Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid - sarnased materjalid

hitler, mussoliniass, stusooma, tsensuur, palgad, streigid, siseolukordassiteooria, ncheni, steem, versailles, korporatiivne, ldine, igused, mber, hrer, vallutamine, sureb, kampf, hindenburg, hitlerist, kodutud, inimsed, vitada, anschluss, maksmine, wehrmacht, gede, lastud, ilitada, valitsejad, mustlased, tooraine, luuakse, propaganda, kuningriik
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

· pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg ­ pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr ­ okt 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis. Garnison keeldus demonstrante tulistamast. Ajutise Valitsuse moodustamine/peaministrid vürst Lvov, A. Kerenski Nikolai II troonist loobumise akt. Perekond koduarestis

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin,Mussolini)

Rahva juhtimine. Suurtööstuse kutsekogudesse. majanduslik olukord eelisarendamisele allutati Moodustusid paranes. Majanduslik tõus kõik teised korporatsioonid, mille võis olla ajutine, s.p. vajas majandusvaldkonnad. tegevust kontrollis Hitler tulevikus võidukat Kollektiviseerimine. fasistlik valitsus. sõda. Sõnavabaduse kaotus. sisepoliitika Üks partei ­ Üks partei ­ fasistlik. Üks partei ­ NSDAP kommunistlik.Vägivaldne, Eesmärk saada sama taheti tühistada Versailles'

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega · punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tsekaa) eesotsas Dzerzinski · ka valge terror ei jäänud alla · kokku hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest · enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus · kehtestati karm kord, kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim majanduspoliitikat: kogu majandus riigi kontrolli all, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda: · Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon · 1918

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine. Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus ● Kehtestati üheparteisüsteem. ● Mussolini võttis endale ​duce​ tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu. ● Majandus allutati riigi kontrollile. ● Keelati ametiühingud ja streigid. ● Kehtestati korporatiivne süsteem. ● Loodi salapolitsei. 1935 Itaalia vallutas Etioopia muud autoriteedsed riigid eurooas Ungari Miklos Horthy PORTUGAL ANTONIO Oliveira Salazar 1889-1970 Albaania 1924 Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 Aleksandar I Kreeka Ioannis Metaxas SAKSAMAA 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine • äärmusliikumised • tekkisid totalitaarsed või autoritaarsed režiimid Peale Franklin D. Roosevelti presidendiks saamist 1932. aastal ja „Uus kurss” (New Deal) välja mõtlemist, hakkas majanduskriis taanduma. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Peale I maailmasõda hakkas demokraatia levima, sest sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa). 20

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia ­ Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

Programmis põhirõhk rahvusel - see vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. Üksikindiviid ja klass on osa rahvusest, mööduvad nähtused, rahvus kõikehõlmav, püsiv ja jääv. 1922- marss Rooma - Mussolini tuleb võimule 1924 ­ Matteotti kriis 1925-1927 diktatuuri loomine 1925.a. eemaldati valitsusest kõik mittefasistid, laiendati valitsusjuhi õigusi, kes hakkas vastutama üksnes kuninga ees. Kehtestati erakorralised seadused. - suleti opos. ajalehed, seati sisse tsensuur - keelati kõik parteid peale fasistliku 1926 - Mussolini saab õiguse välja anda dekreete 1926 - valitud linnapead asendatakse määratud ametnikega - keelati streigid - reziimivastastel keelati riigist lahkuda - piiridel erivalve - loodi Riigi Julgeoleku Erakorraline Tribunal - asutati poliitiline politsei OVRA (Opera Vigilanza Repressione Antifascismo) - Riigi majanduse juhtimises loodi korporatiivne süsteem II 2. Diktatuuri kujunemine Saksamaal

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine. 1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler mõisteti kuueks kuuks vangi

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused: Manifestist said alguse vabaduse päevad, mis kestsid 8 nädala päeva. Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega. 4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus Liberaaldemokraatliku parteile "Eesti rahvameelne edu erakond", "ERE", esimeheks sai Jaan Tõnisson. Eesti keele õpetuse sisseseadmine koolidesse ja Tartu Ülikooli.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Diktaatorid ja diktatuuride teke

Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv.............................................................................

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Asutati koonsduslaagrid Venemaal, tapmised sagenesid. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Feliks Dzerzinskiga. · Ka valge terror ei jäänud punasest maha. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimes. · Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris. Enamlaste juhid olid veendunud, et Euroopa on jõudnud revolutsiooni lävele. · Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Benito Mussolini ja fašism

Itaalia-Saksamaa liit vormistati Berliini-Rooma teljena, millele järgnes kokkulepe ühisinterventsiooniks Hispaaniasse. Telge tugevdati 1937. aastal Kominterini-vastase paktiga Saksamaa ja Jaapani vahel ning 1939. aastal Itaalia ja Saksamaa vahelise Teraspaktiga, millega kohustati teineteist toetama mis tahes ründe- või kaitsesõjas. Kuigi Mussolini arvas, et ollakse üks tugevamaid riike Euroopas, alluti tegelikult Saksamaale, sest kõiki tähtsaid otsuseid võttis vastu Hitler. Mussolinit hoiti Saksamaa kavatsustest teadmatuses. Näiteks polnud Itaalial 1939. aastal aimu ei Böömimaa okupeerimisest märtsis ega ka Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelise pakti sõlmimisest augustis. Mussolini oli arvanud, et Saksamaa ei astu sõtta ennem aastat 1943, kuid pärast 15 seda, kui Saksamaa 1939. aastal Poola tungis, oldi suures kimbatuses. Kuna Teraspakt

