potentsiaalide vahe 74. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust. 75. Elektron alustab paigalseisust ja läbib elektriväljas potentsiaalide vahe 1.0 V. Kui suure kiiruse elektron omandab? Elektroni laeng on -1.6·10-19 C ja mass 9.1·10-31 kg. 76. Plaatkondensaatori mahtuvus on 1.0 F. Plaatidevaheline kaugus on 1.0 mm ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? 77. Plaatkondensaatori plaatide vaheline kaugus on 5.00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada kondensaatori mahtuvus,
Ühik kg 7. Määratlege jõu mõiste ja esitage ühikud. Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab. Ühik N (njuuton) 8. Tõestage, et paigalseisust liikuma hakanud keha poolt mingi aja t jooksul läbitud teepikkus on võrdeline kehale mõjuva summaarse jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a = F/m, sellest integraali võttes saab kiiruse? Sest kiirendus on kiiruse tuletis ju 9. Defineerige inertsimomendi mõiste. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. 10. Esitage seos nurkkiirenduse ja joonkiirenduse vahel. v = ω ∙ r ja sellest tuletis 11
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt
O y C 1/s OC = R/2 _________________________________________________________________________________ Variant 8. Ümarplaat liigub horisontaaltasapinnas, pööreldes ümber vertikaalse telje mis läbib punkti O. Plaadi paneb paigalseisust pöörlema konstantne pöördemoment M. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid hetkel t1. y m = 50 kg R =30 cm M C M=4,0 N·m
Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2, kui suure jõuga rõhub sel ajal kosmonaut kabiini põrandale kui tema mass on 70kg? Antud: a=40m/s2, m=70kg, g=10m/s2. Leida: P=? Lahendus: P=m(g+a) P= 70(10+40)= 70 * 50 = 3500N *2)Auto veojõud: Jõud, millega liigutatakse autot. F = ma + Fh ( F = ma + [müü(m)] mg ) . Näide: Toyota Corolla mass on 1,3 tonni ja ta saavutab kiiruse 100km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Leida veojõud, kui auto sõidab kruusateel kus hõõrdetegur on 0.03 . Antud: m=1,3t = 1300kg, V=100km/h = 27,7 m/s (100*1000/3600), t= 12,3s, [müü(m)] = 0.03 . Leida: F=? Lahendus: F=ma+Fh F=ma+[müü]mg F=m(a+[müü]g) a= V/t = 27,7/12,3 = 2,2m/s2 F= 1300(2,2+0.03*10)= 3250N Jarmo Pohla 13AT 2009 *3)Auto hõõrdejõud: Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda liikumisele vastupidises suunas. Fh=[müü]mg
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7
Ülesanded: 1. Arvutage jõud, kui keha massiga 25 kg liigub kiirendusega 0,5 m/s2. 2. Kuidas muutub kiirendus, kui kehale mõjuvat jõudu suurendatakse 3 korda? 3. Kuidas muutub kiirendus, kui mass suureneb 2 korda? 4. Kui suure massiga kivi hakkab 9,8 N jõu mõjul liikuma kiirendusega 9,8 m/s2? 5. Pidurdamisel vähenes auto kiirus 5 sekundi jooksul 20 m/s kuni 10 m/s. Arvuta auto kiirendus. Kui suur on pidurdav jõud, kui auto mass on 3,5 t? 6. Keha hakkas paigalseisust liikuma ja läbis 2 s jooksul 20 meetrit. Arvuta liikumise kiirendus. Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N? 7. Kui suure jõu mõjul liigub alumiiniumist kuup küljepikkusega 10 cm kiirendusega 2m/s2? (alumiiniumi tihedus on 2,7103 kg/m3) 3. Keha impulss Tuletami valemit: F v - v0 a= a= m t F v - v0
5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone taga. Platsil on korraga 1 mängija. Igal mängijal on 1 puudutus, tuleb anda pall üle nõuda söötmist paigalseisust. altsööduga ning seejärel lahkuda platsilt ning siis tuleb uus mängija platsile. 3. Ülevalt sööt paarilisele- 2 minuti jooksul söödetakse kõrge ülaltsööt paarilisele. Eesmärk pallil mitte maha kukkuda. 6. Harjutus paaris- 1 paarilistest on 8. Üks mängija asub tsoonis 3,
Määrustepäraselt saab kõige kiiremini jooksu alustada ja kiirendada sellisest madallähte "Valmis!" asendist, kus keha on tugevasti ette kallutatud, käed toetuvad rajale, pöiad aga lähtepakkudele. Sellise asendi puhul: 1) saab püsida määrustepäraselt liikumatult ca 2-3 sekundi vältel enne lähtepauku; 2) KRK on kohe pärast esimest lähteliigutust kaugel eespool jalgade äratõuke(toetus)punkti, mis võimaldab juba esimeste lähteliigutustega (äratõukega pakkudelt) keha paigalseisust maksimaalse kiirendusega jooksusuunas liikuma lükata; 3) jalgade märgatav kõverdus aitab saavutada nende suurt sirutusjõudu lähteliigutustel: 4) lähtepakkude tugipinnad loovad äratõukele kindla toe ja võimaldavad tõugata teravama nurga all ette. Lähtepakkude asetus rajal Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude
mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga
2) Kui kõrgele võib lennata keha ja kui palju aega selleks kulub, kui keha visati õhku kiirusega 90 km/h? (Vastused: 31,9 m ja 2,5 s) 3) Kivil lasti vabalt langeda kuristiku põhja, milleks kulus 4 sekundit. Kui sügav oli kuristik?(Vastus: 78,4 m) 4) Kui kaua langeks Ostankino teletorni tipust (535 m) maapinnale kivi? Kui suur oleks kivi kiirusmaapinnale jõudmise hetkel ühikuna km/s? (Vastus: 368,6 km/s) 5) Kui pika aja jooksul läbib keha, mis alustab langemist paigalseisust, tee pikkusega 490 cm?Kui suur on keha kiirus selle tee lõpus? (Vastused: 1 s ja 9,8 m/s) 6) 0,18 km kõrguse kalju äärel seisis poiss ja laskist sealt vabalt alla langeda kivi. 1 sekundi pärastviskas ta alla teise kivi, Kui suure algkiiruse andis ta teisele kivile, kui mõlemad kivid jõudsid maapinnale üheaegselt? (Vastus: 10,8 m/s) 7) Keha langeb vabalt 50 m kõrguselt. Kui suure kiirusega langeb keha maapinnale? Milliselkõrgusel
Ûhtlaselt muutuva liikumisel keskmine kiirus on võrdne alg - ja lõppkiiruse aritmeetilise keskmisega vk= ( vo+v )/2. Kiirus v sõltub aga algkiirusest ja kiirendusest vastavalt valemile. v = v0 + at. Nii saame keskmiseks kiiruseks vk = ( vo+vo+at )/ 2, siit saame kiiruse valemi vk = vo+at/2 ja teepikkuse s = vot + at2/2 Antud kiiruse valem on kehtiv, kui alg - ja lõppkiirus ei ole nullid (v0 ja vo0). Kui keha alustab liikumist paigalseisust, s.t. vo=0 , siis kiirus v =at/2 ja teepikkus s = at2/2 Pidurdusel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja valemites kõigi kiirendusega (a) liikmete ette tuleb miinusmärk: vk = vo - at/2 ; s= vot - at2/2 ; v= - at/2 ; s= - at2/2 Keha seiskumisel lõppkiirus võrdub nulliga. v =0 Ülesvisatud ja vabalt langevale kehale kehtivad eelpool märgitud valemid, ainult kiirendus - a asemel on vabalangemise kiirendus - g ja teepikkuse asemel kõrgus h.
konstant, raketi kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m . Selle järgi paneme integraalide rajad: v m dv dm v M +m 0 v g = 0 M + m v g = ln M . Avaldades siit suuruse m saame, et kui raketi tühimass on M , siis tema kiirendamiseks paigalseisust kiiruseni v vajaliku kütusekoguse mass avaldub v m = M exp - 1 v g . (5.17) Siit järeldub näiteks, et raketi kiirendamiseks gaasijoa väljumiskiirusega võrdse kiiruseni kuluva kütusehulga mass peab raketi tühimassi ületama 1,7 korda, kahekordse gaasijoa kiiruseni 6,3 korda. Et raketi lõppkiirus ületaks gaasijoa
10 Newtoni järgi ei tule inertsi all mõista lihtsalt paigalseisu fakti või jõudude puudumisel toimuva ühtlase liikumise fakti, vaid mingisugust igale massile omast visa püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelist liikumist. Seni, kuni kehale ei mõju mingi jõud, ei saa ,,inertsi visadus" arusaadavalt avalduda milleski muus kui selles, et keha püsib paigal või jätkab liikumist ühtlaselt ning sirgjooneliselt. Kui viia keha paigalseisust välja või sundida teda liikuma või pidurdame teda või kallutame teda kõrvale, siis avaldub ,,inertsi visadus" keha poolt osutatava vastupanu näol, mis on suunatud kehale rakendatud jõudude vastu. Et väljendada selgemini sõnu ,,inertsi visadus", ütleb Newton, et igale kehale on omane selle keha massiga võrdeline ,,kaasasündinud vastupanujõud" ehk mis teiste sõnadega ongi inertsijõud. Newton oma mõningal määral ebaõnnestunud väljendusega mõtles aga seda, et :
järgmised v = v0 + a t , at2 s = v0 t + , 2 14 kus v0 on keha algkiirus (kiirus hetkel t = 0 s) ja a on keha kiirendus. (Tuletame veelkord meelde: ühtlaselt muutuval liikumisel on kiirendus konstantne.) NB! Ühtlane liikumine on vaadatav ühtlaselt muutuva liikumise erijuhuna kui kiirendus on võrdne nulliga (a = 0). Näidisülesanne 10. Auto saavutab 10 sekundiga paigalseisust kiiruseks 100 km/h. Arvutada auto kiirendus ja auto poolt läbitud teepikkus, eeldades et liikumine on ühtlaselt kiirenev. Lahendus. Antud: Teeme joonise. t = 10 s v = 100 km / h = 27,8 m/s a = ?, s=? Kuna tegemist on ühtlaselt kiireneva liikumisega, siis kasutame ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse ja läbitud teepikkuse valemeid at2 v = v0 + a t , s = v0 t + 2
t v 18 t 1,2h 1h12 min 15 Ülessanne 4 gt 2 h gt 2 2h / : g 2 2h t2 g Ül 1 1h=3600s 7,5*3600=27000km/h Auto kiirus oli 50 km/h ta kiirendas 6,5 sekundiga kiiruseni 100 km/h milline on auto kiirendus? Antud v0 50 km h v 100 km h A? v v0 a t 27,8 13,9 a 2,1 m 2 6,5 s Keha alustas vabalangemist paigalseisust mitu meetrit on ta langenud 15 sekundiks ja kui suur on tema hetke kiirus Antud t= 15s v0 0 m s m g 9,8 2 s lahendus gt v v0 2 9,8 *15 v 73,5m / s 264,6km / h 2 9,8 *15 2 s 1102,5m 2 ___________________________________________________________________________ Newtoni seadused Newtoni I seadus
Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...". Lapselapse ja vanaema kahekõne sisaldab selles ballaadis palju südamesoojust ja eluarmastust. Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks . ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastasit 1916-1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt
) f=E/h=4*10-19/6,6*10-34=0,61*1015=6,1*1014 Hz e) Arvuta valguskvandi lainepikkus (1p.) C=λ*f λ=C/f=3*108/6,1*1014=4,9*10-7 m f) Arvuta liitiumile vastava punapiiri lainepikkus (2p.) fp=A/h=3,8*10-19/6,6*10-34=0,58*1015 Hz λp=C/fp=3*108/0,58*1015=5,2*10-7 m 21. Pall alustas veeremist paigalseisust ja läbis 40m pikkuse tee 20 sekundiga. Seejärel läbis pall veel peatumiseni teelõigu 20m. (10p.) a) Milline oli palli kiirendus esimesel teelõigul? (2p.) 2 s=Vot+at /2 40=200a a=0,2m/s2 b) Arvutage palli saavutatud kiirus esimesel teelõigul. (2p.) V=Vo+at V=0+0,2*20=4 m/s c) Kui suur oli palli kiirendus teisel teelõigul? (2p.) s=20m V=0 m/s
Kontsentreeris päikeseenergia. Galileo Galilei (1564-1642) - „Sidereus nuncius“ - kirjeldas, mida näha võis: Kuu kraatreid, Veenuse faase, Jupiteri kuusid. „Dialoog kahest peamisest maailmasüsteemist“ - võrdles Ptolemaiose ja Koperniku vaateid. „Kaks uut teadust“ - formuleeris liikumise matemaatilised alused: kiirus on vahemaa jagatud ajaga, kiirendus on kiiruse muutus jagatud ajaga, konstantse kiirenduse puhul on paigalseisust liikuma hakanud keha poolt läbitud tee võrdeline aja ruuduga. Erinevaid palle veeretades tõestas Galilei, et tee pikkus on tõesti võrdeline aja ruuduga ja järelikult kiirendus konstantne. Superpositsiooni printsiip: Kui kehale mõjub kaks erinevat toimet, millest kumbki tekitab temale omase liikumisviisi, siis ei sõltu kummagi mõju teise toimest. Nii osaleb horisontaalselt välja tulistatud kuul kahes liikumises: ühtlase kiirusega otse edasi ja ühtlase kiirendusega alla
kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj
rändur, Näiteks ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Kadunud kodu, Valge öö (1920) ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastaist 1916 1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Ära küsi(1920) Ära küsi, kus ma käisin;
Lähtume Newtoni II seaduse üldisest vektorkujust r r Fk = m a , mille kohaselt autole mõjuv kogujõud on mootori veojõu ja takistusjõu vektorsumma r r r Fk = Fv + Ft . Seega r r r Fv + Ft = m a . Kirjutame selle välja skalaarkujul. Arvestades, et autole mõjuvad jõud on samasihilised kuid erisuunalised ja võttes kiirenduse suuna positiivseks, saame Fv - Ft = m a (Et takistusjõud on kiirendusega vastassuunaline, tuleb ta võtta miinusmärgiga). Kui auto saavutab paigalseisust aja t jooksul kiiruse v, on tema kiirendus v a= . t Asendades kiirenduse, saame mv Fv - Ft = , t millest mootori veojõud avaldub kujul 13 mv Fv = Ft + . t Arvutamine annab 3000 10 Fv = (1000 + ) N = 7000 N . 5 Vastus: mootori veojõud on 7000 N. Nagu lahenduskäigust selgus, läheb autol mootori veojõud
Teepikkuse leidmiseks peame leidma seega keha maksimaalse tõusu kõrguse 2 v2 - v0 - 14 2 h max = = = 10[ m] - 2g - 2 9,8 Teepikkus arvutatakse siis järgnevalt s = h max + ( h max - h ) = 10 + 1,6 = 11,6[ m ] Vastus: Vastus 2 s pärast üles viskamist on keha kõrgusel 8,4 m ja keha poolt läbitud teepikkus on 11,6 m. 18. Paigalseisust liikuma hakanud rong suurendab ühtlaselt kiirust. Esimesel kilomeetril suurenes kiirus 10 m/s. Kui palju suurenes rongi kiirus teisel kilomeetril? Antud: v0 = 0 m v1 = 10 s s = 1km = 1000m Leida: v1 - v 2 = ? Lahendus: Rongi kiiruse ja läbitud teepikkuse vahel kehtib ühtlaselt muutuva liikumise korral seos v 2 - v 02 = 2as Esimesel kilomeetril seega 2 v1 = 2as .
