Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pakendit, pakendite, pakendid, logistilise, metall, kartong, klaaspakendnteinerid, plastpakend, karbidkk, veol, raudtee, kulusid, operatsioonide, laadimise, paigutus, kaubad, papi, kusjuures, maantee, järgnevaid, vedude, unifitseerimine, kaubaalusel, tõstuki, riiuli, kilega, laadimine, hooldust, taara, riskid, tootlikkus, karastusjoogid, papistMariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6 KAITSEPAKEND...................................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta kaupa, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiseks valmis ning midagi ei oleks pakist kaduma läinud. Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus toimub saadetiste komplekteerimine ja kuidas viiakse kaubad edasi peale seda. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid. Tarbijapakend on enamasti jaemüügipakend, mida kasutatakse jaekaubanduses. Logistilised pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises, transpordis, käsitsemisel ja ladustamisel[3]. Pakendi roll tänapäeval: 1. Tootja seisukohalt mõjutab pakend töö tõhusust tootele osutatava kaitse ja pakendi suuruse ning kuju kaudu. 2. Turunduse seisukohalt on pakend üks reklaamivahend. 3. Logistikas on pakkimine tähtis, kuna see sisaldub nii tarnimises, tootmises, jaotuses,
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad
Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest. Lisaks vigastuste veol ja käsitsemisel võivad toodet, sõltumata sellest, kas on tegemist toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja
kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik toote kaitstust parandada ning vähendada pakkimise kulu leides sobiv pakkematerjal, pakendi konstruktsioon ja pakkimise moodus. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid. Siin kehtib enamasti reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud. 3 Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Samas selle efekti saavutamiseks on vaja pakendi täiustamisega mitu korda suuremaid kulutusi teha. Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel
funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib tänapäeval pakendite puhul kohata. Töö allikatena oleme kasutanud peamiselt ajaleheartikleid ja Internetti, vähemal määral ka turundusalast kirjandust. Lisaks oleme referaati sisse toonud isiklikku arvamust seda, kuidas tavatarbijana näeme pakendite olukorda turul, mida me sellest arvame ja kuhu võiks edasi püüelda. 1. PAKENDI MÕISTE JA FUNKTSIOONID Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. (Pakendiseadus, § 2, lg 1) Pakendi liigid on
vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured.
müügipakendid. Müügipakend on pakend, millega kaup lõpptarbija kätte jõuab. Müügipakendil on harilikult ka teave kauba ja selle tootja kohta ning selle kujundus võib olla õiguslikult kaitstud. Pakendeid võib liigitada otstarbe järgi: · Müügipakend kuulub tarbija poolt ostetud kauba juurde. Tüüpiliseks müügipakendiks loetakse lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakendit. Nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast.d · Rühmapakend mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Mõnel juhul müüakse pakend koos kaubaga lõppkasutajale, samas kasutatakse rühmapakendit kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Nt pudelikastid, pakkekiled.
sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata, · veopakend mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. Pakendiseadus § 3, lg1. Pakendi alaliigid · korduskasutuspakend mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja kõlblikkusest, · ühekorrapakend mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendiseadus § 3, lg 2.
veo käigus tekkida võiv vibratsioon, liialt kõrge või liialt madal temperatuur ja liigniiskus, veoki või veoühikuvibratsioon ning muud põhjused. Samuti võivad need vigastada saada käsitsemise ja hoiustamisekäigus. Toidukaupade tarbimisomadusi võivad kahjustada ka valgus ja lõhn. Maanteeveol võivad põhjustada koormaruumiskaupade liikumahakkamist järsud pidurdused ja kiirendused. Lasti korralik kinnitamine hoiab ära pakendite ja kaupade kahjustumise veo jooksul. Pakkimisega kaitstakse kaupu mehaaniliste, keemiliste, bioloogiliste ja ilmastikumõjude eest. Kaupade pakkimine täidab olulisi ülesandeid. Hea pakend on informatiivne ja majanduslikult kasulik lahendus. Pakkimine pole tähtis ainuüksi toodete ja kaupade kaitsmise seisukohalt. Hea pakend teeb võimalikuks toodete efektiivse käsitsemise, ladustamise ja veo. Pakendid vahendavad informatsiooni toodetest, nende omadustest ja kasutamisotstarbest
1) kaitsta toodet 2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus 3) identifitseerida toode, st anda tema kohta infot 4) osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki 5) kindlustada keskkonna säästlikkus. 13. Ruumikasutuse tõhusust mõõdetakse... Ruumi kasutuse tõhusust väljendab: a) pakenditäituvus kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga; toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vaheline suhe, b) veoruumitäituvus kuivõrd täidavad pakendid veoruumi, pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe. 14. Mis on pakendi standardimise eesmärk? Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. 15. Pakendiliigid ja alaliigid. Pakendi liigitus EV pakendiseaduse § 3, lõige 1 järgi: 1) müügipakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;
Rühmapakend ehk teisene pakend. Mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata. Veopakend ehk kolmandane pakend. Mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest kuulub pakend ühte alaliiki: korduskasutuspakend ühekorrapakend Korduskasutuspakend. Mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest. Ühekorrapakend. Mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3. mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 16. (17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine), Pakendi rollid On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima) Pakend – see, millesse miski on pakitud Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima Logistika ülesanne on logistilises ketis osalejate tegemiste koordineerimine pakkimise vallas ning optimaalse vahekorra leidmine pakendamise ja käsitsemiskulude vahel Pakendamise eesmärgid Kaitsta toodet
ja tarbijatootjatarbija vahel. · nõudluse prognoosimine toodete (teenuste) mahu ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. · müügijärgne teenindus toodete müügijärgne hooldamine (garantii, varuosad) ja tarbija käitumise monitooring. · korje pakendite utiliseerime (hävitamine) ja toote liikumine vatsuvoolu ehk tarbijalt tootjale tagasi (nn. tagastuslogistika). 2) Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega.
i. Avatud; j. Suletud; 4. Funktsionaalne eesmärk: a. Transpordi; b. Tarbija Pakkimismaterjalid Pakkimisel kasutatakse väga mitmesuguseid materjale, kas siis eraldi või üksteisega kombineeritult. Allpool vast kõige levinumad. - Alumiinium leht, tina-, terase leht. Alumiiniumi ja tina kasutatakse vedelike pakkimisel. Viimasel ajal on neid hakatud asendama selliste materjalidega nagu plastik ja kartong. Tina kasutatakse praegu ainult rõhu all olevate vedelike puhul, nt. õlu, sest ta suudab paremini taluda rõhku, kui kartong. Teraslehte kasutatakse vaatides, konteinerites jne., kuna suudab vastu panna piisavalt suurele survele ja on vähem tundlikum vigastustele. Vaadid ja konteinerid on tugevdatud kantidega metallis. - Klaas. Klaaspudeleid kasutatakse sageli vedelike pakkimisel. Pudeleid kasutatakse müügipakkimisel, nagu seda on
............................................................................. 3 kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele;.......................................................................................................................... 3 kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust;.................................................................................. 3 kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta;............................................. 3 kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks;.................................................................. 3 kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist........................................................................................................... 3 2.Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid................
Avalikud laod ehk nn laohotellid on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoiustatakse firma transpordiga kohale veetud klientide kaupu. Laohotellid pakuvad teenuseid im- portööridele, eksportööridele, hulgimüüjatele ja tootmisettevõtetele, väljastades kaupu tootmiseks, tarbimiseks või eksportimiseks. Avalik-lepingulistes ladudes osutatakse laoteenuseid nii avalike kui ka lepinguliste ladude klientidele. Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeeninduse- ga tänapäevased laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka lisateenuseid (sildista- mine, kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne). Logistikafirmade laod on nn kolmanda osapoole (3PL) laod, kus kliendile kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Klient tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuste tarnija
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele
komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. X's on kaubad väga loogililselt ära paigutatud. Kuna meil on 11 tootegruppi, anti-age sarjast kungi tahke parfüümini, siis on ka kaup paigutatud vastavalt sellele, et kõik tooted, mis kuuluvad näiteks anti-age sarja on ühes kohas, sest see muudabu komplekteeria töö poole tõhusamaks. ALUSTE JA RINGLEMINE ETTEVÕTETE VAHEL Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada
·SSCC-gamärgistatud kaupade liikumist saavad jälgida kõik tarneahela osalised, alates tootjast, vedajast/ekspedeerijast, turustajast kuni jaemüüja või lõppkaubasaajani. ·SSCC sobib eriti hästi nende kaupade märgistamiseks, mida pakitakse iga kord erinevalt, näiteks kui tooted komplekteeritakse ja pakitakse üksiktellimuste täitmiseks. 21. Mis on RFID (radio frequency identification devices) On uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid. Kui muud automaatse tuvastamise tehnoloogiad nõuavad mingil määral inimtööd (skaneerimine), siis RFID on täiesti automaatne. RFID süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ning arvutisüsteemi riist-ja tarkvarast. Kui RFID lugeja ergastab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi
aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe määrab summaarne kulude tase ehk logistika kogukulud. Nimetatud perioodil kiirendasid ärilogistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogiate arenguga seotud tegurid. Tootja turg muutus tarbija turuks, hakkas kasvama vajadus pöörata üha enam tähelepanu tootmiskuludele
treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrel da omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja
1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine
VASTUVÕTUKONTROLL 1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist: tavapärase kontrollimisega erikontrollimisega tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga 2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul: kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud 6 kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid 3. VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus;
Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone Logistiline konkurentsivõime Tõhusus, mida etevõtte/tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muude alternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtte imid. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine, materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid Logistiline operatsioon ehk toiming Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele juurde lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja
Virnastamise puhul tulevad ilmsiks alljärgnevad eelised: · kauba hoiustamise ruumiline efektiivsus on suurem, kuna virnastatult võtab kaup; · vähem ruumi kui riiulikohtadel; · puudub vajadus siduda kapitali riiulite hankimisega. Selleks, et otsustada kauba hoiustamine virnastatult, peavad olema täidetud järgmised eeldused: · ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid; · ühe toote virna tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted; · toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakorruseliselt; · uued sissetulevad partiid peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmisi tingimusi: · virnade hoiukohad peaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega (analoogiliselt riiulikohtadega); · põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega;
müügiühiku osa; 2) rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata; 3) veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. Korduskasutuspakend- mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest Ühekorrapakend- mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendi korduskasutus- on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse
kas need on kasutusel või tekkinud tööstuses, kaubanduses, olmes, ametiasutustes või mujal sõltumata kasutatud materjalist. Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, käitlemiseks, kaitsmiseks, kätte toimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendina käsitletakse ka samal eesmärgil kasutatavat ühe korra pakendit. Pakendite põhiliigid: · Müügipakend ehk esmane pakend- see on lõppkasutajale või tarbijale müügi kohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa, kaasa arvatud ühekordne pakend. · Rühmapakend ehk teisene pakend- mis on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see pakend müüakse koos kaubaga või kasutatakse ainult käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitseks või esitlemiseks
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega. IGA TOOTE JUURES TULEB KASUTADA ETTEVÕTTES TRADITSIOONILISTE 7
ta soovib omandada. Seetõttu on materjalivoog tähtsaim voog, mida hallatakse läbi info-, raha- ja teenuste voogude juhtimise. Logistika käsitleb kõiki tegevusi, toiminguid ja protsesse, mis leiavad aset logistilises ahelas. Erinevaid toiminguid on palju ja õigete järelduste tegemise ning tervikliku juhtimise huvides on vaja arvestada nende kõigiga. Voogude juhtimise üheks eesmärgiks on tuua kasu lõpptarbijale, kes asub logistilise ahela lõpus ja soovib tarbida erinevaid tooteid. Lõpptarbija võib saada kasu läbi konkurentsivõistluse saavutatud eeliste madalam hind, kiired ja täpsed tarned, hea kaubavalik jne. See ühine eesmärk tuua kasu lõpptarbijale selliselt, et ta oleks valmis ostma pidevalt pakutavaid tooteid, koondab ühte ja paneb kooskõlastatult tegutsema logistilise ahela erinevad osapooled. Ettevõtetel on oma eesmärgid, mis erinevad tarbijate eesmärkidest. Edukas ettevõte oskab ja
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi
annaabi.ee 
