Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul. Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka kägistati, löödi millegagi pähe või jäeti lihtsalt surema). Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse: Viracocha (aka Pachacamac) Lõi kõik elava Apu Illapu Vihma jumal, palvetati kui vajati vihma Ayar Cachi Kõrgelt karastatud jumal, põhjustab maavärinaid Illapa Äikese ja kõu jumalanna (aka Yakumama vee jumalanna) Inti päikesejumal ja patroonlinna Cusco jumal (päikese kodu) Kuychi Vikerkaare jumal, ühendatud viljakusega Ema Kilya Inti naine, kutsutud ka Kuu Emaks Ema Occlo Tarkus tsiviliseerida inimesi, õpetas naistele kudumist, riiete tegemist ja majade ehitamist
· Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu, palvetati, peeti nõu, küsiti nõu ning tänuks jäeti ande · Tihti seoti anniks punane pael, mis oli märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega · Pühapaikades käidi ka leevendamas kaotusvalu ja jagamas oma muresid, hirme ning rõõme Muhu Kapi küla Helskikivi aitab siis, kui kaotusvalust ei saa üle
kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks. Selle liikmed toomhärrad aitasid piiskoppi jumalateenistuste pidamisel ja kiriku varade valitsemisel. Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus
palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama
allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad. Kunstis ja arhitektuuris võeti renessansi ajal kasutusele antiikkultuuri põhimõtted. Taastus ilmalikkus ja inimesekeskne maailmapilt. Antiikkunstis kujutati thiti inimese iluideaali ning kõik detailid olid perfektsusteni väljatöötatud. Renessansiajal toodi inimene jälle esile, kuid seekord kujutati inimest tõetruult
Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Varakeskajal valitses feodaalltsivilisatsioon, mille tunnusteks olid: * katoliiklus * feodalism * ühiskonnastruktuur Katoliiklus polnud tolle aja inimese jaoks mitte ainult usk vaid ka ideoloogia. Maailma nähti väga must-valgelt ja valida oli ainult taeva ja põrgu vahel. Kõik kartsid põrgusse sattumist ja seega palvetati tihti ja usk mõjutas suurelt igapäevaelu. Tähtsaim usuline tegelane on paavst, kelle nimi on lähtunud Rooma piiskopi ametit, algselt tal teiste piiskoppide üle võimu ei olnud. Aastal 756. moodustati Pippinilt kingituseks saadud aladel Paavstiriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Ühiskonnastruktuur ehk seisused jagunesid kolmeks: Vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud. Seisused oli üks feodaaltsivilisatsiooni tunnusteist tähtsamaid.
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult
4.peatükk Tom uhkeldab puhapäevakoolis Tom õppis 5 salmi . Tädi ütles kui jätab salmid meelde siis saab kingituse. Tom sai ülikonna. Tom äritses kirikus pileteid teistelt. Tom sai 9 kollase, 9 sinise, 9 punase pileti eest piibli ja kõik olid üllatunud. 5.peatükk Näpitssitikas ja tema ohver Hommikul mindi kirikusse. Räägiti kõigest ja palvetati. Sitikas oli Tomi näpust kinni võtnud ja puudli kannikast ka. 6.peatükk Tom kohtab Beckyt Tom ei viitsind kooli minna ja tahtis teeselda haiget ja teeskleski tädile. Tõmmati hammas Tomil välja ja ta sai uutmoodi sülitada. Kohtas Huckelbery Finni.Tomil oli kärvanud kass. Tom õpetas kuidas soolatüükast lahti saab. Tom kohtas Beckyt ja ta ütlest talle MA ARMASTAN SIND. 7
Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid. 1095
??????? PEREKOND Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus. GLADIAATOR Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film). Usus võeti palju üle Kreekalt. Tähtsal kohal olid PREESTRID, kes valiti kogu eluks. Tähtis oli PONTIFEKSIDE kolleegium, keda juhtis PONTIFEX MAXIMUS. Ennustamisega tegelesid AUGURID, kes valiti riigi poolt. AUGUSTUSE ajal kultuur õitses, kirjutati palju raamatuid. Poeetide seast tõusis enim esile VERGILIUS.
