Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pärisorjus eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärisorjus, talurahvas, sakslane, raudtee, metskapten, kadakasakslane, valgustus, vallakogukond, talitaja, vöörmünder, kreenholm, struve, baer, laulupidu, seltside, sõltuvus, sunnismaisus, kinnistumine, liikumisvabadus, valikul, kasumajandus, turg, niimoodi, ostmiseks, teorent, vakuraha, millet, pearaha, riigimaks, kirikumaks, tasuma, ?verekümnisKoormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849
Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J.Petri). Seadused: · 1802.a ,,Igaüks" Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud. · 1804.a talurahvaseadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 1)täpsustati teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest
tõhusa vastupanu, hoidus piirilahingust, viis ellu taganemisplaani, säilitades venelaste võitlusvõime Talurahvaseadused Vastuvõtmise põhjused: Majanduslikud a) mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine b) teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu Poliitilised a) Baltikumi avatus Euroopale b) Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis c) Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega Kultuurilised a) paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis (Petri,Merkel) 1802. aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv ,,Iggaüks" Punktid: 1. õigus vallasvarale 2. tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud) 1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal 1) fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega
2) Talupojad võisid omada nii vallas- kui kinnisvara, kuid nad võisid tegeleda ainult põlluharimisega. 3) Tehingud talupoegadega keelati. 4) Talupojad pidid mõisniku käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. 5) Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. 6) Talupoeg võis mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu, seega liikumisvabadus jäi piiratuks. 7) Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe vallakogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? ● pidi vastutama talupoegade hariduse eest ● vaestehoolekanne ● magasivilja varumine ● teede ehitamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866. aasta vallareformiga
määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga.
· Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858) · Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres. · Esialgu domineerisid linnas sakslased, kuid sajandi teisel poolel olid linnlased enamsati eestlased aga nad olid ikka teisejärgulised, sest juhtpositsioonil olid ikka sakslased. Raudteede rajamine ja selle mõju: · 20.saj alguseks ühendas raudtee kõiki linnu (v.a Kuressaare) · Raudteede välja ehitamine ühendas Eestit tugevemini Venemaa, Läti ja Euroopaga. · Raudteede rajamine kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. · Sellega suurenes oluliselt kauba vahetus võimalused ja suurenes satamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus. · Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tartu Ülikool 19.sajandil: · Taas avati aastal 1802
kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile
Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine. Kuna talurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uued seadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati: Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Talupojad võisid omada kinnis- ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega. Tehingud talupoegadega keelustati. Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist.
1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
7. Eesti vene võimu all XIX.saj I poolel Talurahvaseaduste vastu võtmise põhjused: Mõisnikel liiga palju õigusi, ei tahetud kaotada pärisorjust. Mida vabam talupoeg, seda kasulikum riigile (rõõm töötada, tundes, et talu on tema oma jne.) 1802.a, 1804.a, 1816.a, 1819.a talurahvaseadused: 1802.a - talupojad said õiguse vallasvarale ja koormiste tõst keelati. 1804.a - Ebamäärased maa mõõtmised, vakuraamatutes valeinfo ja vanad koormised. 1816.a/1819.a - Pärisorjus kaotati, vaba talupojaseisus. Talupoegade müük/ost keelati täielikult. Peale seisuse vahetuse kõik lubatud. Liikumisvabadus kubermangu piires. Uuendused põllumajanduses: Kartuli kasutuselevõtt, suur linakasvatusbuum (lina kallim, kui teravili, andis kiiremini võimaluse osta omale talu päriseks), viinapõletus, nuumhärjad, meriinolambad. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond, loodi vallakohtud.
elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike
Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865
Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis uuendused: a) muutused Venemaal poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused
.............15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1
Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa majandusreglemendiga: kodukariõigust piirati, taluperemehe karistamine keelati ära, talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku majandusliku kandevõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale. Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei paranenud. Vene ajal 1696
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust. Seega oli Eestimaal teotöö kohustus mõnevõrra kõrgem. Teede ja sildade ehitus jms oli samuti talupoegade õlul. Küüdikohustus sõjaväe jaoks. Sõdurite enda juures majutamine oli samuti talupoja kohus. Maksta tuli ka kirikumaksu. Talurahva õiguslik olukord Mõisad olid jagatud kroonumõisateks ja eramõisateks. Aleksander Loit väitis, et rootsiaja lõpul kaotati pärisorjus – sellega ei saa aga nõustuda, sest enamus vanadest tavadest jäi püsima lihtsalt täpselmalt reguleeritud kujul. Uuendused jäid püsima ajutiselt. Kroonutalupoegade kohustused/õigused olid üsna täpselt kirja pandud – restitutsiooniga vene võimu alguses läksid aga paljud kroonutalupojad tagasi eramõisatesse. Eestimaa kubermangus oli kroonumõisasid väga vähe (umb 2 %), Liivimaal rohkem (15-30%). Liivimaa kroonumõisates jäid rootsiaegsed muudatused
Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse
üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust. Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672
Erinevus eestimaa ja liivimaa vahel- liivimaal arvestati riigimakse talurahva koormiste pealt, olid otseses seoses talupoegade koromistega. Eestimaal oli teiisti, riigimakse arvestati täisealiste meeste kauda, polnud koormistega seotud. 8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines siiski teoorjusel. Rootsi aja löpul toimusid siiski olulised edasiminekud keskkvõimu eestvedamisel. Rootsi ajal oli pigem "rootsi koloniaalpoliitikaga" tegu. Põhjasõja lõpuga Karl XII surmaga lõppes absolutismi ajastu ja algas nn vabadusajastu- seis läks taas seisuste (aadli) kätte. Vabadusajal oli kuningavõim nõrk. Niiet, kui balti provintiside
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud
Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud
vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasunnas kavandavateks vallutusteks liit. o Stensby leping kindlustas Taani seisudit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja pidi olema aaluseks rooma-katoliku kiriku edasitungmisel itta. o Talurahvas sai tänau kodusõjale kannatada, sest ette jäid rüüsteretked ja kodusõjad. KOHALIKU AADLI KUJUNEMINE o Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde teiste hulgast aadlike- peamiselt sakslasi. Rahuajal tuli maa taotleijaid juurde. Ainult ordu läänistanud nii palju, sest ta ei vajanud sõjalisjõudu. o Eestis hakkas kehtima üldjoones Lääne-Euroopale sarnased läänsuhtes, ehk ajajooksul hakkas vasall vaatama
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
mõisnikelt maad ära. Seejäral pidid mõisnikud riigilt maad rentima. Asehaldur, ametkonnad, mis koosnesid vakustest. + vakusekohus 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel, Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I Sigismund Augusti privileegid + Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
annaabi.ee 
