Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusmatemaatika 2 kodune töö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu tundi nädalas on Jaanal tööaega ?
  • Mitu maksab algaja juht rohkem ?
  • Kui suur oli sel juhul käibemaks ?
  • Mitu eurot kannab pood selle ostu pealt vähem käibemaksu ?
  • Kui palju raha teenite intresside näol 5 aasta jooksul ?
  • Kummalgi juhul Milline ettepanek on kasulikum ?

Kaspar -Tõnn Helend
Ülesannete lahendused
Õppeaines : Majandusmatemaatika
Transporditeaduskond
Õpperühm : KAT- 11
Kontrollis : lektor Marina Latõnina
Tallinn 2012
Ülessanne 1. Jaana kulutab 35% oma tööajast andmete analüüsimisele, mis teeb 10,5 tundi nädalas. Mitu tundi nädalas on Jaanal tööaega ?
35%= 10,5 35
x= 1050
100% = x x = 30
Vastus : Jaanal on nädalas 30 tundi tööaega.
Ülessanne 2. Tallinna Tööstushariduskeskuses osales eksamil 21 taotlejat Õmbleja I kutsekvalifikatsiooni saamiseks, taotlejtatest läbis eksami 8. Mitu protsenti ei läbinud eksamit ?
21 taotlejat.
8 läbis.
Vastus: Õmbleja I kvalifikatsiooni eksamit ei läbinud 61,9 % õpilastest.
Ülessanne 3. Kaup hinnaga 250 € lasti odavale väljamüügile hinnaga 200 €. Arvutada, mitu % on :
  • Väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast ;
  • Esialgne hind kõrgem väljamüügihinnast.