Seda tehti selleks, et jumalale hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle järele. Olulise osa askeedi päevast võttis ka palvetamine. Siis kui askeet palvetas olid tema juures inglid. Palvetati mittu korda päevas, ning et seda veel raskemaks teha mõeldi palvetamise juurde erinevaid liigutus, kas siis kummardamine, või see et käid pidid olema mingis kindlas asendis. Kõige paremad palved olid need, mis olid tehtud uneajast. Tavaliselt öösiti peale palvetamist loeti, kuna magama minek oli keelatud. Loeti neid raamatuid, mis aitasid mungal olla parem jumala teener. Lugemisoskuse puudumine oli ka põhjus, miks inimest kloostrisse ei võetud.
Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval võite tunda end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6-korruselise elumajaga: (kõrgus 21 m ja pikkus 57,3 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m). Lisaks sellele on Sfinksi tempel ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Nagu Te näha võite on siit vaid paarikümmend meetrit eemal Graniittemtel, mis on ehitatud vaarao mumifitseerimise jaoks. Kujult meenutab see 12 m kõrgune pühamu suurt mastabat. . Templisammaste vahelt pääseb poole kilomeetri pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele,
*Mõned kuulsamad jumalad Kreekas ja Roomas olid peajumal, täeva-,pikse- ja tormi jumal Zeus (Kreeka) ja Jupiter (Rooma). Abielude kaitsjad Hera ja Juno. Sõjajumalannad Ateena ja Minerva. Valguse-, tõe- ja ennustuskunsti jumalad Apollon ja Apollo ning võidujumalannad Nike ja Victoria. *Kuulsad Kreeka müütilised tegelased olid näiteks Herakles, Hüdra, Kentaur, Faun, Minotaurus jpm. *Jumalate auks tehti pidustusi/ rituaale, püstitati templeid, müsteeriume (salajased jumalateenistused), palvetati. *Arvati, et peale surma satub inimene Hadese riiki (tume ja sünge riik), selle jaoks pidi ta ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid
o Bundahisn loomisraamat o Ardaviraz Namag arda Virazi raamat kirjeldab elu pärast surma taevas ja põrgu · Vesi ja tuli olid olulised neid austati. · Ohvri toomine veele o Piim o Kahe erineva taime lehed · Tuli soojaandja, lihaküpsetaja tulejumal atar · Ohvri toomine tulele o Kuiv kütus o Viiruk o Loomarasv · Nende ohvriandidega tugevdati vett ja tuld · 3x päevas ohverdati ja palvetati. Veeohver Laona narkootiline jooks viib inimese erilisse seisundisse · Tänapäevane jätk sellel religioonil on Indidas · Nende jumalused o Tuule jumal Vata see tuul mis puhub o Tuule jumal Vayu eluhing ise · Uskusid 7 religiooni olemusse maailmas · Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte
Tulemus: Uued harud nagu katoliiklik ja õigeusu kirikud. 3 erinevust: ühel juhiks paavst teisel patriarh, ristimärgid, kirikute ehitus. 25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik Toomkirik ehk katedraal oli piiskopkonna peakirik Piiskopkonnad on erinevad jagatud territooriumid 26. Millega tegeleti kloostrites? Palvetati, räägiti jumalatega, kirjutati raamatuid ümber 27. Ketserlus ja inkvisitsioon. Ketserlus oli kõrvalekaldumine ristiusu ametlikust sisust. Inkvisitsioon oli kiriku kohtu vorm 28. Mis olid ristisõjad? Millal said alguse? Millise ristisõja käigus ristiusustati Eesti? Mis olid ristisõdade eesmärgid? Ristisõjad olid võitlused püha maa pärast. Toimus 1096- 1099. aastatel. Liivimaa ristisõda. Ristisõdade eesmärgid olid vabastada Iisraeli türklastelt, vabastada Edessa, vallutada
Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast. Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et habe oli algselt krohvitud ja punase värviga kaetud. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on Sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda
Merovingide aja hagiograafid kirjeldavad kloostreid vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostreid ei asutatud ainult usulisest huvidest lähtudes ning olid peaaegu eranditult aadlinaiste ja vahel ka kuningannade loodud. Neid oli vähem ja need olid mungakloostritest vaesemad ja väiksemad. Kloostrite argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega. Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur
ja käsitööesemeid. Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13
Hidzra Muhamedi põgenemisega Mekast sai alguse araablaste ajaarvamine. Selleks ajaks oli Yatribis kaks hõimu, kes tahtsid Muhamedi enda poolele. Muhamed ei tahtnud ise otsustada ja lasi kaamelil mööda linna ringi käia. Koht, kus kaamel sööma jäi, ehitas Muhamed oma maja. Tema elupaigast tehti mosee. Muhamedist sai poliitik, kogukonna- ja sõjaväejuht. Yatribis oli Muhamedil tõsine tegu juutidega. Algul püüdis ta olla juutidega ühtemoodi. Palvesuund muudeti algul palvetati Jeruusalemma poole, pärast Meka poole, kuigi Meka oli sellel ajal veel paganlik linn. Yatrib saab nimeks Medinet-et-Nebbi (suupäraselt Mediina) e. prohveti linn. Meka vallutamine sai eesmärgiks. Meka karavane röövitakse mediinlaste poolt. Meka linn alistus ilma lahinguta aastal 630. Kaaba tempel moslemite kõige püham paik. Muhamed pani käe sealoleva kivi peale ja lausus: ,,Jumal on ainus!" Muhamed suri aastal 632.
shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest. Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. Kokku arvatakse olevat üle 80000 jumala kami, kes on abstraktsed, nähtamatud, nad võivad olla kõikjal. Kuna mütoloogia järgi on Jaapani keisrid Amaterasu otsesed järeltulijad, siis elavad jumalad edasi kõigis jaapanlastes ja tegutsevad nende käe läbi. Shinto on Jaapani natsionalismi aluseks, mis tõstab jaapanlased kõrgemale teistest rahvustest.
10) „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Kurb ning traagiline lõpp. Ettearvamatud saatusekäigud. Jumalate otsene või kaudne sekkumine. Jumalik ettemääratus. 11) „Daphnis ja Chloe“ – Autor: Longos. Tegevus toimub Lesbose saarel. Romaan rääkis ilusast süütust armastusest. Samas oli raamatus ka muinasjutulisi elemente: nähti unes nümfe, palvetati jumalate poole ja toodi neile ohvreid. Chloe ja Daphnise puhul tuleb välja tõsiasi, et südant ei saa sundida ja elus võib kõike juhtuda, saatus on ettearvamatu. Näiteks see, kuidas Daphnis ja Chloe oma vanemad leiavad ja Daphnis saab tänu unenäole palju raha. 12) Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Kaksikvennad Romulus ja Remus visati korviga jõkke, et
Ja kui Yousif tegi Kareemile ettepaneku hankida tööviisa ühele lapsetapjast hindule, siis viimaks sai Kareemil mõõt täis. Too ebameeldiv Yousif ja tema maailmavaated oli õhtul söögilauas jututeemaks ning lapsed avaldasid oma arvamuse Yousifi-taolisest mehest. Noorima lapse mõtted tegid Kareemi ja Sultana rahutuks. Amani läks oma seisukohtadega nagu ajas tagasi ja Sultana kartused olid reaalsuseks saanud. Järgmisel hommikul sõidutati perekondi Arafati mäele. Kõrbekuumuses palvetati ja loeti koraani. Viimase kombetalitluse tarvis mindi Mina tasandikule, kus ohverdati loomi. Kõik see veristamine mõjus Amanile väga rängalt, niiet õhtusel pidustusel oli ta ikka veel kahvatu. Sellega lõpetati hadz ning Sultana oli leidnud oma hingerahu, kuid ta leidis, et palverännak võib tema pere jaoks muutuda õnnetuseks, eriti Amani puhul. 7. Äärmuslane Kui hadz oli läbi saanud, jäädi mõneks ajaks Jiddah'se. Ees terendav puhkus kujunes
