objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on füüsikalise keskkonna osa, mida inimene muudab oma kultuurilise tegevusega. See hõlmab artefakte ja looduslikke objekte. 2) Kultuuripärand Kultuuripärand on kõik, mida peetakse kultuuris hoidmisväärseks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Kultuuripärandi mõiste ja tähendus on ajalooliselt arenevad ja muutuvad.Tänapäevane vaade käsitleb kultuuripärandit kui kultuuri ja looduskeskkonna terviklikku kogumit, mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ja anname edasi tulevikku. Kultuuripärand võib esineda artefaktidena; narratiivi ja mäluna; paikkondadena
maastik kohaliku tähtsusega maastik vaatekoht vaatesuund kauni vaatega teelõik Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Loodushoiu areng Uusim suund - loodushoid väljaspool kaitsealasid Loodus- ja keskkonnakaitse ruumiliste abinõude ühildamine (roheline infrastruktuur) Loodus- ja keskkonnakaitse eesmärkide järjest laialdasem arvestamine sektoraalpoliitikates Globaliseerumine vs kohalik omapära, identiteet, kultuuripärand Keskkonnakaitse areng (keskkonna kvaliteet e maastiku või inimese elupaiga/elukeskkonna kvaliteet) Euroopa maastike konventsioon: Konventsiooni eesmärgid ja vajalikkus, lähtekohad. Euroopa maastikukonventsioon – 2000 Püüab ühendada loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil Tegeleb suuresti “igapäeva”, “harilike” maastikega Eesmärgid
kvaliteedipõhimõtteid ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui 11 ka õiguslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised: · Arhiivid · Raamatukogud · Maa-alal hajutatud kultuuripärand · Muuseumid · Haldus- ja kaitseasutused · Uurimis- ja hariduskeskused · Ajutised näitused · Kultuuriprojektid Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno-
arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress. Arhiivi kontseptsioon muutus pärast Teist maailmasõda, kui demokraatlikes riikides juurdus põhimõte, et igasugune rahvuslik dokumentaalne kultuuripärand on rahvusvahelise pärandi osa ning igale uurijale tuleb tema päritolust sõltumata tagada arhivaalide kättesaadavus. Põhja- Ameerikas sai alguse arusaam, et arhiivi kvaliteet oleneb varasemast dokumendihalduse kvaliteedist. Suurim säilinud arhiiv Vatikanis paavstiarhiiv. Linnadearhiivid Saksamaal, hansaarhiivid kaubandusarhiivid Lübeckis. Tallinna linnaarhiiv, mis moodustati 1883. 1893 rajati linnaarhiiv ka Pärnusse ja 1900 Tartusse.
viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon. kui on tugivõrgustik siis on toetus inimesele. Oli sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral? Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad
kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama ka nt sõdurifolkloori, jutte UFO-dest jne. (Rahvaluule definitsioon peab
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur(meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega) Kultuuriuniversaalid- iga kultuur on sõltuv inimlikust piirangutest ja inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi vä
Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist,
Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: Objekti: ohustatus; haruldus; tüüpilisus; teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad loodusobjektid: (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid). 1. Kaitsealad – Rahvuspark (RP): Väärtused: loodus, maastik, kultuuripärand ning tasakaalustatud keskkonnakasutus. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Lahemaa Karula Soomaa Vilsandi Matsalu Kaitsealad – Looduskaitseala (LKA): Alam-Pedja LKA, Endla LKA, Nigula LKA Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad). Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.
Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju, kuid ikkagi tekivad teatud grupid, mis kattuvad oma liikmete osas. Nt inimesed kes on lugenud Aristotelest kuid samas ka Harry Potterit. Samas suur osa liikmeid, kes kuuluvad veel mujale tekstduaalsete kogukondadesse. Sama ka kultuuriliste praktikatega. Teatud ühist tegevust harrastaval inimesel võib olla veel mingi ühine praktika. Võrdlemisi suur kogukond, kes suures osas praktikaid jagab. Kui tekstduaalne ja praktiline kogukond langevad kokku, siis võib seda pidada kultuuriliseks kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe
Võetakse kasutusele nt keerulisem matemaatilise analüüsi metoodika. Näide keskkonnaökonoomikast: Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi (nt nafta) hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressursid otsa saavad. Kui prognoos ei vasta tegelikkusele, süüdistatakse andmete ebatäpsust. Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid. Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat
Näide keskkonnaökonoomikast: Kui meil on piisavalt andmeid mingi loodusressurssi (nt nafta) hulga ja kasutamise mahu kohta piisavalt pika aja jooksul, saame öelda, millisel ajahetkel tulevikus ressursid otsa saavad. 1 Kui prognoos ei vasta tegelikkusele, süüdistatakse andmete ebatäpsust. Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid. Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et · on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 14. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral? Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi
elujõuliste populatsioonide säilitamine ja parandamine nende looduslikus keskkonnas; kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad . Ex-situ tegevuse alatüübid: ● Loomade/taimede tehisasurkonnad • Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine/// • DNA – pangad • Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes. Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid: Suurenda rajajate arvu;
usuvad · Paljud religioonid teenivad nn mahajahutamise funktsiooni pehmendades viha ebaõigluse vastukaaluks K. Marx religioon on valuvaigisti massidele kes uinutatakse uskuma,et nende elamistingimused on jumalast seatud ning inimene ei saa neid muuta marsism kui ilmalik ideoloogia ilma jumalikele jõududele viitamata sisaldab marksism kõiki ususüsteemide elemente ajaloo seletust käitumisjuhiseid olevikus ja õigluse lõpliku võidu nägemust inimkogemuse tähendus asub ajaloos mitte milleski üleloomulikkus marksism sai alguse revolutsioonilise kutsega teha lõpp inimeste represseerimisele traditsiooniliste religioonide poolt samas muutus ta totalitaarsete riikide ametlikuks IDEOLOOGIAKS. Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud. · Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne
mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused Indeksis sisaldub alati ka ikoon Märkide tüpoloogia SÜMBOL suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Peirce märkide eksisteerimise viisist ,,Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtet ja käitumist. Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku". jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal
Sotsiaalsed struktuurid on suuremate koosluste spetsiifilised karakteristikud, mis kehtivad ainult grupi kohta (sest ainult sotsiaalsel kooslusel on sotsiaalne struktuur): grupi suurus, käitumisnormid, tööjaotus, konfliktide lahendamise viisid jms. Ühiskonna sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nagu rahvused, klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni
Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest ja juhuslikest teguritest. Killustumise järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud fragmentide servaala suhe sisealasse suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale lähemal. Killustmine võib piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida (nt mõned imetajad ei ületa kagedaid alasid). Loomade toitumisvõimalused vähenevad, kuna ressursse on väikesel elupaigalaigul vähe. Populatsiooni kaheks jagamine võib põhjustada populatsiooni arvukuse alnguse või isegi väljasuremise. 4) Kuidas ökolõkse ära tunda?
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus
Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. *** Kolm keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega. (1) Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia küsimus loomisest ja loodust. Jumalad lõid maailma ja inimesed, kõik allub jumalale v jumalatele. (2) Teiseks ideed sellest, mil määral on loodus inimese ja kultuuri kujundaja ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põh
sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. ,,Prii-sõidu" fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab raskusi avaliku kauba nõudluse õigel määratlemisel. Põhimõtteliselt on üksikisiku avaliku kauba nõudluskõver sarnane erakauba omale. Sellest hoolimata on avaliku kauba nõudlust mitmel põhjusel raske määratleda. Esiteks on üksikisikul sageli, isegi kui ta üritab, raske täpsustada oma maksevalmiduse suurust. Teiseks, pole lihtne põhjendada, miks peaks inimene ennast pingutama sellise arvutuse tegemise nimel. Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab, et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: Hüpoteetilised meetodid:
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
