Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parandusõpe ja selle rakendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parandusõpe, toetamise, juurikas, koosta, õpioskus, arendamiseks, jõukohase, töökorralduse, õppekava, masing, kuulmis, tasemele, motoorika, riigiteataja, jaotvara, uutes, netist, tunnid, viimaseks, tekiks, lapsevanemate, tundide, seostada, helvi, operatiivmälu, loovust, lastes, eripedagoogika, osakond, maris, õpetamist, parimat, sobiks, linketugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused...........................................................................
lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte lapse pärilikest eeldustest ega organismi funktsionaalsetest kahjustustest, vaid keelekeskkonna erinevustest kodus ja lasteaias. Samas võib ka muukeelne laps olla andekas või vähemvõimekas eakaaslastega võrreldes. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arstide poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Sarnaselt muule maailmale on Eestiski üha enam liigutud põhjuskeskselt käsitluselt sekkumiskesksele käsitluse poole. Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine
* Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine. Nõustamiskomisjonide ülesanne on soovitada õpilasele, milline õppekava ja tugisüsteemide rakendamine aitaks tagada maksimaalse arengu, põhihariduse omandamise ja valmisoleku elukestvaks õppeks. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu
kui õpilaste keeleline taust ei ole homogeenne, selgitab õpetaja välja lapse teise keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad; keel on nähtav nii rühmaruumis kui ka terves lasteaias. Õppekava Vähemuslaste hariduses peetakse eelistatud variandiks multikultuurilist õppekava. Laius, Valdmaa, Läänemets märgivad aga et multikultuurilisuse idee pole meie riiklikus õppekavas piisavalt avatud. Vähemuste puhul rakendatakse mitmes riigis aktiivselt individuaalset õppekava, mis Eesti oludes ei ole praegu veel arvestatav praktika. Suureks probleemiks on ka sobivate õppematerjalide ja -vahendite puudus. Eriti keeruline on olukord väikse elanike arvuga riikides ja väiksearvuliste vähemuste puhul, sest
ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond. Mil viisil vastavat koostööd korraldatakse, sõltub lasteasutuse juhtkonnast, kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast
kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist; 11 igale vaimu- ja liitpuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava - siin peab arvestama lapse koormustaluvust; õpivõimalusi, päevarütmi, töö –ja kontsentratsioonivõime individuaalseid iseärasusi ning erinevusi; õppetöö raames tuleb tagada kõigile lastele arendamiseks võrdsed võimalused, samuti peab kajastust leidma igaühe individuaalne arendusvajadus; motivatsiooni kujundamine - vaimupuudega lastel puudub sageli motivatsioon õppida uusi asju. Vaimu- ja liitpuudega laste tähelepanu võib olla seotud ka vähese motivatsiooniga. Kuna huvid on piiratud, ei pane lapsed ilmselt ka õpetaja tegevusi suuremat tähele. Suhet tähelepanu ja motivatsiooni vahel on raske tabada;
pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja andekuse uurija Viire Sepa poolt koostatud ja kirjutatud materjalid, mida täiendavad õigusaktid ja teiste autorite kirjutised, sh kaks välismaist artiklit. Antud teemavalik põhineb autori erialasel huvil lastega töötamise vastu ja isiklikul soovil rohkem teada saada andekate laste toetamise ja arendamise võimalustest. 3 1. MIS ON ANDEKUS? Andekus oma keerukuses ja mitmetahulisuses on loonud olukorra, kus ühest kokkulepitud definitsiooni andekuse kirjeldamiseks ei ole olemas. Andekaid lapsi võib olla väga erinevaid, nii viielisi ja eeskujuliku käitumisega kui madalate õpitulemuste ja käitumisprobleemidega. Andekad võivad olla seltskondlikud ja julged, aga ka vastupidi teistest eemale hoidvad,
lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks. Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu, kujutlusvõimet ja loomingulist initsiatiivi. Rütmitunnet aitavad arendada lühiriimid, liisusalmid,
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
2. Selgitusi jagades lähtu oma kogemustest ja teadmistest 3. Vahel tuleb ka lihtsaid tõdesid selgitada mitu korda, sest vanema jaoks on see uus info ja kõrge ärevuse tõttu ei suuda vanem meelde jätta. 4. Küsi vanemalt tagasisidet, mida ta kuuldust arvab ja millised on ta mõtted edaspidiseks tegutsemiseks. ARENGUVESTLUS AEV LAPSE PEREKONNAGA 1. Tähtis on tunnustada lapsevanemate panust. 2. Tutvustada lasteaia nägemust lapse arengu hetkeseisust ning selle toetamise võimalustest. 3. Õpetaja peab olema valmis kõiki lapse kohta antavaid hinnanguid põhjendama (konkreetseid näited, käitumise täpseid kirjeldused) 4. Parem on infot anda järk-järgult ning väga selgelt rõhutada 5. Arenguvestlus peab lõppema kokkulepetega lapse arendamise osas, kokkulepped fikseeritakse kirjalikult. KUULMISPUUE 1. Mõisted: Kuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja
arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
haridussüsteemi sees, mis on kõigis maades üldjoontes sarnane ning see järel vaatleme Suurbritannia sekkumise alast seadusandlust, erivajaduste märkamist Inglismaa ja Põhja- Iirimaa näitel. 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees 1996 aastal vastuvõetud Hariduse akti (Education Act) alusel peab olema kõigile õpilastele tagatud juurdepääs riiklikule õppekavale ning selle pakutavatele võimalustele. Kõik koolid sh erikoolid on kohustatud õpetama riikliku õppekava järgi, mis peab olema sobilikuks muudetud ka neile õpilastele, kes ei õpi samas tempos või sama stiili järgi kui tava õpilased. Erandkorras on koolidele jäetud võimalus õpetada HEV lapsi muudel viisidel kui seda õppekava ette näeb,, kuid seda võimalust kasutatakse väga vähe, kuna õppekava rakendus sätted on niivõrd paindlikud. Siin kohal toome ära kaasava õppekava neli põhimõtet: 1) Sobivate väljakutsete seadmine õppimiseks;
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
Õppekavade tüübid ja tasandid lasteaias Õppekava on kokkulepe, mille sisu oleneb ühiskonna ootustest ja soovidest. Õppekava on dokument, kuhu on kirja pandud kokku lepitud haridusstandard. Õppekava rakendamine peab tagama ühiskonnas kokku lepitud haridustasemega indiviidide kasvatamise. Koostamine etappid : 1. Hetkeolukorra uurimine 2. Eesmärkide seadmine 3. Tegevusvõimaluste arutelu 4. Tegevuste valik ja õppekava vormistamine 5. Õppekava rakendamine 6. Protsessi ja tulemuste analüüs Õppekava tüübid : Jaotuse aluseks on see, milles nähakse õpetamise ja kasvatamise eesmärki. 1. Aine-kesksed õppekavad – anda lastele edasi kultuuripärand ja valmistada nad ette seda hoidma, kasutama ja edasi arendama. Rõhk on tugevatel ainealastel eelteadmistel, õpetaja on teadmiste andja. Õppeained on selgesti piiritletud. Lapsi tohib võimete ja oskuste
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud.
märgata mis tahes lugemis- või kirjutamisraskusi. Keskkoolis on lugemis- ja kirjutamisraskuste avastamiseks heas positsioonis emakeeleõpetaja. Õpetaja saab vaadelda õpilase tööd ja keskkonda ning koguda andmeid tema lugemise ja kirjutamise kohta, et siis vajaduse korral pöörduda nõu ja abi saamiseks HEV koordinaatori poole. 8 HEV juhendi (DfES 2001) järgi vajavad „lapsed, kellel esineb …. spetsiifilisi õpiraskusi, näiteks düsleksiat ... erituge kognitiivsete oskuste arendamiseks ja õppimises edasijõudmiseks. Mõnedel lastel võivad üheaegselt olla sensoorsed ja füüsilised häired ning käitumisraskused ja see tekitab lisavajadusi (7:58). Nagu oli juttu 2. peatükis, on koolipõhiste meetmete algatajaks õpetaja või muu koolitöötaja, kellele õpilase lugemis- ja kirjutamisraskused muret valmistavad ning kellel on õpilase raskuste kohta tõendusmaterjali. Kui lapse edasijõudmine
selle vastu, kas ja kuidas neid oleks võimalik õpetada. Nii hakkaski ta töötama selle nimel, et arendada vaimselt mahajäänud lapsi. Mariale sai selgeks, et sellised lapsed jäävad oma arengus veelgi rohkem maha, kui nad on ümbritsetud vaid valgete seintega. Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide nõrgamõistuslikud lapsed, hiljem ka laps-idioodid Rooma vaimuhaiglastest. Kool töötas
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna
Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine. Loomulikult suudab ta võrrelda vaid konkreetseid (nähtavaid) esemeid. Kumb on suurem/väiksem? selline küsimus sunnib last otsekohe (esialgu küll lihtsalt) mõtlema. Hiljem võib võrrelda juba abstraktseid (nähtamatuid) esemeid ja nähtusi. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega välismaailma tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal.
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
vahendid peaksid olema kallid. Sama efektiivne on ka lihtsate, odavate ja hõlpsasti teostatavate ideede kasutamine. Lasteaia ja kodu koostöö Pere ja lasteaed on kaks kõige olulisemat eelkooliealise lapse mõjutajat. Lapsevanemate kaasamine lasteaiaellu ja otsuste langetamisesse on tervist edendava ning lapsesõbraliku lasteaia oluliseks osaks. Lasteaia ülesandeks on vajadusel perede abistamine laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel. Laste arengu toetamise eelduseks on kodu ja lasteaia vaheline hea kontakt. Teades lapse tausta, suudavad õpetajad last paremini mõista ja kohandada tegevusi lapse vajadustele ning arvestada perekonna väärtuste ja traditsioonidega. Lasteaia suhtes positiivselt meelestatud ja lasteaiaellu kaasatud lapsevanemad toetavad meeleldi lasteaia väärtusi, põhimõtteid ning tavasid. Võrdsete võimaluste loomine Oluline emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu näitaja on teadmine, et oled väärtuslik sellisena nagu sa oled
1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
nägemispuudega lastele igapäevaseks toimetulekuks; võimaldada psühholoogi teenus nii lapsele kui perele). Käitumisproleemidega lapsed: KOOLI SISENE: Klassi- ja aineõpetajad (käitumisprobleemidega laste märkamine; esialgne nõustamine või nõustamisele suunamine). Klassiõpetaja, HEV koordinaator (õppekava (vajadusel individuaalse õppekava) väljatöötamine; käitumise tugikava väljatöötamine; individuaalse õppekava või käitumise tugikava täitmine, seire, korrigeerimine; käitumisprobleemidega laste hajutamine klassides (max 2 last klassis). Konkreetse lapsega tegelevad õpetajad ja spetsialistid (sotsiaalsete oskuste õpetamine ja treening; viha juhtimine ja enesekontrolli õpetamine; kõne arendamine; järelvalve kindlustamine (sh võimalus pikapäevarühmaks); vanemate kaasamine). Õpilasomavalitsus (õpilasakiiv; tugiõpilased).
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas peatükk käsitleb kunstiteraa
või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2. Keelekümbluse õppekava kattub emakeelse õppekavaga. 3. Kool toetab emakeele arengut, mis tähendab, et emakeeleõpetus on õppekavas. 4. Õppijatel kujuneb rikastatud kakskeelsus. See tähendab, et oma keelelises, aga ka sotsiaalses arengus nad mitte ei kaota, vaid võidavad, kuna omandavad teise keele justkui lisaväärtusena. 5. Teise keele kasutamine piirdub suuresti tunniga. See tähendab, et õppijatele ei suruta peale, mis keeles nad tunniväliselt suhtlema peavad ning tavaliselt suheldaksegi oma emakeeles. 6
isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega; · võtma lapse küsimusi tõsiselt; · tunnustama alternatiivseid soovitusi ja lahendusi;
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenu
o Iseloomulik on heterogeensus ehk eri laste probleemid võivad olla erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. Õpiraskuste jagunemine o Üldised probleemid probleemid õppimisprotsessis kui tervikus, raskused enamuses ainetes o Kerge astme ÕR tavaõppimise tingimustes õpetaja abi vajavad lapsed o Keskmise astme ÕR ei saa ainult tunnis hakkama, vajavad tunnivälist abi, tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu
annaabi.ee 