4) Claudius 4154 Claudius (Tiberius Claudius Drusi Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Tiberius Claudius Nero Germanicusta oli esimene Rooma keiser,kes oli sündinud väljaspool Itaaliat. Tema valitsusajal impeerium laienes, muu hulgas vallutati 43. aastal Britannia, kuid ta keeldus lisanimest Britannicus. Claudiuse surma asjaolud on teadmata. Paljud süüdistasid tema naist Agrippinat ta mürgitamises, kuid mürgitamise asjaolud olid igas versioonis erinevad. Kuna Claudiuse eluajal palvetati tema tervise heaks ja ta mitmete avalduste ja ametlike aktidega mõista andis, et nägi ette oma surma (ta oli ka 63 aastat vana), on tõenäoline, et ta oli haige ja suri selle tõttu, süüdistused aga olid pahatahtlik laim. Claudius oli abielus 4 korda: 1. 2. 3. Messalinaga, (suri 48), kes oli abielludes 15. aastane, Claudius 50-aastane poeg Britannicus tütar Octavia (suri 62), kellest sai keiser Nero naine 4
koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama
Selle alus on koraan, sunna. Küsimustele, millele sealt vastust ei leidnud, võis rakendada iseotsustamist analoogial ja võrdlusel. Võis ka minna kohtuniku (kaadi) juurde. Islamis valitseb religioon kõiki eluvaldkondi. Iga tegu on religioosne akt. Islamil on viis tugisammast (4+1). · Sahaada. Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast. Islamis on kuukalender: kuu fikseerivad kuu faasid. Ükski püha
Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit. Hidsra - Lahkumine Mekast Medinasse. Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest. 632. a. - Olid kõik araabia hõimud ühendatud ja islam oli üle terve araabia poolsare vastu võetud. Muhamed suri. Islam sai mõjutusi judaismist ja kristlusest. Algselt palvetati Jeruusalemma suunas, hiljem Meka suunas. Paastuseadused on võetud üle judaismilt. Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest. Islami õpetused on pandud kirja Koraani(eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna. Islami 5 tugisammast: 1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palveta Meka poole viis korda päevas. 3. Paastumine Ramadaani kuul
kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid- keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi "druiidid" (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka ja jälle ette, et tammede juures anti tõotusi, palvetati, ohverdati ja öisel ajal küünlaid süüdati. Nii nagu ristteel, saab ka mahavõetud tamme kännul kuradit välja kutsuda. Paljudes saagades ilmutab ta vanas tammes põlevate silmade ja tuldpurskavate sarvedega koletisena. Mõnesuguse osavusega on teda võimalik ka tammesse "kinni panna." Kord märkas rüütel, kes tamme all pruukosti võttis, oma pea kohal okstes hirmsat kuju, kes talle hüüdis: "Olen sinu õnnetus!" Rüütel ei löönud araks, vaid kutsus kuradi endaga toitu jagama
Järeldati, et inimesel on kaks ego, eksistents jätkub ka pärast surma. Fetisism: objektid, mis võivad olla looduslikud, kunstlikud, usutakse, et nad omavad teadvust, tahet ja üleloomulikke omadusi nn. amuletid. Totemism: omaniku patroon, usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma loomade ja inimeste vahel. Loomadekultus: Kõiki linde ja loomi, putukaid peeti pühaks. Erinevus sellest, et ühed olid pühad ja teisi peeti jumalateks. Ühtesi hoiti teiste poole palvetati. Egiptlased austasid väga jumalaid (üle 700). Jumalad on kesksel kohal ja kõik toimub nende kaudu. Igale valdkonnale oma jumal. Tähtsaim päikesejumal RA, surnute jumal ANUBIS, peajumal PTAH, loomis ja viljakusjumal AMON, taevajumalanna NUT, kõrbe, võitluse jumal SETH. 4. Judaismi aluspõhimõtted Monoteistlik usund, kus on üks jumal e. ainujumal. Kõrgreligioon st. jumal on asetatud ülesse, on kõrgel asetsev. JHWH-Jehoova on jõuline, isegi kuri , leppimatu, nõudlik jumal
