Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pankadevaheline konkurents Eesti turul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bank, pank, swedbank, laen, krediidiasutus, nordea, danske, konkurents, klient, filiaal, hoius, pakett, teenusepakkuja, tegutseva, krediidiasutuste, paketi, filiaali, finantsinspektsioon, pangad, kvartali, ibid, kaardiga, sularaha, deebet, ahmet, viidatud, tegevusloa, julgen, kontor, laenuturg, edukam, lähema, numbrite, inbank, äripäev, müllerseadusest. 2 1. HOIUSE MÕISTE Hoius Tagatisfondi seaduse tähenduses on hoiustaja arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu. Hoius on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus) Enamlevinud hoiuste liigid: - Raha arvelduskontol - Nõudmiseni hoius - Tähtajaline hoius - Üleöödeposiit - Kasutushoius - Kasvuhoius - Kogumishoius - Lastehoius - Säästuhoius - Investeerimishoius (Tagatisfond)
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
kolmkümmend krooni. 2 MAKSEKAARDID Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal, mis oli mõeldud eeskätt klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga teenindusasutustes. (Maksekaartide vastuvõtt 2010) Maksekaardid jagunevad deebetkaartideks ja krediitkaartideks. Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja teenindusettevõtetes kaupade ja teenuste eest kaardiga tasumisel broneerib pank pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile
................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS..................................9 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus..........................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes..............
aasta lõpus 115 miljonit eurot. Välisvaluutareservist enamiku moodustavad võlakirjad, mida on soetatud 100 miljoni euro väärtuses. Väiksemas mahus ehk 15 miljoni euro väärtuses on tehtud aktsiainves-teeringuid. Välisreserve omavad kõik euroala liikmesriikide keskpangad ja neid reserve saab vajaduse korral rakendada eurosüsteemi vahetus-kursipoliitika huvides. Lisaks on kulda Eesti Pangal 8250,171 untsi ehk 233,3 kg. · Euroalaga liitumisel 2011. aastal kandis Eesti Pank Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi 100 miljonit eurot, mille kohta on Eesti Panga bilansis nõue Euroopa Keskpanga vastu. Rahapoliitika (1) · Turumajanduses ei saa keskpank otseselt reguleerida kommertspankade intressimäärasid, · Keskpank saab neid mõjutada kaudselt, diskontomäära ja raha pakkumise kaudu. · Rahapoliitika jaguneb: Range rahapoliitika on raha suhteliselt vähene pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
kogu laenusumma. Osaliselt kustutatud laenude puhul on üldine laenu tagasimaksmine sarnane eelmise laenuliigiga, kuid viimane laenu lõppmakse (ingl. k. balloon payment) on eelmistest maksetest oluliselt suurem. Sellisel juhul tagastatakse laenuperioodi jooksul kas üksnes osa laenust või teatud juhtudel ka üksnes intressid ning perioodi lõppedes tagastatakse ühekordse maksega ülejäänud summa. Selline laen on mõistlik juhul kui planeeritakse algselt soetatud objekt laenuperioodi lõpus maha müüa või olemasolev laen tolle hetke tingimustel uue laenuga asendada. Seejuures tuleb arvestada, et üksnes intressi tagastavad laenud on pankade jaoks märksa kõrgema riskiga ning antud spekulatiivse iseloomu tõttu väljastatakse neid ebasoodsamatel tingimustel, mis võib avalduda kõrgema intressi, nõutavate lisatagatiste või kõrgema omaosaluse määra kaudu.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimine SWEDBANK Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Swedbank Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Swedbank on juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Swedbank on universaalpank pakkudes teenuseid oma koduturgudel Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Swedbank usub traditsioonilisse pangandusmudelisse, mis keskendub eelkõige headele kliendisuhetele ja isiklikele nõuannetele. Swedbank pakub lihtsasti kasutatavaid ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenuseid, mille hulka kuuluvad hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid,
Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal
kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on üks kokku lepitud teisiti hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. KONKURENTS Kuna kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemas olevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetus tehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja
Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine
laenudena võlja panka hoiustatud raha. Keskpanl kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Kohustuslikuks reserviks on seadusega kehtestatud rahasumma, mida kommertsoangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas. Pangatomingud (31.05.10) 1. Toimingud 1. Panka hoiustatakse sularaha 100 2. Panga hoius 100 2.Toimingud 1.Arvestatakse kohustuslik reserv 10 2.sularaha jääk (100-10=90) 3.tomingud 1. antakse välja sularaha laen 90 2.Pana laenunõue 90 4.tomingud 1.välljastatud laen laekub pangaarvele 90 2.täiendav hoiusekohustus 90 5.toimingud 1.arvutatakse täiendavad reserv (90*10 =9( 2.Sularaha jääk (90-9=81) Varad kohustused 1.toimingud Pangahoius 100 Sularaha 100 Pangahoius 100 2.toimingud Sularaha 90 Reserv 10 Kokku 100 Kokku 100 3.toimingud Sularaha 0 Panga hoius 100 Laen 90 Reserv 10 Kokku 100 Kokku 100 4
Ujuva kupongimääraga võlakirjad (vs. Fikseeritud kupongimääraga võlakirjad); B. Lühiajalised võlakirjad (vs. Pikaajalised võlakirjad); C. Kõrge kupongimääraga võlakirjad (vs. Madala kupongimääraga võlakirjad). Võlakirja duratsioon 30.Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 31.Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria 32.Likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
kolm kuud jõuda selgusele, kas ma olen valmis seisma silmitsi igapäeva rutiini ja probleemidega. Tähtsaks eesmärgiks oli ka eesti keele praktika. Minu peamiseks tööülesandeks oli klienditeenindus, inimeste suunamine ja nende murede kiire ja effektiivne lahendus. 2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid. Minu praktikakohaks oli Swedbank AS Grupp. Valisin praktikakohaks Swedbanki, kuna see on suur ja kindel ettevõtte, milles nägin palju võimalusi enesearendamiseks ja uuteks väljakutseteks. Kõige enam meeldis see, et Swedbank pakub praktikantidele väga palju erinevaid võimalusi kogemuste saamiseks. Peale tavalisi tööülesannete mingis osakonnas korraldab Swedbank ka erinevaid koolitusi ja üritusi. Nende jooksul tutvuvad praktikandid erinevate panga osakondade tööülesannetega. 2
võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus. Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest. Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu 18.12.2008 www.tarbija24.ee Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada. Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht.
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud
intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega.
see aitas majandust edasi. Loodi IMF. Bretton Woodsi institutsioonid: moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses. Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks Krediidiasutus peab kehtestama ühe osana oma üldisest riskijuhtimise raamistikust usaldusväärselikviidsusriski juhtimise raamistiku. Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada krediidiasutuse võime täita õigeaegselt ja täies mahus oma kohustusi ning tulla võimalikultpika perioodi kestel toime likviidsuskriisi tingimustes. Krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise raamistik peab hõlmama kõiki tegevusi, mis
muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1
Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võlad ja/või omandisuhteid fikseerida jne
jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%
1. Tööt Rahulolu oma tööga jaJah, kuid tahavad ajad karjäärivõimalused konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. 1. Aktsi Dividenditulu ja kapitali juurdekasv Jah, kuid mitte nende investeeringute onärid riskide arvelt. 1. Valit Pankadevaheline konkurents jaJah, kuid mitte pangasüsteemi sus maksutulu turvalisuse ja usaldusväärsuse arvel. 1. Järel Pankade konkurents ning kindelJah, kuid mitte liigsete riskide evalve huvi panga süsteemi sälimise vastu võtmisega. struktuurid 1. Avali Atraktiivne finantsteenuste portfell Jah, kuid võimaliku madalaima k sektor hinnaga.
.6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3
Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas
5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid
annaabi.ee 
