oluline, või siis, kui tähelepanu on pööratud sellele, mida tehakse. Passiivi ajavormid moodustatakse abiverbi be pöördelistest vormidest vastavas ajas ja põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont
AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil aktiivi, kuid nt. This house was built nt. The room was nt. The car was three passiivi puhul ei ole in 1932
Ja lõpetage I would very much like to know if this was helpful..; I hope this will be of help... 3) Kui tuleb kirjutada kaebekirja Alustage nii: I am writing to complain about...; Iam writing to draw your attention; I am writing to you in connection with (seoses millegiga) Appalling treatment/ service vilets teenindus I enclose a copy of... Replace the item ( ja ärge kasutage thing) feel disappointed with the way I have been treated ( plusspunktid passiivi eest) I demand a full refund Lõpetage nii: I hope the matter will be resolved. I look forward to your... 4) Kui peate kirjutama kirja , kus tuleb vabandada siis alustage: I am writing to apologise for.. Ja vabandage lõpus veel Once again, I hope you will accept my apologies or will be accepted ( ja jälle plusspunktid passiivi eest) 5) Kui peate kirjutama kirja , kus tuleb kedagi kuskile kutsuda, siis alustage I am writing to invite you ; We would be honoured if you
rahvas/kodanikud 23.neljakorde on karistus varguse eest, mis varastati otse avalikult, mis on kaotatud,antakse tagasi????? 24.karistust ei kehtestata, v.a see, mis on iga seaduse või muu õigusega spetsiaalselt süüteoks määratud. NB! Laused 12-17: verba deponentia kohta vt õpikust lk 128-129. 2) Harj 29, lk 87 (condemnatus sum – comprobatae sunt). Depoonens verbidel ladina keeles aktiiv puudub, pöörduvad ainult passiivi vormides. Eesti keelde tõlkimisel tuleb aga kasutada ainult aktiivi vorme.
Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA
Heebrea keeles on kaks sugu: meessugu ja naissugu. Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost. Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed). Mineviku moodustamisel ei ole peamine tähtsus tegusõna vormil. Kui räägitakse minevikust, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel eristatakse vaid lõpetatud ja lõpetamata aspekti. Nagu paljudes teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi, aktiivi, infinitiivi, imperatiivi ja muud vormid. Alfabeeti kuulub 22 tähte, kirjutamist alustatakse paremalt liikudes vasakule. Algul tähistati ainult konsonante, kuid umber 6. sajandist lisati tähtedele abimärgid vokaalide tähistamiseks. Heebrea keeles kirjutatakse ka juudi (jidisit), espanjooli, karaiimi jmt. keelt. Valisin selle keele, sest perekonna tuttavad on juudi usku ning lapsed õppisid heebrea keelt. Tundus huvitav. Teadsin vaid, et seda keelt kõnelevad juudid,
4) a ten-day trip 5) a half-hour bus ride 6) a three-star hotel 7) a 20-minute queue 8) a four-page letter 9) a 1,000-piece puzzle 10) a 15-member team 3) PASSIVE VOICE AM/IS/ARE + III PÕHIVORM WAS/WERE + III PÕHIVORM Tee TV lk 36 h 8! Vastused: 1) was attended 2) are soaked 3) were damaged 4) should be baked 5) weren´t hurt 6) is meant 7) were flooded 8) can be booked 9) were surveyed, were published 10) can be hired EXERCISE PASSIVE VOICE Pane laused passiivi! 1) My great-grandfather built this house. 2) The policeman stopped the car. 3) In Canada people speak English and French. 4) The car killed his dog. 5) Robert took these photos. 6) Even the best pupils sometimes make this mistake. 7) Tailors make suits and overcoats. 8) The children do all the housework. 9) My boyfriend gave me this ring. 10) Ken saw the girls. 11) They clean the bedrooms every morning. Answers:
valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada. Jooksma-verb ise on 1-valentne, aga kuna ma saan idee poolest kirjutada jooksma+soola (tähendus: ,,jooksen poodi soola järele"), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv Passiivi marker verbi küljes muudab verbi 2-valentsest 1-valentseks. Passiivist üldiselt räägitakse nominatiiv- akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust. Silverstein: ,,Antipassiiv on ainult ergatiivkeeltes ja passiiv on ainult akusatiivkeeltes
sich entscheiden otsustama sich erinnern mäletama Enesekohase tegusõna pööramisel muutub asesõna SICH järgmiselt: ich freue mich mina rõõmustan du freust dich sina rõõmustad er/sie freut sich tema rõõmustab wir freuen uns meie rõõmustame ihr freut euch teie rõõmustate sie freuen sich nemad rõõmustavad Sie freuen sich teie rõõmustate u Passiiv Passiivi puhul puudub lauses alus ehk tegija ja tähelepanu on keskendunud tege- vusele ning tegevuse objektile. Passiivi moodustamiseks kasutatakse liitajavormi: WERDEN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM Ainsus wird gebaut ehitatakse wird gefragt küsitakse wird gebracht tuuakse wird genommen võetakse wird geöffnet avatakse In Tallinn wird viel gebaut. Tallinnas ehitatakse palju.
Galeegi keele tunnused ja eripärad: · 7 vokaali · Tähti j, k, w, y ei ole keelele algupäraselt omased ning neid kasutatakse võõrapärastes sõnades · Y täht on tavaliselt asendatud i-ga, j x-ga või ll-ga nt xove ning soovitatakse eelistada omasõna mozo · Gh, mida kasutatakse ainult suulises keeles ning mis hääldub nagu sissehingatud h täht inglise keeles seda nim gheadaks · Passiivi kasutatakse vähe va juriidilised, teadus ja ajakirjandustekstid · Eksisteerib topelteitus no...nada Erinevad liikumised: Reintegracionismo Peavad galeegi keelt üheks portugali keele variandiks, on lingvistiline disüsteem, mida nimetatakse galeegi- lusitaania-afrikaani-brasiilia süsteemiks, mis on maailmas tuntud kui portugali keel. Disüsteem sellepärast, et
o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on eelnenud lause verbi pöördelise vormiga väljendatud tegevusele ning vastab eesti keele tud- kesksõnale. Vx audta latet, littera scrpta manet kuuldud hääl jääb märkamatuks, kirjutatud täht säilib. Moodustamine: Passiivi perfekti partitsiibiks on verbi kolmas põhivorm, millest moodustatakse käändelõppude -us, -a, -um abil omadussõnaline vorm. põhivormid 3. põhivorm part. praes. pass. I voc, v, tum, re voct-um voct-us, a, um kutsutud II vide, vd, vsum, re vs-um vs-us, a, um nähtud
avalduvad pöördetunnustena. Tegumoekategooria liikmed (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi.
i.ijiii (sihiris). r+i:.i.li Psssive: A cake (alus) was baked (oeldis passiivi ili itu:;,,!,:,, lihtminevikus) by Jane (eesslnaline sihitis). ;i.ii:i i Uld-ja kestva vormiga viiljendatud tegevus on samaaegne deldisverbi tegevusega. I heard her pkry the piano. She s glad to be pructicing.
Uue elemendina semantikaosa polnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad tähendus pandi paika juba süvastruktuuris, transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent. Täiendatud standardteooria. Fraasistruktuuri reeglid asendati X'-teooriaga keskendub lause moodustajate vaheliste suhete kirjeldamisele. Probleem: paljud reeglid olid konstruktsioonispetsiifilised (nt kuidas moodustada passiivi ja küsilauset). Konstruktsioonispetsiifilised reeglid asendati üldiste piirangute ja reeglitega. Tähendus ei olnud määratletud vaid süvastruktuuri poolt. Sõltumis-sidumisteooria = mõjustus- või sidustusteooria. Grammatika on iseloomult modulaarne. Eri moodulid valitsevad ja reguleerivad eri asju, aga nõuded peavad olema rahuldatud, et lause oleks grammatiline. Kasutatakse X'-teooriat ja selle erinevaid allteooriaid:
He will have been writing for an hour by the time Mary calls him. Passive (is,was done; be, been, being done) REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv
konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel) 29
nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent) the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient) eesti keeles aktiivsus ja impersonaalsus, sest vastab paremini vastandusele, puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti, vrd: jaan loeb raamatut / loetakse raamatut (*jaani poolt), ent eesti keeles on olemas ka passiiv (on võimalik agenti väljendada), ent arvat. et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul 1.juhan sõi praadi 2. söödi praadi 3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud laad e. aspekt aspekt on gram. kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Aeg võtab sündmist kui tervikut, aspket võtab osadeks ja sageli väidab midagi tegevuse viis kohta. Tavaliselt seostub verbi afiktega, abiverbidega. klassikaline kalifikatsioon : aspekt (perideerne,
Pöördkond Infinitiiv Käskiv kõneviis I arbeta Arbeta! Tööta! / Töötage! II bygga Bygg! Ehita! / Ehitage! III läsa Läs! Loe! / Lugege! IV tro Tro! Usu! / Uskuge! u Passiiv Rootsi keeles on järgmised võimalused passiivi ehk umbisikulise tegumoe väljenda miseks: 1. s-passiiv 2. bli-passiiv 3. vara-passiiv Käesolevas õpikus tutvustame lühidalt vaid s-passiivi. S-passiivis lisatakse kõikides ajavormides ja kõikides isikutes tegusõnale lõpp s, kusjuures olevikus langeb lõpp r ära ja selle asemele tuleb s. Aktiiv Passiiv Uwe lagar bilen. Uwe parandab Bilen laga-s
Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
• Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) • Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) • Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome-ugri *ś-tununselise üldminevikuga) Liitajad vaid lms keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti keelte mõjul) 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. • Personaal: – • Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne • -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi • Minevik: -tA + -i + hen → -tihen 10 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine eesti keeles.
oleviku-tuleviku vastandus. Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine.
Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus
Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus tähendab, et midagi võib juhtuda, aga ei pruugi. (homme võib sadada) Mida väljendab tegumood? Kuidas on võimalik seda eesti ning inglise keeles väljendada? Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet. NT kas lause subjekt on agent või patsient. Eristatakse aktiivi ja passiivi või aktiivi ja impersonaali. Eesti keeles on aktiiv (jaan loeb raamatut) ja impersonaal (loetakse raamatut). Inglise keeles on aktiiv (john built the house) ja passiiv (the house was built by john) Millised on kaks käändemärgistuse põhitüüpi? Käändemärgistuse põhitüübid on nominatiivne-akusatiivne süsteem ja absolutiiv- ergatiiv süsteem. Nominatiivne-akusatiivne keel on keel, milles objekt on markeeritud teisiti kui subjekt, st et objekt on akusatiivis ehk osastavas käändes.
d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb ( määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine ( umbmäärane artikkel)
suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad.
kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja,
sum/es/est. Defensi, defensae, defensa sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass Pl2. Teid on kaitstud. Promittitur promitto, promisi, promissum, promittere. Praes. ind. pass. Sg3. Teda lastakse vabaks. Comprobatae sunt ( comprobo, compravi, compratum, comprare) comprobatus, comprobata, comprobatum sum/es/est. Comprobati, comprobatae, comprobata sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass pl3. Neid on tunnustatud. Depoonensverbidel ladina keeles aktiiv puudub, nad pöörduvad ainult passiivi vormides. Eesti keelde tõlkimisel tuleb kasutada ainult aktiivi vorme. ùtor, ùsus, sum, uti kasutama, tarvitama dominor, atus, sum, ari valitsema, omama · Indicativus kindel kõneviis (olevik või minevik) · Imperativus käskiv kõneviis · Coniunctivus tingiv kõneviis Coniunctivus Vinco, vici, victum, ere Vinco praes. coni. act. ma võidaksin / praes. coni. pass. mind võidetaks I e- II-IV a-
Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. Personaal on tegumoekategooria neutraalne liige, mille puhul tegevussubjekt tavaliselt realiseerub lauses alusena. Isikulisel tegumoel ei ole tunnust. Impersonaal näitab, et tegevus lähtub indefiniitsest elus tegijast – umbisikust –, kes jääb lauses eksplitsiitselt väljendamata. Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i. Tunnusel on mitmeid allomorfe, nt -da
tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide vahetamisegauute vormide moodustamist 1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid. 1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi käsiraamat on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.Peetakse 17. sajandi eesti keele kirjelduse tipuks Ta loobub vormidest, mis olid senistesse grammatikatesse kunstlikult toodud eeskujukeelte
Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali- impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. 28. Kõneliigikategooria - Kõneliik on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava situatsiooni jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv (tunnust pole); 2) eitav kõneliik e negatiiv (tunnus "ei" või "ära"). 29. Verbi tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused) - 1) tüve silpide arv, mida võib verbil olla 15
ainult lauses sisalduvate fraaside analüüsi, vaid näha ja mõista ka süntaktilisi seoseid lausete vahel. Chomsky märkas, et mõne lause struktuuridiagrammil on erilised suhted. Väga sarnase tähendusega lausetel on väga erinevad struktuuridiagrammid ja väga erinevate tähendustega lausetel on väga sarnased struktuuridiagrammid. Fraasistruktuuri grammatika ei näidanud näiteks erinevusi aktiivi ja passiivi vahel (muide, eesti keeles ei ole aktiiv ja passiiv eristatavad), kuigi lausete tähendustes oli selge vahe sees. The crocodile ate Susie. Susie ate the crocodile. Susie was eaten by the crocodile. Crocodile was eaten by Susie. Chomsky väitis, et süntaksist saab sügavama ettekujutuse, kui uurida fraasistruktuuride vahelisi suhteid, milles sisalduvad lause elementide ümberkujundused ehk transformatsioonid. Ta väitis, et
議類 ⇒ ¨ 研硯 T AHENDAB RIIVI , LUISKU , 源 ⇒ 親 研 AGA LIHVIM 参考 源 ⇒望 ⇒視 1 n¨agema, asjade vormi n¨agema 4 vaatenurk, m˜otteviis 2 kohtuma, kokku saama 5 v¨aljendamine, v¨alja paista laskmine 3 passiivi v¨aljendav abitegus˜ona 6 silme all, otse nina ees 毎 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 508 107 41 卜文 ✄ しんしょく ✂象形 ✁ Vana kuju on . Kujutab pidustusteks ehten˜oelaga 簪飾 juukseid
annaabi.ee 