on samanimelised, b) laengud on erinimelised. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA POTENTSIAAL 7. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust. (12*(-12)*0,12 / 42 = -900 8. Elektron alustab paigalseisust ja läbib elektriväljas potentsiaalide vahe 1.0 V. Kui suure kiiruse elektron omandab? Elektroni laeng on -1.6·10- 19 C ja mass 9.1·10-31 kg. ELEKTRIMAHTUVUS 9. Plaatkondensaatori mahtuvus on 1.0 F. Plaatidevaheline kaugus on 1.0 mm ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? 10. Plaatkondensaatori plaatide vaheline kaugus on 5.00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada
romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid Siirud ja tugikaared Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised
potentsiaalide vahe 74. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust. 75. Elektron alustab paigalseisust ja läbib elektriväljas potentsiaalide vahe 1.0 V. Kui suure kiiruse elektron omandab? Elektroni laeng on -1.6·10-19 C ja mass 9.1·10-31 kg. 76. Plaatkondensaatori mahtuvus on 1.0 F. Plaatidevaheline kaugus on 1.0 mm ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? 77. Plaatkondensaatori plaatide vaheline kaugus on 5.00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada kondensaatori mahtuvus,
signaalideks. Sidevõrgus saab infost lõpuks digitaalsete koodide jada, mis saadetakse digitaalsete raadiosignaalidena satelliitideni. Satelliidilt jõuavad raadiosignaalid tagasi sidevõrku, kus toimub vastupidine protsess ning telefonist võib kuulda inimese häält. Suurem osa sidesatelliite kasutab geostatsionaarset või geosünkroonset orbiiti, millel nad tiirlevad kiirusega 11 700 km/h, jättes Maalt vaadatuna mulje paigalseisust. Satelliit püsib temale suunatud antennide suhtes kogu aeg ühel kohal. Sidesatelliitide ajastu algas Intelsati, rahvusvahelise telekommunikatsioonisatelliitide organisatsiooni asutamisega 1965. aastal. Nüüd kuulub organisatsiooni 135 riiki, mis maksavad 20 satelliidist koosneva kommunikatsioonivõrgu eest. Ülemaailmse tähtsusega üritused, näiteks olümpiamängud, jõuavad vaatajani tavaliselt Intelsati kaudu. Maailma sidesatelliite:
◦ algab miinusseisust, kasutatase kordust, maagilisi arve, kontraste, astendamist, keskendub peategelasele, liikumine õnne suunas • Antimuinasjutt - tagasiliikumine. Sotsiaalse olukorra langemine/taastamine. Läheb vastuollu tavalise muinasjutu lõpplahendusega. (Kreutzwald "Vägev vähk ja täitmatu naine") • imemuinasjutu tunnused: ◦ kivinenud vorm ( muinasjutt algab justkui paigalseisust ja lõpeb samuti püsiva olukorraga) ◦ kordus, maagiliste arvude kasutamine ◦ kontrast (tegelased vastanduvad: rikas-vaene jne) ◦ astendamine, nt soove võib jagada kolme kategooriasse: mõistlikud, liiga suured ja karistusväärselt suured soovid) ◦ kontsentratsioon peategelase ümber (sündmusi kujutatase ühes liinis) ◦ lavalise kaksuse seadus (korraga kujutatakse vaid kaht tegelast ja nende dialoogi)
normaali). tangentsiaalkiirendus on kiirenduse komponent, mis on suunatud piki trajektoori puutujat (ingl. tangent - puutuja). 26 Kiiruse suuruse muutumist ajas näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at =ßr. Näidisülesanne 1: Hooratas raadiusega R = 1 m hakkab paigalseisust pöörlema ühtlaselt kiirenevalt. 10 sekundi pärast on tema piirdel oleva punkti kiirus v = 100 m/s. Arvutada selle punkti kiirus, normaal-, tangentsiaal- ja täiskiirendus ajahetkel t = 15 s. Antud: R 1m t1 = 10 s t2 = 15 s m v 100 s v0 0 Leida: an = ? normaalkiirendus ehk kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti; at =
Integreerimisel võtame veel arvesse, et v g kui gaasijoa kiirus raketi suhtes on konstant, raketi kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m . Selle järgi paneme integraalide rajad: v m dv dm v M +m 0 v g 0 M + m v g = ln M . = Avaldades siit suuruse m saame, et kui raketi tühimass on M , siis tema kiirendamiseks paigalseisust kiiruseni v vajaliku kütusekoguse mass avaldub v m = M exp - 1 . (5.17) v g Siit järeldub näiteks, et raketi kiirendamiseks gaasijoa väljumiskiirusega võrdse kiiruseni kuluva kütusehulga mass peab raketi tühimassi ületama 1,7 korda, kahekordse gaasijoa kiiruseni 6,3 korda. Et raketi lõppkiirus ületaks gaasijoa väljumiskiirust 10 korda, peab kütuse
palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Joonis 7. Joonis 8. Joonis 9. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid ja tugikaared Siirud
, , a) = 1800 V + (-2700) V = - 900 V Joonis b) = 2700 V ja = -771,4 V , , = 2700 V + (-771,4) V = 1928,6 V 75. Elektron alustab paigalseisust ja läbib elektriväljas potentsiaalide vahe ,0 . Kui suure kiiruse elektron omandab? Elektroni laeng on .6 0 ja mass 9. 0 . Lahendus: ,0 V ,6 0 C 9, 0 kg ? │ │ = ,6 0 = ,6 0 J Kuna , ja ⇒ siit ,
ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 12.3. Tooge vähemalt 3 näidet loodusest, kus kehtib energia jäävuse seadus? Viskad õuna õhku- kineetiline energia muutub potentsiaalseks Vedru otsa riputatud koormis- annab energia üle venivale vedrule Metallkuulid panna põrkuma- emergia kandub edasi ühelt kuulilt teisele 12.4. Millal saab keha teha tööd? Keha saab teha tööd kui tal on energia 12.5. Keha hakkas paigalseisust liikuma ja läbis 2 s jooksul 20 meetrit. Arvutage liikumise kiirendus. Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N? ======================================================== ====== 9 13. P 13.1. Mis on ringliikumine? Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektroni
sirgjoonelise liikumisega. • Kiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel-Kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kui kiirendus on kiirusega samasuunaline, on liikumine kiirenev, ning vastassuunalise kiirenduse korral aeglustuv. • Kiiruse graafik-Kiiruse graafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku püstteljele kantakse kiiruse väärtused ja horisontaalteljele sarnaselt liikumisgraafikuga aeg. Ülesanded • Paigalseisust startiv vormelauto saavutab kiiruse 100 km/h 2,4 sekundiga. Arvuta auto kiirendus. • Millise ajaga saavutab paigalseisust startiv auto kiiruse 50 km/h, kui mootor annab talle kiirenduse 2 m/s2? • Kiirusega 15 m/s sõitval kaubarongil võtab aeglustamine kiiruseni 5 m/s aega 2 minutit. Kui suur on rongi kiirendus pidurdamisel? • Kiirusega 3 m/s sõitev jalgrattur alustas laskumist kiirendusega 0,3 m/s2. Kui suureks kasvas kiirus, kui laskumine kestis 7 sekundit?
kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas
st dzaulides. Kui jääv jõud annab paigalseisvale kehale (v0 = 0) kiiruse v , siis võrdub selle jõu mv 2 mv 2 töö keha kineetilise energia lõppväärtusega: A = Ek2 Ek1 = -0 = . 2 2 Kiirusega v liikuva keha kineetiline energia võrdub tööga, mida teeb jõud, pannes keha selle kiirusega paigalseisust liikuma. 19 POTENSTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalne energia on energia, mis on tingitud keha või keha osade vastastikusest asendist (vastasmõjust). Potentsiaalset energiat omavad: a. maapinnalt tõstetud kehad; b. elastselt deformeeritud kehad. Maapinnalt tõstetud keha potentsiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv
vK ei libise.3 Kogu vjaotus K koos kõigi vajalike nurkkiiruste ja kiirusvektoritega on toodud joonisel 4.2 (järgmisel leheküljel). Pilt tuleb kaunis kirju, püüame selles veidi selgust saada. v1 Alustame kettast 2, sest kogu süsteemi paneb liikuma2 just kettale 2 2 rakendatud konstantne pöördemoment M. LKetas E 2 hakkab Dpöörlema B paigalseisust K momendi M poolt osutatud suunas. Tähistame selle ketta nurkkiiruse lõpphetkel tähega A2 . See määrab ära ketta 2 äärepunkti K kiirus- vektori v K . Kuna ketas 2 ja kaksikplokkv3 teineteise suhtes absoluutselt ei libise, siis on sama kiirus M
TAKISTUSJÕUD. TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST. Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist. 13. ELASTSUSJÕUD. HOOKE’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL. ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON. TOEREAKTSIOON Elastsusjõud – keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus: venitusek või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muuduga ∆l: Fe=-k∆l
sõltuvus kontsentratsioonide vahest jne Ruutsõltuvuse näideteks on • pindala sõltuvus lineaarmõõdust. Pange tähele, et kõik pindala valemid sisaldavad argumendi (lineaarmõõdu) ruutu. Ruudu pindala , kus a on ruudu külje pikkus. s=a2 Ringi pindala kus r on raadius. S=piir2Kera pindala . s=4piir2• Ühtlaselt kiireneva liikumise korral läbitud tee pikkuse sõltuvus ajast: s=at2/2(a on siin kiirendus ja liikumist alustati paigalseisust). Pöördvõrdeline sõltuvusvoolutugevuse sõltuvus juhtme takistusest liikumiseks kulutatud aja sõltuvus kiirusest t=s/v elektroni potentsiaalse energia sõltuvus kaugusest tuumast E=- ke*Ze2/r analoogiline on gravitatsioonienergia sõltuvus kaugusest kehade vahel E=-kg *mM/r Skalaarid on suurused, mida iseloomustab teatud arvväärtus (ja füüsikas ka ühik). Skalaarid liituvad algebraliselt. Algebraline summa-omavahel liitumis- ja/või lahutamismärkidega ühendatud arvud või avaldised
Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules ikka rohkem maailmavaatelise stagnatsiooni halvav mõju. Kümneaastase vahega avaldatud kogud kõnelesid paigalseisust ja isegi tagasiminekust, mis paistis eriti silma üldise luule arengu taustal. Üheks elujõuliseks osaks Enno loomingus on lastelaulud, erakordne võime laste maailma sissepääsemiseks, lapse kombel olenditeks ümberkehastumiseks. Tema laulud ei kirjelda, vaid elavad vahetult kaasa oma tegelaste juhtumistele ja tegudele 20. sajandi alguse luule vormiuuendus oli omajagu vastuoluline. See ei tulenenud ainult
võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga
kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m . Selle järgi paneme integraalide rajad: M +m v m dv dm v ∫0 v g = ∫0 M + m ⇒ v g = ln M . Avaldades siit suuruse m saame, et kui raketi tühimass on M , siis tema kiirendamiseks paigalseisust kiiruseni v vajaliku kütusekoguse mass avaldub v m = M exp − 1 . (5.17) v g Siit järeldub näiteks, et raketi kiirendamiseks gaasijoa väljumiskiirusega võrdse kiiruseni kuluva kütusehulga mass peab raketi tühimassi ületama 1,7 korda, kahekordse gaasijoa kiiruseni 6,3 korda
annaabi.ee 
