FAKTOORING Faktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu parandades sealjuures Teie likviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved.
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu
Estonian Business School Ettevõtluse õppetool Ekspordi finantseerimise vahendite analüüs Autorid: Aleksander Tarakanov Õppejõud Jüri Piiper Peamised ekspordi finantseerimise vahendid: Kaubanduse finantseerimiseks on mitmeid võimalusi. Peamised neist on akredatiiv, garantii, inkasso, laofinantseerimine ja faktooring. Akredatiiv Väliskaubanduses peamiselt levinud ja tuntud arveldamise viisiks peetakse akredatiivi. Akredatiiv on arveldamise viis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba või teenuse eest. Akredatiiv on väga väärtuslik vahend kuna aitab vähendada erinevaid riske ning lisaks sellele võimaldab teha äri suurema riskiga piirkondades. Minu arvates on kõige suurem pluss akredatiivi juures see et antud instrument aitab vältida ettemakset. Akredatiivtehingu käik
Akreditiiv on dokument, mille annab välja pank vastavalt kauba ostja korraldusele ja mis annab müüjale õiguse teatud tingimustel saada kindlaks määratud rahasumma. Väliskaubandustehingutes kasutatav lühilaen, mille tähtaeg on kõige rohkem 3 kuud. Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja kindlustunnet raha saamise kohta suurendada Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom
Mis on akreditiiv? Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta.
pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt
o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus arbitraaz); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud 15) lisad (nt standardsed tegevusjuhised, töö ülatus, IT-vahendid, töö maht jne) c. Lepingu sõlmimise etapid · Tehingu faktiliste asjaolude väljaselgitamine · Juriidiliste riskide/probleemide tuvastamine
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud; 10) müüja kohustused pakendi ja markeeringu osas; 11) kohustused vastastikuse abi osutamise osas; 12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud; 15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja – tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse
Korduvkasutusega limiidilaen Krediitkaardilaen Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud Eraisikule: o Arvelduslaen o Krediitkaardilaen o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid. Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab: Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid: Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 33.Seletage börsibuumi teket. Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus, nähes et nende naaber on saanud
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Arvutuskäik on järgmine: Koguvõimendi saab leida ka kui tegevusvõimendi ja finantsvõimendi koosmõju, mida näitab nende korrutis: (8.61) DTL = DOL DFL. Koguvõimendi tõlgendus. Toodangu koguse üheprotsendiline muutus toob kaasa EPSi protsendilise muutuse DTLi ulatuses. Suured võimendid võimaldavad saavutada küll suure efekti mingi teguri väikesel muutumisel, aga tähendavad ka kõrget riski. Kui ettevõte on kahjumis, siis on allapoole võimendus tugevam. 9. PANK JA PANGATEENUSED 9.1. Pangad kui spetsiifilised ettevõtted Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. 16. ja 17. sajandil tekkisid Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal juba ziiropangad, mis võtsid
pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo. Nendeks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa. 29. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase · ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn
Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 6. Kõigil võrdne info! 65. Seletage börsibuumi teket. Majanduskasv Turg tõuseb, investorid aktiivsemad Üha enam väikeinvestoreid turul Börsile tulevad need, kes midagi investeerimisest ei tea Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed laenavad raha pangast, et osta (raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma- Inimesed eeldavad et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasumiga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus, nähes et nende naaber on
taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid,
lisamata. 50. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. Turgude efektiivsus väljendab turu kvaliteeti kajastada emitentide kohta käivat olulist informatsiooni aktsia hindades. Eeldatakse, et investorid on ratsionaalsed. 51. Börsibuumi teke Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha pangast et osta (ning pangast raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärtpabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire. Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et
1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud
Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid
oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine
diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus. Nende laenudega kaetakse nii püsiv, hooajaline või ajutine ajavahemik kaupade tootmis- ja müügitsükli vahel. Lühiajalise laenu võimalused Arvelduskrediit Panga poolt kliendile antav võimalus jääda arvelduskontosaldoga miinusesse ehk deebetisse - klient saab laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindlal otstarbel, vaid klient saab laenulimiiti kasutada vajaduse tekkel. Küll aga reguleeritakse antava krediidi mahtu, mis tavaliselt jääb 30 60% piiridesse firma viimaste kuude käibest. Pangad võtavad arvesse ka laenusaaja usaldusväärsuse aga ka omakapitali suuruse. Krediidilimiit võib olla tagatud või tagamata/ garanteeritud või garanteerimata. Garanteeritud limiit tähendab seda, et limiidi piires võib klient vahendeid piiramatult
odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
Väljastada arved kohe koos kauba või teenusega. Sisestada laekunud summad arvestussüsteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lõpetada kauba väljastamine või väljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast pidevalt meelde jne.). Raha laekumise kiirendamiseks võid kasutada diskontot st kui ostja tasub varem, saab ta allahindlust. Kasutada faktooringut. Faktooring - müüja varalise nõudeõiguse omandamist faktooringfirma ehk faktori poolt, kes ostab pärast müügimomenti (kauba või teenuse üleandmist) müüja varalise nõudeõiguse tulevikus laekuvatele arvetele. Faktooringul on kolm osapoolt - müüja, ostja ja faktooringfirma (faktor). Faktoorimise etapid: Müüja esitab ostjale arve kauba või teenuse eest tasumiseks. Müüja saadab arve pangale. Müüja saab kokkulepitud osa (70-90%) arve summast kohe kätte ning
kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab
Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba edasitoimetaja transporditõend FBL FIATA Multimodal Transport Bill of Lading multimodaalse transpordi konossement FWR Forwarders Warehouse Receipt kauba edasitoimetaja laokviitung FWB Multimodal Transport Waybill multimodaalse transpordi saateleht
summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.) Lisaks on tööandjal täiendavalt õigus kinni pidada palgast : 1. tähtajaks tagastamata avansse 2. töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid võib pidada kinni 3 kuu jooksul, arvestades selle väljamaksmist ja kui töötaja ei vaidle selle kinnipidamise aluste ja suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust. 3. Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt). Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi).
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja - varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi: - Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); - kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; - kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). 6 16. Kasumiaruannete skeemid Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele.
põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
