Püramiidid (2)

„Kool”
Püramiidid
referaat
Koostaja : „Nimi”
„Klass”
„Koht + aasta”
Giza platoo
Giza platoo koosneb Cheopsi ( Hufu ), Chephreni ( Hafra ) ja Mykerinose ( Menkaura ) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid , templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi.
Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga.
Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal , mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. ( 4 , 6, 7, Jüri Selirand „Muinas- ja Vabaaeg “Ajalugu VI klassile. 1995)
Cheopsi ehk Hufu püramiid.
Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis.
Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud looduse toimel. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 t (osad kuni 15t, mõnel isegi 70 t). Kiviplokke on oma kohtadele paigutatud kaldteede, kangide, rullide ja härgade poolt veetavate kelkude ja inimjõu abil. Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seotud vastavusse põhi­ilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. Räägitakse, et Cheopsi püramiidi ehitasid 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Püramiidil on kokku 203 astet. Cheopsi püramiidi tipus on umbes 10 ruutmeetrise läbimõõduga plats. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm väiksemat püramiidi. Arvatakse, et sinna on maetud kuningas Cheopsi kolm tähtsamat kuningannat.
Puudub kindel teave püramiidi ehitamise esialgsest eesmärgist. Väidetakse küll, et tegemist oli vaarao hauakambriga, kuid mitte ühestki püramiidist pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. saj. sisenes püramiidi esimene teadaolev uurimisrühm, kes leidis eest tühja kivisarkofaagi. Püramiidi sees asuvad veel hiigelraidkujud, mis oli viiekordse maja kõrgune. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli.Kui püramiidi kuldtahvlitega tipp päikeses särab, siis tähendab see päikesejumala ja maa valitseja igapäevast ühinemist. (5, 8, Jüri Selirand „Muinas- ja Vabaaeg“Ajalugu VI klassile. 1995)
Chephreni ehk Hafra püramiid.
Cheopsi püramiidist edela pool on Cheopsi poja Chephreni püramiid.
Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 m alla, kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel - püramiid, kaks templit ning neid ühendav galerii - täielikult säilinud.
Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks . Vaevalt paarkümmend meetrit eemale jääb Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumifitseerimiste jaoks. Templi­sammaste vahelt pääseb 0,5 km pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. ( 4, 9, Jüri Selirand „Muinas- ja Vabaaeg“Ajalugu VI klassile. 1995 lk.)
Mykerinose ehk Menkaura püramiid.
Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele. See asub teistest püramiididest idas.
Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.
Püramiidi põhjakülge kaunistab arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837 . aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu. Jüri Selirand
( 4, 10, „Muinas- ja Vabaaeg“ Ajalugu VI klassile. 1995)
Sfinks.
Sfiniksil on inimese pea ja lõvi keha. Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks.
Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast.
Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m.
Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul ) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et habe oli algselt krohvitud ja punase värviga kaetud. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud , mitu korda on Sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda
esmakordselt vaarao Menheprura korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926. ( 11 )
Pildimaterjal
Kokkuvõte
Egiptus on kuulus põhiliselt oma vanaaegseteehitiste ja kultuuri poolest. Kõige tuntum on Giza püramiidid, mis on ka üks maailmaimedest.Giza Suur Püramiid on maailma ajaloo suurim üksikhoone. See ehitati nn Vanal perioodil, Suur püramiid kaalub umbes kuus miljonit tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet.
Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Suure püramiidi aluse täielik aluse pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama, mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu.
Sfinksi ja püramiidide vanust on hinnanud Bauval Orioni tähtkuju abil. Nimelt tema väidab, et maakera on orioni tähtkujuga teatud asendis olnud vaid ühel aastas 26 millenniumi jooksul. Tema väitel on Giza püramiidid ja sfinks tehtud aastal 10500eKr.
Kasutatud kirjandus

Dr. Hart , George. "Vana- Egiptus ". Sarjast Teadmisjanu. 1995.

Jüri Selirand „Muinas- ja Vabaaeg“Ajalugu VI klassile. 1995.

Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". 1991.

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/giza.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/pyramiidid_annulahe.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/pyramiidid.ht m

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.ht m

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/chephreni_pyramiid.ht m

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/mykerinose_pyramiid.ht m

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/sfinks.ht m