  • Ülessanne 4. Tartu linna registris oli 3304 ettevõtet, neist munitsipaalomanduses 119. Mitu protsenti ettevõtetest on munitsipaalomanduses ?
    3304 100%
    119 X %
    Vastust : Tartu linna ettevõtetest on munitsipaalomanduses 3,6 %.
    Ülessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 € aastas. Algaja juht peab esimesel aastal maksma 175 % kindlustusmaksust. Juht, kes ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi avariid , maksab vaid 60 % kindlustusmaksust. Mitu € maksab algaja juht rohkem ?
    Kindlustsumaks 15 €
    Algajal juhil 175 % = 1,75 41,25 -6 = 32,25
    Kogenud juhil 60 % = 0,6
    15 + 1,75 15 = 41,25
    15 - 0,6
    Vastus : Algaja juht peab kogenud juhtist maksma 32,25 € rohkem.
    Ülessanne 6 . Olgu Anne brutopalk 900 €, töötuskindlustusmakse 2,8 %, maksuvaba tulu maksumäär 144,3 €. Arvutada Anne netopalk .
    Brutopalk- 900 €
    Töötuskindlustusmakse – 2,8 % = 0,029
    Maksuvaba tulu maksumäär- 144,3 €
    0,028 900 = 25,2
    Tulumaks :
    0,21( 900 – 25,2 – 144,3 = 153,4
    900 -25,2 – 153,4 = 721.4 €
    Vastus : Anne netopalk on 721,4 € .
    Ülesanne 7. Olgu Kaia netopalk on 480 €. Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144,2 €, tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 % ?
    0,21(X- 0,028- 144,2) =
    X - 0,028x – 0,21(X – 0,028x – 144,2) = 480
    0,972 – 0,21X + 0,0058X + 30,28 = 480
    0,76788 = 449,72
    X = 585,7 €
    Vastus : Kaia brutopalk on 585,7 € .
    Ülesanne 8. Kõige kõrgema keskminse palgaga omavalitsus oli eelmisel aastal Viimis , kus keskmine brutopalk ulatus 1161 € kuus. Kui palju töötuskindlustusmakseid kannab omavalitsus keksmiselt ühe ametniku eest ühes kuus töötukassa arvele ?
    Töötuskindlustusmaksumäär – 2,8 % = 0,028
    0,028 1161 = 32,5
    Vastus : Keskmiselt kannab omavalitsus ühes kuus ühe ametniku kohta töötukassa arvele 32,5 € .
    Ülesanne 9. Mia ostis kirjutuslaua 312,53 € eest . Kui kallis on kirjutuslaud ilma käinemaksuta ?
    312,53 - 120 %
    = 260,4
    X - 100 %
    Vastus : Kirjutuslaud ilma käibemaksuta maksab 260,4 €
    Ülesanne 10. Urve ostis saapad 250 € eest. Kui suur oli sel juhul käibemaks ?
    250 – 120 %
    = 208,3
    X - 100 % 250 – 208,3 = 41,7 €
    Vastus : Urve saabaste käibemaks oli 41,7 € .
    Ülesanne 11. Tauno ostis poest tolmuimeja allahindlusega 15 % müügihinnast ja maksis selle eest 165,75 €. Mitu eurot kannab pood selle ostu pealt vähem käibemaksu ?
    Allahindluse hind (85%) = 165,75
    Käibemaks 20 % 165,75
    0,2 = 33,15
    Alghind = 165,75 = 85 % 85x 165,75 = 195
    X= 100 %
    195
    0,2 = 39 39 – 33,15 = 5,85
    Vastus : Pärast allahindlust maksab pood riigile 5,85 € vähem käibemaksu.
    Ülesanne 12. Triikraua sisseostuhind on 59,90 €. Kui kallis on see triikraud müügisaalis, kui hankekulud on 21,4 % ja kauplus tahab saada kasumit 11 % ?
    Hankekulud 21,4 % = 0,214
    Kasum 11 % = 0,11
    59,90 + 0,214
    59,90 = 72,7
    72,7 + 0,11
    72,7 =80, 7
    80,7 + 0,2 80,7 = 96,84
    Vastus : Triikraud maksab müügisaalis 96,84 € .
    Ülesanne 13. Põrandakõlar maksab 299,50 €. Leida sisseostuhind, kui kauplus tahab saada 14,5 % kasumit ja hankekulud on 21 % .
    Kasum – 14,5% = 0,145
    Hankekulud – 21 % = 0,21
    Omahind = 1,45
    X = 299,50
    1,45X = 299,5
    X = 206,5
    Sisseostuhind :
    2,1
    X =206,5
    X = 98,3
    Vastus : Kõlari sisseostuhind on 98,3 € .
    Ülesanne 14. Te panete panka hoiuarvele 1000 € aastaintressiga 6% viieks aastaks . Intressi makstakse korra aastas. Kui palju raha teenite intresside näol 5 aasta jooksul ?
    1000
    0,06
    5 = 300 €
    Vastus : 5 aastaga teenin intresside näol 300 € .
    Ülesanne 15. Mitu aastat peab olema hoiul 10 000 €, et see kasvaks lihtintressimäära 8 % aastas korral 15 000 €-ni ?
    Algsumma – 10 000 15 000 – 10 000 = 5000
    Lõppsumma – 15 000 5000 = 800 n n = 6,25
    Aastaintress – 8 %
    Vastus : 10 000 € peaks olema hoiul 6,25 aastat, et see kasvaks 15 000 –ni.
    Ülesanne 16. Firma laenab üheks aastaks 480 000 €. Pakutakse kahte võimalust :
  • Intressimäär on 9 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 12-s osas fikseeritu tagasimaksetena iga kuu lõpul.
  • Intressimäär on 8 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 4-s osas fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul.
    Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. Milline ettepanek on kasulikum ?
  • 2,25 %
    b)
    120 000 2 %
  • 480 000 480 000 2,25 % = 10 800 40 000
  • 440 000 440 000 2,25 % = 9900 40 000
  • 400 000 400 000 2,25 % = 9000 40 000
  • 360 000 360 000 2,25 % = 8100 40 000
  • 320 000 320 000 2,25 % = 7200 40 000
  • 280 000 280 000 2,25 % = 6300 40 000
  • 240 000 240 000 2,25 % = 5400 40 000
  • 200 000 200 000 2,25 % = 4500 40 000
  • 160 000 160 000 2,25 % = 3600 40 000
  • 120 000 120 000 2,25 % = 2700 40 000
  • 80 000 80 000 2,25 % = 1800 40 000
  • 40 000 40 000 2,25 % = 900 40 000
    Summaarne laenukulu = 70 200 €
  • 480 000 480 000 2 % = 9600 120 000
  • 360 000 360 000 2 % = 7200 120 000
  • 240 000 240 000 2 % = 4800 120 000
  • 120 000 120 000 2 % = 2400 120 000
    Summaarne laenukulu = 24 000 €
    Vastus : Variant a)-l on summaarne laenukulu 70 200 € ja variant b)-l on summaarne laenukulu 24 000 €. Variant b) on kasulikum.
    Ülessanne 17. Leida lõppkapitali suurus, kui algkapital on 20 000 € , liitintressimäär on 5 % aastas ja kapitali kasvu aeg 4 aastat. Intress lisatakse arvele kord aastas.
    P = 20 000 S = P(1+i)
    I = 5 % S =20 000( 24310
    n = 4
    Ülesanne 18. Mitme aasta pärast hoius 11680 € kasvab 13100 € ni, kui liitintressimäär on 2,5 % ?
    Hoius – 11680 S = 13100
    Lõppkapital – 13100 P = 11680
    I = 2,5 % = 0,025
    13100 = 11680( = 11680
    1,12 =
    n = log1,025 1,12 =
    4,59
    Vastus : 11680 € kasvab 13100 € 4,59-a aastaga.
  • Majandusmatemaatika 2 kodune töö #1 Majandusmatemaatika 2 kodune töö #2 Majandusmatemaatika 2 kodune töö #3 Majandusmatemaatika 2 kodune töö #4 Majandusmatemaatika 2 kodune töö #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Triinutu Õppematerjali autor
    Ülesanne 15. Mitu aastat peab olema hoiul 10 000 €, et see kasvaks lihtintressimäära 8 % aastas korral 15 000 €-ni ? Algsumma – 10 000 15 000 – 10 000 = 5000 Lõppsumma – 15 000 5000 = 800 n n = 6,25Aastaintress – 8 %

    Sarnased õppematerjalid

    Palk
    8
    docx

    Palk

    2.5 Palk Tööturul tavaliselt tehtud töö eest inimesed saavad töötasu ­ palka. Brutopalk on palk, mida töötajale arvestatakse vastavalt tehtud töö hulgale ja kvaliteedile. Brutopalgast arvestatakse kindla eeskirja järgi maha tulumaks. Järele jääb töötajale faktiliselt väljamakstav netopalk,ehk NETOPALK = BRUTOPALK­ MAKSUD Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale

    Makroökonoomika
    Majandusmatemaatika
    78
    pdf

    Majandusmatemaatika

    . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 NÄIDE 7.7. Amortisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 NÄIDE 7.9. Maakera rahvaarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 NÄIDE 7.10. Töö efektiivsuskõver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 NÄIDE 7.11. Perioodide arvu leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 NÄIDE 7.12. Logaritmiline kasv Eesti pangandussektoris . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 NÄIDE 7.13. Eksponentvõrrandi lahendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Raamatupidamise alused
    Konspekt
    85
    pdf

    Konspekt

    Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

    Matemaatika ja statistika
    Finatsraamatupidamine
    46
    doc

    Finatsraamatupidamine

    Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19

    Finantsraamatupidamine
    FINANTSMATEMAATIKA
    226
    pdf

    FINANTSMATEMAATIKA

    2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või

    Majandus
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    32
    doc

    Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

    13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §s 42 lubatud mahaarvamisi; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2); 3) füüsilisele isikule töövõtu, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö või teenustasult; 4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt § 44. Tuludeklaratsioonid (1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks

    Maksundus
    Toiduained
    42
    xls

    Toiduained

    KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

    Kehaline kasvatus
    Teraskonstruktsioonide abimaterjal
    79
    pdf

    Teraskonstruktsioonide abimaterjal

    plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist ­ tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ­ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium

    Ehitus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun