14 (3) Pakendimaterjal on liigitatud seaduse §3 lõike 3 järgi järgmiselt: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. Euroopa Liidu direktiivi 94/62 järgi liigitatakse pakendid analoogiliselt. Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast
beebitoitude kõrval ka pehmetes, 100-grammistes pakendites ökoloogiliselt puhtast toorainest valmistatud Salvest Põnn beebitoidud.Väikelastele mõeldud toidu puhul on väga olulised just koostisained. Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on sobilik valik teadlikule emale, sest need on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest, ei sisalda lõhna- ega säilitusaineid, toiduvärve ja nendesse ei ole juurde lisatud suhkrut. Salvest toob pehmetes pakendites Põnn sarja kauplustesse kolmes etapis. Esimesena jõuavad müügilettidele Salvest Põnn 4+ kõrvitsa-kartulipüree, mangopüree, pirnipüree ja mustika-õunapüree, mis sobivad beebidele alates neljandast elukuust. Märtsis 2015 lisanduvad maitsevalikusse köögiviljapüree veiselihaga, köögiviljapüree 10 kanalihaga ning neljaviljapuder banaani ja mustikaga, mis sobivad väikelastele alates kuuendast elukuust
tugev, kallis ja raskesti kättesaadav. Kiud on pikad. Sarnane lambavillaga, kuid tunduvalt siledama pinnaga. Kiud libe ja läikev. Tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru, hõlbus puhastada. Kasmiirvill(WS)- Kasmiirkitsi kasvatatakse peamiselt Hiinas, aga Mongoolias, Türgis ja Afganistaanis. On väga pehme ja siidjas, kasutatakse puhtalt või segatuna. Kaamlivill- saadakse kaksik-küürkaamlilt, neid peetakse Loode-Hiinas, Mongoolias. Pure Chasmere- märgist võib kasutada toodetel, mis sisaldavad 100% kasmiirvilla. Kasmiirvill on segavill, see koosneb eriti peenest ja lühikesest alusvillast ning pikast ja jämedast pealisvillast. Kiu pind on soomuseline, soomuste ehitus on ebakorrapärane. Värvuselt tavaliselt hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Kiud väga peenike. Tiibeti kitse vill- sarnane kasmiirvillale, kuid karmim ja läigib vähem. Kasutatakse puhtalt või segatult. Kaskoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus.
Soomes. 2.2 Rakvere Lihakombinaat Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Oleme turuliidrid nii liha kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutame toorainena veel veise- ja linnuliha. Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodame lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast. Lähtume igapäevaselt järgmistest väärtustest: · Uuendusmeelsus, mis suunab tegutsema nii, et suudetakse olla tarbijate ootustest, konkurentide plaanidest ja partnerite vajadustest sammu võrra ees. · Paindlikkus, mis võimaldab toime tulla muutuvate oludega ja näha ümbritsevat säravate silmadega. · Sõnapidamine, mis tähendab, et me teeme seda, mis on kokku lepitud ega tingi kvaliteedis.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe
aastal läks Rakvere Lihakombinaat HKScan kontsrni kuuluva Talleggi alluvusse, mida juhtis Teet Soorm. 2014. aasta 30. mail muutus ettevõtte nimi Rakvere Lihakombinaat AS-st HKScan Estonia AS-ks. (ibid) 2015. aasta augustis täitus ettevõtel 125. tegutsemisaastat. (ibid) Joonis 5 Rakvere logo aastani 1991. (Vikipeedia, s.a.) Aastast 1991 oli kasutusel valge punasega Rakvere logo, mida kasutati 12 aastat. Logo sümboliseeris kutrinoaga liha lõikamist (peenestamist kutris). Lisaks oli toodetel erinevad värvikombinatsioonid, vastavalt hinnaklasside lõikes, mis oli liiga kirju ja keeruline tarbijale. (ärileht.ee, 2003) Kuna ettevõte ja Eesti ühiskond oli peale taasiseseisvumist kiirelt edasi arenenud, tuli edasi uueneda. Põhjus, miks uuendati kaubamärki oli see, et vana jäi firma arengule jalgu ning ei andnud edasi kaubamärgi Rakvere jaoks olulisi väärtusi. (ibid) 11 Joonis 6 Rakvere logo aastast 2003. (RLK, s.a.) Aastal 2003
Leiburi Rukkileib valiti ka 2005. aasta Eesti parimaks rahvuslikuks tooteks. 2004. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi Rukkipala, mis sai ühtlasi ka esmakordselt välja antud kuldmärgi “Eesti parim toit tervisele”. Tervisetoodete konkursi kolmanda koha saavutas Leiburi Täisteraleib. 2003. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi Porgandi-Pille. 2001. aastal tunnistas Eesti Toiduainetööstuse Liit oma traditsioonilisel uute toodete konkursil Leiburi Koduse sarja Eesti parimaks pagaritooteks. Sarja kuulusid Kodu leib, Kodune sai ja Kodune sepik. 1999. aastal sai Eesti parima pagaritoote tiitli Leiburi 10-vilja-röst. 1995. aasta Eesti parima pagaritoote tiitli sai Leiburi kukkel Rudolph . 1994. aasta Eesti parima pagaritoote tiitli sai Leiburi Helme sai. 10 2.3 Tootevalik Leivad Peenleivad: Isa peenleib vormis (Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muund
Ökotex. Spetsiifiline tekstiiltoodete märgis (seab tingimused põhiliselt ohtlike ainete kasutamisele tootes) FSC. Märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel (viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule) Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). 10 Eesti turismitoodete märgistamise süsteem Paljud toodetel olevad märgised annavad küll vajalikku teavet, aga need ei ole ökomärgised ega näita otseselt, kas toode on keskkonnasõbralikum kui mõni teine samasse tooterühma kuuluv toode. Osa märgiseid on tootel/pakendil kohustuslikud, osa on tootja enda loodud, osa on lihtsalt informatiivsed. 11 Eestis kasutatavad toidumärgised EESTI PARIM TOIDUAINE Mida näitab?
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS....................................................................................
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
· Soodsad krediiditingimused · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus · Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Soodne demograafiline muutus · Tollilõivu kasv 16 3.3 Bostoni maatriks Ärivaldkondade, tootesarjade ja brändide perspektiivikuse ja tõhususe analüüsimiseks ja iseomaste strateegiate rakendamiseks võib kasutada turundusklassikasse kuuluvaid mudeleid. Nende pikaealisus, populaarsus ja müüdavus on võidetud tänu ülesehituse vaimukusele ja meeldejäävusele (Vihalem 2003). Boston Consulting Groupi maatriks (BCG-maatriks) lähtub turukasvust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele.
Selles faasis valmistutakse pealetungiks kasvama hakkaval turul. Tehakse põhjalikke uuringuid (testitakse toodet, selle kontseptsiooni, logo, nime, pakendit jm), õpitakse tundma tulevasi ostjaid, määratakse turu segment ja positsioneeritakse toodet. Kuna kulutusi tehakse, aga käive puudub, on kasum negatiivne (ollakse kahjumis). Arendusfaas on lühem ja vähem kulukas esmatarbekaupadel, pikem, kulukam kõrgtehnoloogilistel toodetel. Toote ideaalse elutsükli arendusfaas on lühike ja suhteliselt väheste kuludega. Juurutusfaas on elutsükli lõik, kus uus toode ilmub müügile ja hakkab vallutama turgu. Inimesed ei tunne veel uusikut või teavad sellest suhteliselt vähe, üksnes liidertarbijad, kõige uue armastajad ja eelistajad, söandavad seda osta. Selles staadiumis on turunduskulud ja iseäranis reklaamikulud võrdlemisi suured tutvustamaks uut toodet potentsiaalsele tarbijaskonnale
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud täisterajahudest/helvestest/tangudest. Ökopoodide teraviljaletid on erinevate putrude osas väga mitmekesised ning neist leiab mitmeid erinevaid putrusid, mida mujal ei kohta - nt röstimata tatar, maisimanna, täistera riisihelbed, kinoa jt. Kuna hommikusöögi juures on olulised ka kõrgkvaliteetsed valgud, siis pudru kõrvale võiks juua klaasi piima või keefiri, milles just neid valke leidub - ja ongi täisväärtuslik hommikusöök koos. Vahelduseks putrudele sobivad hästi hommikusöögiks ka erinevad müslid või maisihelbed kombineerituna mõne piimatootega (jogurt, piim, keefir). Mahemärgiga müslisid ja maisihelbeid tarbides 15 saab olla kindel, et neisse pole lisatud värv- ega säilitusaineid. Ökopoodide müslide
ressurssidega. Seda, kui ärivaldkonda määratletakse ekslikult, nimetatakse turunduse lühinägelikkuseks. Firma võib tegutseda ühes või mitmes valdkonnas korraga. Ettevõte võib oma tegevust laiendada oma tegevusharu piires või harust väljudes. N.: jahu pakendav firma hakkab ka saiu küpsetama, hiljem tulevad juurde küpsised ja vahvlid või see sama jahufirma otsustab siseneda hoopis toitlustusturule. Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG – maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Turuosa Suur Väike Turukasv Kiire Tähend Küsimärgid
Nendele nõuetele vastavad paremini standardiseeritud küsimustikud. Ära siiski unusta, et iga testimisobjekt on unikaalne. Uuringufirma Research International konsultant Max Blackston ütles tänavu kevadisel reklaami efektiivsuse hindamise rahvusvahelisel konverentsil, et standardiseeritud lähenemine on vajalik, kuid testimine ei või seisneda kõrgemate skooride jahtimises oluline on tulemuste mõtestamine lähtuvalt konkreetsest reklaamist konkreetsel turul ja 21 tootegrupis. Mida siis tuleks silmas pidada küsimustiku koostamise ja tulemuste tõlgendamise puhul? Sõnum. Mis laadi väärtusi reklaamis edastatakse? Kui tuuakse sisse midagi uut, siis tuleb igal juhul kontrollida, kas see on oluline ja kas see annab mingit lisaväärtust brändile. Vastajate seos brändiga.
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568)
suunas · Soodsad krediiditingimused · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus · Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Soodne demograafiline muutus · Tollilõivu kasv 20 3.3 Bostoni maatriks Ärivaldkondade, tootesarjade ja brändide perspektiivikuse ja tõhususe analüüsimiseks ja iseomaste strateegiate rakendamiseks võib kasutada turundusklassikasse kuuluvaid mudeleid. Nende pikaealisus, populaarsus ja müüdavus on võidetud tänu ülesehituse vaimukusele ja meeldejäävusele (Vihalem 2003). Boston Consulting Groupi maatriks (BCG-maatriks) lähtub turukasvust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele.
Seevastu töötud, osa pensionäridest ja noortest, kellel on ka vaba aega, tunnevad ennast elamuskaubanduses halvasti. Uus edukas kontseptsioon on mugavuskontseptsioon: meelitatakse ligi, teenindatakse kiiresti, saadakse ka kiiresti klientidest lahti (akna kaudu müük autoomanikele). Ratsionaalsus elamus mugavus, need on märksõnad, mille vahel ostja valib. Valik on põhimõtteliselt lihtne, kuid igal konkreetsel juhul teevad võimaluste paljusus, teenuste arvukus, teeninduse renessanss ja uudsed teenindusideed, selle üha keerulisemaks Ratsionaalsuskontseptsiooniga on kooskõlas nn funktsionaalne ruumikujundus. Selline kujundus peab oma konstruktsioonilt muudetav olema, et seda saaks hooajamüügil nt nõutava sortimendi muutuste juures ilma ulatusliku tehnilise ja finantsabita muuta. Sellega saab hooajamüügi järel või individuaalsetel asjaoludel ikka ja jälle erilist ostuelamust pakkuda.
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa, on kommunikatsioon n�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia, taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega. Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, kasutada kaubamärki oma toodetel ja teenustel, tööstusdisainilahendust reprodutseerida. Tööstusomand tekib vastava registrikandega. Eestis on vastavad registrid Eesti Patendiameti hallata. (kaubamärkide andmebaas- sisaldab endas 1.oktoobrist 1992.a. registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus. Rahvusvahelise registreeringu all mõistetakse
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Paljud müüjad teevad vea, pöörates rohkem tähelepanu nende poolt müüdavatele füüsilistele toodetele, kui nende toodete poolt pakutavatele hüvedele. Füüsiline toode on vaid kliendi probleemi lahendamise vahend. Sageli kasutatakse termineid kaubad ja teenused selleks, et füüsilistel ja mittemateriaalsetel toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. 3) Hind – rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust, kuid tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt vahetuskaup ehk barter, vana kauba tagastamisel tehakse hinnasoodustust jne). 4P: mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida.
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