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

mõnes tuuakse natsionaalsotsialism välja kui fasismi erivorm. See oleneb autorist. Neil oli palju sarnast. Kõige olulisem oli rahvus, Saksamaa puhul eelkõige aaria rass (nendega peaaegu võrdsed inglased ja skandinaavlased). Nii Itaalia kui Saksamaa tegid koostööd Jaapaniga, seega ei ole see absoluutne kriteerium, vaid vaadati üle vastavalt vajadusele. Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha ­ Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid ­ rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: - lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; - vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; - saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). 2.2.3. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

Õpik 1. Keda pidasid natsid oma vaenlasteks? Saksa töölisparteid. 2. Miks toetasid natse väga erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimesed? 11 Sest nendes nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. 3. Millest tulenes natsliku Saksamaa nimetus Kolmas riik? See lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa keisririik ja kolmas Hitleri Suur-Saksamaa. 4. Milliseid eesmärke taotles Hitler oma raamatus? Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks. Selleks tuli aga tühistada Versailles’ ja teised alandavad lepingud. Tuleb luua uus kord. 5. Too näiteid, kuidas Hitler koondas võimu enda kätte. Peale riigipresidendi surma võttis ta tema ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega jne… 6. Milles süüdistas natslik propaganda juute?

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL) Fasistlik doktatuur Itaalias 1. Esimene diktatuur Lääne-Euroopas; Itaalia oli kandnud raskeid kaotusi, ei tunnustatud panust sõjas, majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 2. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ­ paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaotusesse. ­ Nende vastu astus välja fasistide liikumine (Benito Mussolini) 3. Mussolini lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Räägitakse, et natsionaalsotsialistlik Saksamaa oli väga sarnane diktatuurile. Nii see on Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli poliitiline partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (19331945). Diktatuuri üks tunnustustest on see, et riigis on ainuvalitseja või grupp inimesi, kes seda teevad, täpselt nii oli NSDAPis. Hinnang demokraatiale Hinnang diktatuurile

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913. a-ni elas Hitler Viinis, teenides elatist joonistamisega. Juba siis oli ta suur poliitikahuviline ning sel perioodil sai temast ka veendunud antisemiit. 1913. a. siirdus Hitler Saksamaale

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

5. komintern on maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“. 6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Majanduses riigistasid: pangad, tööstused, hotellid, suurärid, restoranid,, valmistuti elamute natsionalisserimiseks, maa võeti riigiomandisse, üritati moodustada sotsialistlike suurmajandeid  Poliitikas: demokraatia asendus enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, tööd alustas punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur 31. 32. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine 33.  Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali  Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada  Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon  1.veebr

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest[9]. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, 1904 24 dets kuulutati tervel Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgnenud. Kestsid karistussalkade repressioonid. 1907 langesid ajalehed ränkade repressioonide alla. Kui ajaleht avaldas midagi, mida peeti kahjulikuks, võidi toimetajat trahvida või väljaanne sulgeda. Ajakirjandust hoiti elus nii, et suletud ajalehe asemel tuli kohe uue nime ja uue vastutava väljaandjaga leht, muud jäid endiseks. 1908 likvideeriti töölisajakirjandus

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Hitleri võimu tugisammas-SS(kaitsemalev), mida juhtis H.Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti ja paigutati koonuslaagritesse- Hitleri eesmärgiks oli Saksa kiire taasrelvastamise ja Versailles´ rahuleping.Uued sõjatehased, uued teed. Tulemuseks tööpuuduse likvideerimine ja rahva elutaseme tõus. Sel viisil saavutatud majanduslik areng sai aga olla vaid ajutine. , mistõttu vajas Hitler võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika jultunuks ja agressiivseks. Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased · sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust/tahtmatust Saksamaad takistada alustas Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist: 1. 1932.a

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu §11-14

Totalitaarsed reziimid taotlesid muutusi, neil olid palju radikaalsemad programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult "revolutsioonilist liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses ­ valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

aastal kuulutatakse välja erakorraline seisukord, mille käigus Mussolini saab õiguse välja kuulutada dekreete e. seadlusi. · Opositsiooni parteid keelustatakse. · Omavalitsused kaotatakse ära. · Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal. · Keelatakse streigid. · Luuakse Korporatsioonide Ministeerium. · Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja tegutseb rahva hüvanguks. · Piirid suletakse. 3. III periood: 1929-1935 Korporatsiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimetatakse konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmib Mussolini Lateraani leppe (konkordaadi lepe) paavstiga, mille tulemusena luuakse Vatikani riik.

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Antant need oma kontrolli alla o Antadi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevust, kuid otseselt enamlasi Antant kukutama ei tõtanud Keiserlik SM enamlaste kukutamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918 sügisel vastupealetungile Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid jaotati töökohtadel, transport oli tasuta, korterites polnud kommunaalteenuseid, kehtestati üldine töökohustus, talupojad pidid loovutama tasuta vilja riigile -> ajas talupojad valgete poolele Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu.

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad

Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12

Ajalugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun