Ülessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 aastas. Algaja juht peab esimesel aastal maksma 175 % kindlustusmaksust. Juht, kes ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi avariid, maksab vaid 60 % kindlustusmaksust. Mitu maksab algaja juht rohkem ? Kindlustsumaks 15 Algajal juhil 175 % = 1,75 41,25 -6 = 32,25 Kogenud juhil 60 % = 0,6 15 + 1,75 15 = 41,25 15 - 0,6 Vastus : Algaja juht peab kogenud juhtist maksma 32,25 rohkem. Ülessanne 6 . Olgu Anne brutopalk 900 , töötuskindlustusmakse 2,8 %, maksuvaba tulu maksumäär 144,3 . Arvutada Anne netopalk. Brutopalk- 900 Töötuskindlustusmakse 2,8 % = 0,029 Maksuvaba tulu maksumäär- 144,3 0,028 900 = 25,2 Tulumaks : 0,21( 900 25,2 144,3 = 153,4 900 -25,2 153,4 = 721.4 Vastus : Anne netopalk on 721,4 . Ülesanne 7. Olgu Kaia netopalk on 480 . Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144,2 , tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 % ?
3) Juriidiline isik maksab 2012. aastal dividende 200 000 eurot. Kui suur tulumaksukohustus tal tekib? Arvutus: (200000/0,8)*0,2=50000 eurot. 4) Käibemaksukohustuslase kogukäive (ilma käibemaksuta) jaanuarikuus 2012 oli 200 000 eurot. Selle käibe jaoks on ettevõtte ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga) Teenuseid 60 000 (50 000 ilma km-ta!) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga).
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
· lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) Maksuvaba tervishoiuteenus, sotsiaalteenus, haridus 10 Näide: Osaühing Hulgikaubandus tegi perioodi jooksul järgmised tehingud: 1. ostab kaupa kogusummas 1 2 00, sh käibemaks. Ostuga kaasa saab osaühing arve, millele on kirjutatud järgmiselt: Kaup 1000 Käibemaks 200 Kokku tasumiseks 1 200 2. müüb kauba, müügiarve näeb välja järgmine: Kaup 1 200 Käibemaks 240 Kokku tasumiseks 1 440 Käibemaksuarvestus Osaühingul Hulgikaubandus näeb välja järgmine: Osaühing Hulgikaubandus Müügi käibemaks +240 Ostude käibemaks -200
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed), maksude ja maksete kohustised, väljamaksmata töötasu kohustis Kinnipidamised töötasust Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 2% töötasust. Pensionikindlustusmakse määr on 2% (2014.-2017. aastal erandina võib määr olla ka 3%) töötasust. Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse järgmised reeglid: Füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulust arvatakse maha enne tulumaksu arvutamist maksuvaba tulu 1728 eurot. Tööandja arvestab tulu maksustamisel maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuu kohta ühekordse kirjaliku avalduse alusel. Töötaja töötuskindlustusmakse on tulumaksust vabastatud. Kogumispensionimakse on tulumaksust vabastatud. Kinnipeetava tulumaksu määr on 21% (alates 2015. aastast 20%) Näide (1) Tööandja arvestas töötasu märtsikuus tehtud töö eest: Mallele 900 eurot ja Matile 800 eurot. Kumbki neist ei ole pensionär. Malle on liitunud kogumispensioniga
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks.
