Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile
kõige põhilisemaid ja tähtsamaid väärtusi ja olemuslikke inimlikkust kirjeldavaid jooni. Üks oluline osa kasvatusteaduses on ka kasvatusteaduslikud paradigmad. Väga tihti kui tuleb kõneleda kasvatusteaduslikkust uuringust tuleb tegemist teha ka erinevate paradigmadega. Näiteks, algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kokkuvõtteks võib öelda,et tegelikult koosnev kasvatusteadus paljudest erinevatest meetotidest ning valdkondadest. Kindlasti oleks igal lapsevanemal huvitav nendest natuke lähemalt teada saada. Iga lapsevanem, kes tahab enda last hästi kasvatada võiks uurida valdkondi, kuidas ta oma last tahab kasvatada, kas siis rohkem enda maailmavaadete ning filosoofiate järgi või üldiste väärtuste ning seaduspärasuste abil.
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile
väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud
o Tajud need tekitavad kombineerudes o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud
Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni relativistlik seisukoht, mis rõhutab indiviidi tähtsust teaduslike teadmiste avastamisel.
Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karjala ja Eesti aladele hulga leiutusi ja vastusi. Raamatu ,,Mõistatuslik Muina-Eesti" kohaselt on siit
See tähendab, et reeglite kaudu saaks palju objektiivsema ülevaate uuritavast nähtusest. Näiteks nagu (lk 74) väljatoodud keemiku ja füüsiku näide, kus vastati sama asja kohta, kuid nende vastused ei langenud kokku, see tulenes paradigma erinevustest. Füüsik lähtus vastamisel enda teadusliku ettevalmistuse ja uurimispraktika põhjal ning keemik tegi sama enda paradigmast lähtudes, seetõttu ei saanud neilt ühest vastust. Kuid kui arvestada, et me räägime reaalsest elust, kus paradigmasid on kõvasti rohkem kui keemiku ja füüsiku näite puhul, siis kuidas me teame, milline vastus on õige? Paradigmast kui mõistest rääkides on tähtis see, et hiljem, oma postskriptumis nimetab ta sõna paradigma ümber distsiplinaarmaatriksiks, et vältida segadusi, mida mitmetähenduslik sõna kaasa võib tuua, kuid sõna tähendus jääb sellegipoolest samaks teooria(d), millest kindel teadlaskogukond lähtub. Ühtlasi lisas Kuhn, et "paradigma"
ei koosne ainult objekti kohta käivatest tõestest ütlemistest, vaid distsipliin koosneb nii eksimustest kui ka tõdedest, sest eksimused on tõe ajaloolised mõjutajad. Algul on iga väide olnud tõene ja alles uute väidete tulekul oma temast saanud eksimus ja uutest väidetest tõed või on ta just kinnitatud tõeks ning uus väide on eksimus. Mendeli näite kõrvale toon näiteks soome keeleteadlase Kalev Wiiki, kes ei sobi samuti oma ajastu konteksti, sest katsetas täiesti uusi paradigmasid. Vastuolusid on tekitanud tema teooriat Euroopa rahvastiku etnilisest ajaloost. Tema lähenemisviisi aluseks on eeskätt uuemad avastused populatsioonigeneetika vallas, mis lähevad vastuollu seniste ettekujutustega - varasema ettekujutuse järgi paiknes soomeugrilaste algkodu Volga ääres, Lõuna- Uuralite ümbruses või Lääne-Siberis. Wiiki teooria järgi hakkasid mandrijää taandudes kiviaegsed kütid-korilased jahiloomade järel jäävarjupaikadest põhja
Kuidas tuleks anomaaliatesse suhtuda? Anomaalia – „mõistatus“ mida ei saa lahendada hetkelise paradigmaga. Anomaaliad segavad normaalteadust ja seega viib see vahel selleni, et eiratakse dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik maailmavaade ja autoratiivne näide, et kuidas teha teadust. Normaalteadus on teadus käsitletud kogukonna poolt, kes võtab arvesse paradigmasid – teadlased nõustuvad, et kuidas maailma on ja mis on need head näited teaduslikus uurimistöös. Anomaaliad segavad normaalteadust, nt – hapniku avastus, X-kiired ja Leydeni purk. Praegune põlemise teooria on, et hapnik koos süsinikuga eristab energiat. „Flogistan“ on seotud hapniku avastamisega. Teadlased arvasid, et põletamine on protsessm kus flogistan eraldus objektide põlemisel. Tuhk oli siis deflogistlik aine.
relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad:
hiljem 1912) niisiis, see NAINE oli Lilli (Caroline) Suburg. Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt, mis iseenesest peegeldab valitsevaid soo- ja sotsiaalseid paradigmasid, eelkõige naise käsualusust ja tema tegevusruumi ahtust sootsiumi (avalikes-avalikult) patriarhaalseis struktuurides. Siiski antud juhul tuleb seda skeemi lugeda vabamalt: Treffneriga ühendas Suburgi kollegiaalsus hariduspõllul mõlemad ju kooliasutajad ja -juhatajad nii et see patronaaz oli pigem vormitäide paberil. Kuna üks essee ei saa võtta endale eesmärki käsitleda ajakirja kogu selle temaatilises mitmekesisuses, ilukirjandusest (sh algupärasest) kuni sotsiaalia ja
Lapstööjõu kasutamise problemaatika, laste ja noorte õigused Birminghami koolkonna panus Euroopa noorsoouuringutesse Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest.
"hügieeniks" Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Esimene samm tervenemise suunas võrdub vimmast vabakssaamisega. Mittevaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Vimm, mis on sündinud nõrkusest, on kahjulik eelkõige nõrgale endale. Kui aga eeldada rikast natuuri, siis on ta ülearune tunne, tunne, mida valitseda on vaat et rikkuse tõend. 31. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Uurib millised on inimese toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus ja millest ta koosneb. Paradigmad: Milline on keha ja vaimu vahekord? Millised on inimese spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda loomariigist? Kas inimene on loomuselt hea või mitte? 32. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades:
Minevikusaavutuste konkreetsete elementide säilitamine ja samal ajal konkreetsete täiendavate probleemilahenduste võimaldamine Darwini evolutsiooniteooria – kulges primitiivsetest sugemetest lähtudes, looduslik valik, mitte mingisuguse eesmärgi poole (ideaali, täiuse) – see ärritas paljusid kaasaegseid. Teadlased peavad saavutama konsensust pidevalt. Postskriptum 1. Miks teadusrevolutsioonid jäävad nähtamatuks Kipume nägema mineviku paradigmasid praeguste paradigmade valguses. Revolutsioon jääb nätamatuks – õpiku kirjutamine, teadlaste enda hulgas on selline varasemaid negatiivselt kirjeldav tendents. Populaarteadus, teadusfilosoofia (enne Kuhni, nt Popper,Carnap)– nähtamatuks tegijad. Kui paradigma nähtused välja ei paista, ei tähenda see veel seda, et neid ei oleks olnud. 2. Selgitada, kuidas toimub teadlaste ümberorienteerumine ühelt paradigmalt teisele
Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Erinevad moraaliteooriad võivad suhteliselt tõenäolisest sattuda teineteisega vastuolusse. Üks juhtum, ent mitu samaväärset lahendust. Inimeste endite väärtused on väga ebamäärased. Paraku mitte üksksi olemasolev moraal ei saa garanteerida inimesele kõige enam kasu. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on õpetus inimesest ja tema loomusest. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb , tema sisemine loomus jne . Iga konkreetne inimene on unikaalne tervik, kus üldiste definitsioonidega on suhteliselt vähe võimalik ära teha. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: etoloogiline antropoloogia : lähtudes inimese bioloogilisest olemusest üritatakse inimest ja
- langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted? Hügieeniks nimetab Nietzsche Buddha õpetusi mille kohaselt tervenemiseks tuleb kõige pealt vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia, matemaatiline strateegia, psüholoogiline strateegia, fenomenoloogiline strateegia ja psühoanalüütiline strateegia 2
omandamist. Teaduslik traditsioon Traditsiooni määratlus. Traditsiooni võib määratleda kui tavade, meetodite, arusaamade ja uskumuste kogumit või süsteemi, mis kujundab teatud sotsiaalse rühma seisukohti ja tagab selle kultuuri jätkuvuse. Paradigmad. Teadusliku traditsiooni mõju võib näha mitmel teadusliku tegevuse tasandil. Algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kõige üldisemad põhimõttevalikud on oma olemusest teadusfilosoofilised. Traditsiooni eelised, traditsiooni puudused. Traditsioon annab uurijate rühmale identiteedi, toetab uurijat, inspireerib teda ja aitab saada paremaid tulemusi. Traditsioon toetab ka teaduslike institutsioonide tegevust. Kuid traditsioonil on ka negatiivseid külgi. Kui traditsioon väljendub teadust tugevalt piirava õigeusklikkusena ja toob endaga kaas võimu probleeme, siis see pigem takistab kui soodustab
on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti pole oluline, mis materialist on nupud. Figuuride väärtus sõltub positsioonist väärtus on süsteemisiseselt. Süntagmaatika - on see, kuidas elemendid on reastatud. Paradigmaatika - mingi elemendi kõi k variandid käändkonnad või pöördkonnad (eesti k). Saussure jaoks on paradigmaatika olulisem kui sntagmaatika. Strukturalism 20.sajandi üks juhtuvamaid paradigmasid humaitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. 1920ndatel aastatel tekkisid erinevad koolkonnas strukturalismis: · (Genfi koolkond) pole nii tähtis. Eksiteerib ka praegu ja kuulsaim esindaja on Patrick Sériot (1949). Selle koolkonnas pööratakse tähelepanu ,,puuduvale märgile" 0-märk on olemas, aga puudub. o Charles Bally (1865-1947) o Albert Sechehayw (1870-1946) o Sergei Karcevsky (1885-1955) o Henry Frey (1899-1980)
· MEENUTAMISSTRATEEGIAD täiskasvanud on tutavad tundega, et teavad midagi, aga ei suuda seda kohe meenutada ning enamik täiskasvanuid on õppinud viise, kuidas informatsiooni pikaajaliselt mälus taastada. Uurimus laste tunnistajatena · Enamik laste mälu uuringuist on keskendatud mälu mahu ja strateegiate arengule. Sellist uuringut saab edukalt läbi viia kasutades üldlevinud ja sobivaid paradigmasid. Näiteks paluda lastel õppida ära sõnade nimekiri ja jätta meelde piltide nimed ja meenutada kuuldud lugusid. Laste mõjutatavus · Lapsi on kerge eksiteele viia. Teadlased näitasid seda keerulises uuringus, mille käigus nad küsitlesid korduvalt 3-6 aastaseid lapsi mingi sündmuste kohta. Selleks sündmuseks oli nende klassiruumi külastus Sam Stonei poolt. See külastus sisaldas natuke rohkem kui Sam Stonei
Selle all võib ta näiteks mõelda valelikkust või „dekadentlikkust“. Vaid seda tüüpi puhtust armastades saab vältida kannatusi, mis kaasnevad sellega, kui olla ebapuhtas keskkonnas. 6 3. loeng Küsimused filosoofilise antropoloogia loengu kohta 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia
mõjutavad ka inimese tervist negatiivselt, on kahjulik iseendale. Pahameelest ja vimmast vabanemine. Vimm ja hala on alam. Nietzsche toob välja Buddha õpetuse: ,,Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu". Vaen kahjustab inimest, eriti nõrka inimest. Tugev inimene ei võta kõike enda sisse. 30. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofililist antropoloogiat mõistetakse kui filosoofilist uurimust inimesest ja tema loomusest. Loomus- inimesele omased toimemehhanismid, sisemine loomus jne. Filosoofilise antropoloogia strateegiad on etoloogiline, voluntaristlik, eksestentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 31
(Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse, seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus. Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja
kunstliku pildi reaalselt maailmast (Mantere, 2007; Trochim, 2009) - Realism (Robson, 2002: 27) Vajadus võrrelda erinevaid paradigmasid (Van der Ven, 2007) 11
Eesti lapsed näitasid väga häid oskusi tavaliste, kooliteadmistele tugineva- te ülesannete lahendamises, aga jäid hätta kõrgema taseme ülesannetega, mis eeldasid just teadmiste kriitilise ja loova kasutamise oskust praktilistes ülesannetes (Kitsing, 2008). Sternbergi koolkonna tööd on näidanud, et ka vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada. Gardneri ja Sternbergi teoreetilised seisukohad on oluliselt mõjutanud pedagoogilisi paradigmasid, osutades tähelepanu vajadusele tunnustada eri laadi andekust ning andes olulised lähtekohad õpetuse individualiseerimiseks. Kuidas võiks rakendada multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks? Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Lapsel võiks lasta tegeleda oma kollektsiooni korrastamisega jne.
Pigem leiavad teaduse arengus aegajalt aset revolutsioonid, mille käigus lammutatakse kogu teaduse ehitis ning luuakse uue vundament. Teadusrevolutsiooniga kaasneb paradigma (kr paradeigma näidis, eeskuju) vahetus. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadus kujunebki Kuhni arvates välja alles siis, kui mingit reaalsuse valdkonda uurivad inimesed jõuavad mingi ühise paradigmani. Nt optika kui teadus kujunes sellise kriteeriumi järgi välja alles XVII sajandil (Newtoni uurimused), astronoomia aga juba antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad
Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat. Selle rakendamine karjääri arendamisse aitab luua protsessi, mis paradigmasid, mis keskenduvad uuenduslikkusele ja paindlikkusele (Herr 1999). on isiklikult rahuldust pakkuv. Dünaamilise ja muutliku karjääriprotsessi kirjeldamiseks on sobivama mõistena välja Lisaks aitab karjääri meisterdamine suurendada isikliku jõu tunnetust. Jõudu tajutakse pakutud career craft ehk karjääri meisterdamine (Poehnell & Amundson 2002).
Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 57 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast.
Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 54 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast.
Just teadusrevolutsiooniga seletatakse teaduses maailma muutumist. Loodus avaldab ennast teadlastele aja jooksul üha enam uutmoodi. Inimesed näevad loodust just nii nagu seda kirjeldab neile paradigma, mitte aga selliselt nagu loodus reaalselt olemas on. Kuid paradigmad ei suuda hõl- mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: „Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad.“ Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast.
annaabi.ee 
