Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab
kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud allahindlust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba (teenuse) eest maksmisega veel kuni päevani c. Loobumiskulu määr on kulumäär, mis tekib, kui kaupa müüv või teenust osutav ettevõte loobub hinnaalanduse pakkumisest ning tal tuleb debitoorse võlgnevuse laekumist kauem oodata. Seda saab leida järgmise valemiga (lihtintressimäära metoodika):
Finantsvahenduse ülesanded · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võlad ja/või omandisuhteid fikseerida jne
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
· homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2
Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja
Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine
5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega
...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
kasutada ülekantavad akreditiivi. Reserv- ehk ootel akreditiiv – avajapanga tingliku maksegarantiiga akreditiiv. 29. Inkassoarvelduse eripära ja liigid. Inkasso – on kaubadokumentide töötlemine pangas müüja või tema pangalt saadud juhiste (inkassonõude) alusel eesmärgil Saada ostjalt makset või makseaksepti Väljastada ostjale kaubadokumendid teistel tingimustel Liigid: Väljaminev inkasso – pank kohustub müüja korraldusel saama raha tseki, veksli või teise arveldusinstrumendi alusel Sissetulev inkasso – pank aitab teist panka saada maksjalt raha tseki, vekli või teise arveldusinstrumendi alusel Puhas inkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad ainult finantsdokumendid. Kommertsdokumendid liiguvad müüjalt ostjale Dokumentaalinkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad finants- ja/või
liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud
Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad · EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed) 89. Kes on äriingel? Äriingel on keskmisest jõukam kogenenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku
Riski põhivormist lähtuvalt on eelkõige tegemist finantsriskidega. Rahaasutuste põhitegevuse risk on seotud tehingute ulatustega, hoonetega, informatsiooni lekkimisega, tehnoloogilised lahendused jne. Põhilised riskid panganduses. Põhieesmärgid: Pank peab eelkõige olema majanduslikult vajalik, mitmekülgsed teenused (klienti, kui teenusetarbija), peab olema nõudlus teenuse järele, parem kättesaadavus majandussubjektidele. Vastastikku kasulik- pank teenib ise ja võimaldab teenida ka läbi oma teenuse kliendi. Vastastikku sobilik ja kasulik. Arenguvõimeline- iga ettevõtte puhul oluline tingimus, eelkõige jätkusuutlikus, kulu efektiivsus, perspektiivikus, tunnetama ette kliendi vajadusi ja valmis olema nõudlust ka rahuldama. Aldis kõikvõimalikele uuendustele, ise õppimisvõimeline ja ise õpetama/harima oma klienti, näha ette ohtusid, kapitali kasv. Peaeesmärk- klientide rahulolu, teenuste parem kättesaadavus majandussubjektidele
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
poliitiliste üldeesmärkide saavutamiseks. Nimetatud dokumendid on aluseks panga tegevusele ja et tegevused oleks kooskõlas dokumentidega, tuleb need esitada ka Eesti Pangale, kes saab teostada järelevalvet nende täitmise üle. Pangapoliitika ja sellest tulenevad strateegiad ning rakendatavad hindamiskriteeriumid peavad võimalikult täpselt ja üheselt mõistavalt edasi andma järgnevat: a. Pangapoliitika - see tähendab, mida peaks pank tegema ning millest lähtuma panga peamistes finantsjuhtimise valdkondades. a. Strateegia peab selgitama, kuidas peab pank käituma, et püstitatud poliitilised eesmärgid saavutatakse. a. Juhtimise hindamissuurused ehk kriteeriumid peavad selgitama, milliseid hindamisaluseid kasutatakse panga poliitiliste eesmärkide saavutamise edukuse hindamisel. Panga finantsjuhtimises võib eristada viit põhivaldkonda: 1
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
asja, mis väärib Jumalalt sõda (Flarb), asja, mis on usu (Iman) antiteesiks ja kui asja, mille püsimine nõuab alalist elukohta põrgus (Khulad fin-Nar). Neid Riba aspekte Koraanis mainitakse ainult kui näiteid. Kuna intress on vähemalt islami raames kõikidel eesmärkidel ja kujul keelatud, peame juhiseid otsima pangandussüsteemilt, mis oleks islamiga kooskõlas. Isegi üldise majandusteooria järgi oleks parema pangandussüsteemi aluseks selline süsteem, kus kapital oleks ettevõttes tuntud tootmisteguri osa või partneriks ja vahendiks. Islami kirjanduses mainitakse Mudarabah või Qirad institutsiooni. Moslemi õigusteadlase, Imam Sarakhsi ütluse kohaselt on Mudarabah institutsiooni definitsioon Koraani järgi selline: Sõna Mudarabah on tuletatud väljendist "kingitus maa peal". Selline nimi on antud selle pärast, et Mud-drib (teiste kapitali kasutaja) võib oma töö eest saada osa kasumist. Ta osaleb
Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal. Igas ühiskonnas on rikkaid, kellel on teatud ajahetkel ülejääke. Neid kellel on ajutine vara puudujääk. Siis hakati taotlema hoidlatest raha laenamist. Samuti on nemad aru saanud, et mingi hunnik raha seisab niikuinii mingi hetk lihtsalt seal. Aga laenamise eest võtavad nad suuremat tasu kui hoiustamise eest. 1500 aastatel hakkab tekkima maailmamajanduses probleem, nimelt tekivad sellised olukorrad kus ilmneb et üks või teine pank ei suuda raha välja maksta neile kellel raha hoiul, kuna nad olid liiga palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad
Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?) 18. Eesti krooni bilanss Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja
eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust. Kalameeste pank pakub intressimääraks 6,55% kuid seda arvutatakse iganädalaselt. Põllumeeste pank pakub seevastu intressiks 6,61% kuid seda arvutatakse (intress kapitaliseeritakse) kaks korda aastas. a) Millist raha paigutamise viisi Te eelistaksite? b) Leidke veel, millist intressi peaks küsima Swedbank, kes soovib pakkuda sama efektiivset tulu (EAR) mida osas a) leitud parim pank, kuid intressi arvutataks kord kvartalis. 4
kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise.
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
- vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid - sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga konkureerimiseks Ühise rahapoliitikaga kaasnevad võimalikud negatiivsed küljed: - eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust - erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2
.6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3
võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Näiteks on siniste kummikute tootmine planeeritud mitmeks aastaks. Nende tootmine jätkub plaani kohaselt, vaatamata sellele, et vahepeal on olnud mitu lumeta talve järjest või sinise värvi asemel on moodi läinud punane värv. Plaanimajandus esines ka Eestis, kui olime allutatud NSV Liidu koosseisu. Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses, näiteks Kuuba, Iraak, Iraan, Liibüa, Põhja-Korea. Turumajandus Turumajanduses otsustatakse (mida, kuidas ja kellele toota?) turu vahendusel. Iseloomulik: - Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele). - See tähendab vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides. - Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind.
intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega.
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