Ka nugissõnade kasutamine riivab seda käsku. Igapäevases jutus me tihtilugu kuuleme, kuidas Jumala nime ilmaasjata suhu võetakse läbi selliste fraasidega nagu: Issand Jumal! Oh Jumal küll! Jessas! Isver! Jne. 3. Sina pead hingamispäeva pühitsema. Algne mõte. Hingamispäev sabat algas juutidel reede õhtul päikese loojanguga ja kestis laupäeva õhtuse päikese loojanguni. See oli Jumalale pühendatud päev - käidi pühakojas teenistustel, loeti kodus pühakirja, palvetati ja ei tohtinud teha mingisugust argipäeva tööd. Sabati rikkumise eest - kui keegi ka sellel päeval tegi argipäeva töid - oli ette nähtud surmanuhtlus. Kristlik täiendus. Jeesuski käis hingamispäevadel pühakojas. Ometi oli just hingamispäev see, mis tõi Jeesusele kõige rohkem pahandusi. Ta aitas temalt abi palunud haigeid ka hingamispäeval - tervendades neid imeliselt. Ent tema vastased leidsid, et tervendamine nagu ka arstimine on töö, mida võib teha ainult argipäeviti
1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp) 6) Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne 7) Peko külge asetati küünlad ja seega peko kui küünlajalg 8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D vereliisk mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli see sai :D:D:D help 9) Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal küünlade põletamine kogukonnas), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng lapsed
Peko sündmused olid salajased ja sellest ei räägitud, osa said võtta ainult kutsutud ning seda hoiti väga salajas, seetõttu on muuseumis ka ainult üks kuju, sest see oli äärmiselt salajane rituaal. Kultuse kohta esimesed ülestähendused on pärit luterlastelt. Peko võis olla viljakusjumal. Pidustused toimusid kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, sügisel toimus peale viljavõttu ning kevadel peale külvi. Üritusel joodi õlut ning söödi ühist sööki, palvetati ümber kuju, liiguti ringis ümber tema ning tema ees loeti palveid. Tema peale pandi küünlad põlema enne üritust hoiti teda viljasalves. Sügisesel üritusel võisid osaleda ainult mehed, kevadel ka perenaised. Ürituse korraldas peremees kes sai selle osaliseks vereliisu teel. Selle jaoks tuli hüpata üle aia, kellel enne veri välja tuli, viis Peko lina sisse mähituna oma viljaaita. Karjalas on säilinud lastemäng, kus osalejad peavad hüppama üle aia. 56
Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal
Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal
Kohustus jumalaid teenida (inimene põhimõtteliselt jumala ori) Heast läbisaamisest sõltus palju. Kuningas jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal) Ülempreester omas võimet jumalate tahet teada saada Inimene sai sündides kaitsejumala madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees. Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks. Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia) Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka ,,kord aastas" pühasid. Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal, loitsud ja amuletid). Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal
esindatava objektiga ühiseid omadusi. Kujundid • Sir Francis Galton (1822- 1911)- Psühholoogias rajas Galton mitmeid uusi uuringuvaldkondi, muuhulgas näiteks vaimsete võimete mõõtmise ehk psühhomeetria,diferentsiaalpsühholoogia ja isiksuse leksikaalse hüpoteesi. Lisaks leiutas ta viisi sõrmejälgede klassifitseerimiseks. Samas uuris Galton teaduslikul viisil ka palvetamise tõhusust ning leidis kokkuvõtvalt, et need, kelle eest palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.(Wikipedia) • Uurimismeetodid – introspektsioon Sümboliline esitus • Mõisted: konkreetsed / abstraktsed • Skeem – mõiste struktureeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid • Stsenaarium Võrgustikumudelid – hierarhia (näiteks- loom sööb, paljuneb- lind- tiivad, suled)- erinevate ühenduste koondamiskohad. Probleemilahendus • Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon
linnad peale Rooma olid saavutanud iseseisvuse. Kirikuriiki hakati kindla keskvõimu alla ühendama alles 15. sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. Erakirik kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Paavstlus enne investituuritüli. Alates Kirikuriigi loomisest olid paavstid olnud Frangi kuningatest/keisritest sõltuvad. Kuigi 9. sajandi algul tehti deklaratsioone paavstivõimu ülimuslikkuse kohta ei järgnenud neile mingeid poliitilisi tagajärgi. 9.-10. sajand on hoopis paavstivõimu ja kiriku languse periood. Kirik oli seotud kuningate või suuraadliga, levis simoonia vaimuliku ameti ostmine. Paavstid tegelesid... Investituuritüli. vaata Saksamaa
saavutanud iseseisvuse. Kirikuriiki hakati kindla keskvõimu alla ühendama alles 15. sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. ,,Erakirik" - kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Ottode Reichskirche Püha Saksa-Rooma riigi looja Otto I poolt loodud riigikiriku süsteem, mille aluses oli kuningal otsustav sõnaõigus riigi e vürstipiiskoppide ja riigiabtide ametikohtade täitmisel ning nende ametist eemaldamisel. Vaimulikule anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga ja kohtumõistmisõigusega investituur. Cluny klooster ja kirikureformi püüded Cluny uuendusliikumine sai alguse 10. sajandi alguses ning selle eesmärk oli kiriku
Pühakute elulugu ehk agiograafia veel üks zanr. Elulugusid on palju. Iga zanr toetus teatud kaanonitele. Keskaja kirjandus on kaanonipõhine iga zanri jaoks oli välja töötatud mudel, mille järgi kirjutati tekste. Valdavalt kõik tekstid olid anonüümsed. Pühakute elulugude autoreid teame me väga harva. See polnud tol ajal tähtis kirjutab Jumal, aga autor on lihtsalt riist Jumala kätes. Tekstide autoriks on Jumal. Sellepärast palvetati enne teksti kirjutamist ja raamatute kirjutajad olid enamuses mungad. Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki. Kirjavara näitas neile teed taevariiki. Kõige tähtsam oli kirjatüki õpetlikkus
seotud asjad (Torp- Kõivupuu 2003:132). Venelaste vanema põlvkonna seas on levinud Venemaalt pärit kombe panna kirstu eluajal saadud aurahad ja ordenid ( 1999: 522). 3.1.3. Kodus olek ja surnuvalvamine Vene ja eesti rahvausundi kohaselt ei tohtinud laipa üksinda jätta isegi mitte öösel, muidu võis vanakuri valveta jäänud laiba ära viia või lahkunu sisse pugeda (Berg 1998: 429), ( 1999: 521). Vene leinamajas pandi surnuvalvamisel surnukeha pingile, sütitati ikoonilamp ning palvetati. Mõnikord kutsuti kohale spetsiaalsed palvelugejad. Surnu valvamisel pidi osalema vähemalt üks inimene. Sugulased, tuttavad ja samas külas elavad inimesed kiirustasid leinamajja hüvastijätuks peamiselt päevasel ajal. Igaüks tõi midagi kaasa, tavaliselt toodi küünlaid. Vaeste inimeste matustele tuldi tavaliselt annetustega: toodi riiet, küünlaid, jahu, võid jne ( 1999: 521). Kollektiivne abistamine toidukraamiga eksisteeris ka Eestis. Surnuvalvajad ja peielised
kitsed ja veised, konnad ja kilpkonnad, öökullid ja haigrud (capli), maod ja kalad, sitikad ja kärbsed. Liialdamata võib öelda, et kõiki Egiptuses leiduvaid loomi, linde, roomajaid ja putukaid peeti ühel või teisel määral pühaks, kui mitte ühes, siis teises nomoses. Ometi oli üksikute loomade kummardamisel ka oma väike erinevus: ühed loomad olid pühad, teisi peeti jumalateks. Ühtede eest hoolitseti ja neid hoiti, teiste poole palvetati. Siiski oli vaid ü k s härg Apis, keda austati kui jumalat (tema kultuse keskus Memfis, Ptahi linn), ainult üks jumalik kass Bubastises (jumalanna Basti linn), ainult üks jäär Karnakis Amon, ainult üks krokodill Krokodilopolises (Fajumis) Sobek/Sebek (kreeka keeles - jumal Suhos). Ent kõik nende liigikaaslased lõikasid sõbraliku kohtlemise pealt kasu. Üks loom igast liigist pidi olema kõrgeim. Peale selle kehastas see jumalik loom
annaabi.ee 
