Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine. Võimule saab vähemus ehk eliit, kes arvestab enamuse e. rahva huvidega. Vabad valimised 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised, mis toimuvad regulaarselt teatud ajavahemiku möödudes nim. korralisteks valimisteks
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud (aktiivne kodanlus) 4. Demokraatlikule reziimile iseloomulikud tunnused: · Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega.
Kloonimine geneetika areng Eestis Tartus on geenipank . Tuuma energia kasutamine Tuumarelvad ( neg ) , Tuumajaamad ( pos ) Sport Sport politiseeriti (vastaseis Ida ja Lääne vahel ) Olümpia mängude boikoteerimine . Topingute kasutamine . Ameerikas demokraatia ülistamine action filmid ( James Bond ) , Nõukogude liit tegi sõjafilme mis ülistasid teist maailmasõda . Propaganda Reklaam massikultuur keskmise tarbija maitsele vastavat kultuuri mida vastandakse elitaar kultuurile . Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused . Meelelahutus mis on muutunud kaubaks on massikultuur eesmärk on kasumi saamine ja kujundab inimeste maitset moesuunad ja kogu ühiskonda . Rootsi ansambel ABBA , Inglismaa ansambel The Beatles ja rocki kuningas Elvis Presley . Muutused elulaadis teaduse ja tehnika saavutused ning nende muutumine peaaegu kõigile kättesaadavaks , kujundasid uue
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
