Toonekured (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Must-toonekure kaitsekava

Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt ud

Looduskaitse

10

odt

Lindude ränne

Kõige silmatorkavamad on sookured, haned, paljud veelinnud, kuldnokad, pääsukesed, vindid jt. Parved võivad moodustuda juba enne rännet või tekkida rändeteel ja toitumispaikades, kus kohtuvad eri suundadest tulevad linnud. Eriti palju linde on rändeteede koondumiskohtades ja rändetõkete taga, näiteks enne mere ületust. Pärast tõkete ületamist linnud taas hajuvad. Üksinda või hajusalt armastavad rännata näiteks röövlinnud, toonekured, rukkirääk, kägu ja paljud värvulised. Parves rännates on koos lihtsam toitu leida, väiksem oht kiskjate saagiks langeda ning kergem energiat kokku hoida. Haned, sookured, luiged, vaerad ja Joonis 3. Sookured lendavad V-kujulises mõned teisedki linnud lendavad V- parves. kujulises parves või rivis. Ees

Geograafia

4

doc

Valge-toonekurg

Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 3­4 kg. Kehapikkus on 100­115 cm, tiiva siruulatus 200­215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümboliseerib kodu ja kodupaika, per

Loodus õpetus

16

doc

Kassikakk

Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist. Valge toonekurg on rändlind. Valge-toonekurg on rändlind. Ta talvitub Lõuna-Aafrikas, meile saabub aprillis. Kevadel rändavad toonekured kiiremini. Mitmete Euroopa autorite andmetel kuni 200 km päevas. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb

Loodus

17

docx

Must toonekurg referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010  SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18  SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides ­ kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toon

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

6

doc

Sookurg

Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi ­ kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad pesitsevad üksikpaaridena. Peam

Bioloogia

9

docx

Sookurg

Jõhvi Gümnaasim Eesti aasta 1997 Helen Valk 7.B Õpetaja Tiina Gaskov Sisukord 1. Sookurg 2. Eluviis 3. Välimus 4. Pesitsemine 5. Toitumine 6. Pereelu 7. Vaenlased  Kasutatud kirjandus. a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii)  Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna kartlikud ja neil pole ohtu märgates mingit soovi ohuallikat uudistama hakata. Tavaliselt lõpeb sookurega kohtumine võimsate tiibade lehvimisega ja valju hõikega, mida on vaiksel õhtul kuulda kilomeetrite kaugusele. Keskpäeval ei ole sookurgi lihtne kohata, sest enamasti on nad paigas, kus on niiske ja v

Bioloogia

11

doc

Soolinnud

SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui isalind on endale kaasa leidnud, si

Loodusõpetus

Kommentaarid (0)