õhuveokonteinerid. Tüüpilised probleemid pakkimise ja pakenditega Eksisteerib kolme eri liiki probleeme: tehnilised probleemid, pakkimise kuludega seotud probleemid ja pakkimislahendustega seotud probleemid. Tehnilised probleemid on enamasti seotud pakendite kavandamisega uute toodete jaoks. Pakendite ja pakkimisega seotud kulusid võib vähendada järgnevaid meetmeid kasutades: odavamate pakkematerjalide kasutamine pakkimiskulude vähendamine pakendite kaalu vähendamine pakkematerjalide asendamine manuaalsete operatsioonide automatiseerimine standardiseerimine Laole esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad: transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus informatsiooni haldamine ja juhtimine töö ergonoomia ja tööliste ohutus klienditeenindus kauba vigastused jäätmete vähendamine ohtlike ainete pakkimine
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID.....................................................
Referaat õppeaines ,,Logistika alused" Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond
vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest.
Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.............................................
kasumimarginal, kapitali ringlemissagedus ja nende baasil kapitali tootlikkus DWT (Deadweight) Laeva kandevõime ehk lasti, kütuse, varustuse, isikute ja ladude maksimaalne kogukaal. DWT varieerub erinevates tingimustes (näiteks talvel, suvel, troopikas, magevees vms). Ebakindlus logistikas Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude osas võib tähendada ebakindlus näiteks ebakindlust läbimisajas, ebakindlust prognoositava vajaduse ja tegeliku kasutamise osas, registreerimisvigu ja allhankijatelt saadud eksitavat informatsiooni. EEA (EFFA ) Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon. Inglise keeles Estonian Freight Forwarders Association. Efektiivsus logistikas
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
tunnuse alusel; 2. mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3. mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 16. (17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine), Pakendi rollid On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima) Pakend – see, millesse miski on pakitud Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima Logistika ülesanne on logistilises ketis osalejate tegemiste koordineerimine pakkimise vallas ning optimaalse vahekorra leidmine pakendamise ja käsitsemiskulude vahel
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
VASTUVÕTUKONTROLL 1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist: tavapärase kontrollimisega erikontrollimisega tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga 2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul: kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud 6 kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid 3. VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu- tama rohkem ,,üleöö" vedusid. Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi
Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place
lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries.
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused