Harilik lepamaim (0)

Harilik lepamaim
Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhastes magevetes üle Euroopa. Ta võib elada jõgedes, järvedes, veegatäidetud kruusakarjäärides ja igal pool mujal, kus vesi on hapnikurikas ja kala leiab piisavalt toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele.
Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit. Tihti ühinevad nendega ka teised kalad , näiteks särjed ja viidikad. Suures parves tunnevad kalad end turvalisemalt. Kui mõnda kala parvest vigastatakse, eritab see keemilisi aineid, mis ülejäänud kalasid hoiatavad. Talvel parved lagunevad ning kalad veedavad rohkem aega põhja lähedal.
Tavaliselt on harilikul lepamaimul rohekat värvi, tähnilise mustriga keha ning hõbedane kõht. Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest suuremad. Kudemise ajal muutub isakala kõhu esiosa punakaks. Isakalad ühinevad koos emakaladega, kelle kõhud on sel ajal marjast pungil, suurtesse parvedesse, moodustavad paarid ning langevad siis koos põhja, kus toimub kudemine. Kudemisaeg on harilikul lepamaimul aprillist juunini . Keskmiselt kestab marja areng 5-10 päeva. Soodsates tingimustes saab noor lepamaim suguküpseks üheaastasena, Eestis kulub selleks umbes kaks aastat.
Lepamaim märkab muutusi ümbruskonnas kuulmise ja keha külgedel asuvate meelerakkude, ehk küljejoonte abil.