kokku läheb maksude maksmiseks. Ühe maksumaksja seisukohalt saame hinnata maksudeks minevat suhtelist osa tema kogutuludest ehk maksumäära. Maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab valitsus mõjutada majanduslikke protsesse talle vajalikus suunas. Maksumäär võib olla: a) proportsionaalne maksumäär- see tähendab, et kõik inimesed olenemata saadavate tulude suurusest maksavad ühesuguse suurusega maksu. Näiteks tulumaks 21% (2008) b) progressiivne maksumäär- võtab arvesse tulude suuruse ja erinevate tulude suuruse saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
suurenemisel ühe ühiku võrra Piirtulu on lisatulu, kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra 39. Milline on peamine põhjus eelarve koostamiseks? Eelarve on tulude-kulude planeerimise vahend Eelarve peamine koostamise põhjus on see, et tahetakse saada ülevaadet oma kuludest, tuludest ning säästa raha. 40. Mis on täiendkaup ehk siduskaup? Täiendkaup on kaup, mida sageli koos kasutatakse 41. Mis on käibemaks? Kuidas seda kasutatakse ja miks? Käibemaks on kaudne maks, mis lisatakse kaupadele nende müügil. Kasutatakse nii, et iga toote hinnast arvestatakse 20% ja lisatakse see veel lisaks toote hinnale ning see maks läheb riigile 42. Laissez faire printsiip- mis see on? Kes on selle väljendi kasutusele võtja? Laissez faire printsiip on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast
et 40 pealeviskest tabati 30 korral. Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 20 PROTSENT PROTSENT Iseseisev töö Iseseisev töö A B 1. Töötaja ühe kuu töötasu ehk brutopalk on 7000 krooni. Arvuta töötaja netopalk ja tööandja kulutused selle töötasu 1. Töötaja ühe kuu töötasu ehk brutopalk on 6000 krooni. Arvuta maksmiseks, kui tulumaks on ....% ja sotsiaalmaks 33% töötaja netopalk ja tööandja kulutused selle töötasu maksmiseks, brutopalgast. Tulumaksuvaba miimimum on .......... krooni. kui tulumaks on ........% ja sotsiaalmaks 33% brutopalgast.
kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta? Teoreetiliselt erisoodustused ja nende maksustamine pole raske, kuid kui tulevad ette konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).
Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on: a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 200 c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 35. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 10 36
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning
enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot. Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Tööandja sõiduki kasutamine tasuta või soodushinnaga (1) Reguleerib rahandusministri määrus ''Erisoodustuse hinna määramise kord''. 1
Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. 1
maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
VL = VU + 1 - B (1 - TB ) B võla suurus Tb üksikisiku tulumaksumäär intressidelt 12 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanded: 1. Firma EBIT on 100 000 krooni ja tulumaksumäär on ettevõttel 26%. Võlakirjade intressidelt on maksumäär 8%, dividenditulu maksumäär on 15% ja aktsionäride nõutav tulunorm on peale makse 10%. Leida ettevõtte väärtus, kui: a. Ta ei kasuta laenukapitali b. Kasutab laenukapitali 200 000 krooni ulatuses c. Kasutab laenukapitali 300 000 krooni ulatuses 2. Ettevõtte intresside- ja maksudeeelne tulu on pikemat aega olnud 7 miljonit. Ettevõtte tulumaksumäär on 26%. Üksikisikutele on
tulumaksumäär on 20%, tuleb sihtkasumi asemele panna valemisse: 12 000 / 0,8 Näide OÜ Liverpooli alusel: 12 000 puhaskasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (28 800 + 12 000 / 0,8) / 240 = 182,5 karikat ≈ 183 karikat (igal juhul tuleb ümardada üles, muidu teeniks soovitud kasumist vähem) * Ettevõtte tulumaksu eripära Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse või otsustatakse seda mitte välja maksta, on see maksuvaba. Jälgida tuleb aga seda, et kas ülesandes o n tulumaksumäär eraldi välja toodud, sel juhul kehtivad konkreetses ülesandes teised tingimused. --- Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et firma võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive - müügikäive kasumilävel
Muutused nõudluses Väheneb kui -asenduskaupade hind langeb -kaaskauba hind tõuseb -sissetulek väheneb -rahvaarv väheneb Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Pakkumine Kõik, kes turult midagi osavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Hind- see rahasumma, millega saab kaupa osta. Pakkuja jaoks on oluline kauba omahind, mis väljendab kauba tootmisest tehtud kulutusi. Turuhind see, millega kaupu tegelikult pakutakse. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind, seda vähem nõutakse. Pakkumiseadus mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüja erinevate võimalike hindadega teatud kindlalt ajahetkel. Turupakkumine- kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel.
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
