Pagulasprobleemid maailmas Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal. UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal
..................................................................... 8 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja millal võib kodumaale naasta. Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Mis pagulastest saab? • Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke. • Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal
organisatsioonid. Neist suurim 1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, mille eesmärgiks on „..., aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega, edendada migratsiooniküsimustest arusaamist, julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus.” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon 6 mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014) 1.3 Hetkeolukord Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta
Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai. Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike pagulasperede vastuvõtmist Setomaale. Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud välismaa kodanikust
3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. 4) Vähendada laste suremust. 5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades
rahvusvaheline kohustus. Samuti tuleneb konventsioonist osalisriikidele keeld inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Genfi konventsiooni ja protokolli täitmist valvab ÜRO Pagulasagentuur (edaspidi UNHCR). https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate
teenindades valdavalt oma rahvusgruppi või suudavad laieneda ka suurele turule (Asko Miettinen, 2006). Kui ettevõte jääb tegutsema ainult etnilistele nišiturgudele, siis arvatavasti sellel Eestis pikka eluiga ei ole. Lihtsalt klientuur jääb liiga väikeseks ning ettevõtte pidamine ei tasu ära. Teiseks probleemiks võib tekkida see, kui riigi siseselt on põhimõtteline immigrantide põlgus. Võib olla, et pagulane on leidnud väga hea toote või teenuse, mida uue koduriigi turule tuua, aga kuna kohalike seas on immigrantide suhtes vastumeelsus, siis ei pruugi tema ettevõte tööle minna. Kohalikud lihtsalt põhimõtte pärast ei tarbi immigrandi teenust või toodet, sest ta on immigrant. Eestis arvatavasti sellist probleemi ei tekiks, sest üldjuhul ei ole eestlased immigrantide suhtes põlglikud. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et 16 protsenti
naasnud enne kui riigid on sõlminud vastastikuse pensionikokkuleppe. Üks selline juhtum on liidetud kohtuasjades C-401/13 ja C-432/13. Töötajatele makstud pension on väiksem kui töötatud aeg, ent seaduslikel alustel ei ole võimalik seda ka suurendada. (Liidetud kohtuasjad C-401/13 ja C-432/13) Antud kohtuasjades olid osapoolteks abikaasad Balazsid(Kreekast) ja Rumeenia piirkondlik pensioniamet. Rumeenia oli riik, kuhu nad lastena pagulaste staatuses sattusid 9 ning seal töötasid nad suure osa oma elust. 1990 aastal läksid nad tagasi Kreekasse, kus töötasid samuti veel aastaid. Kuna aga Kreeka riik käsitles neid ka tagasi tulles pagulastena, määrati neile pension väiksemas määras, kui töötunde arvestades oleks pidanud. Põhjuseks oli see, et nad pöördusid Kreekasse tagasi enne kui riikidevaheline vastastikune leping oli sõlmitud ja jõustunud
Saksamaal. Suurima eesti kogukonnaga laagrid asusid Geislingenis, Augsburgis ja Lübeckis, kus igaühes elas tippajal mitu tuhat eesti põgenikku. Nende elu hakkasid korraldama pagulastele orienteeritud, kuid ka laiema tegevusulatusega rahvusvahelised organisatsioonid, erinevad vabatahtlikud ja vabaühendused. 1945a. veebruaris sõlmisid Inglismaa, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid allkirjastatud Jalta kokkulepete lisaprotokolli, kus sõlmiti sõjajärgse pagulaste jaoks olulisim leping, mis sätestas, keda tuleb või saab repatrieerida (tagasi saata kodumaale). Pärast Jalta kokkulepete allkirjastamist, loodi UNRRA (ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon) juurde DPde osakond, mille ülesandeks sai maapagulastega tegelemine, nende repatrieerimine, Saksamaal ja Austrias. UNRRA enda vastutusalas olid aga Ühinenud Rahvaste rühma kuuluvate riikide kodanikest maapagulaste majutamine, sisemine juhtimine; vabatahtlike organisatsioonide töö
Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine põhjustab, aga riigile ära majandamisega raskusi, sest just nooremad isikud on need, kelles nähakse paari aasta pärast vanema elanikkonna ülalpidajaid. Noored aga kui tuleviku maksumaksjad, jätavad endaga riigist lahkudes maha seega suure probleemi. Vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik on kindlasti suur väljakutse, millega tulevikus ennast vastastikku leiame. Kuid probleemid ei piirdu ainult riigi aspektist vaadatuna, see on suur murekoht ka ettevõtjatele. Üha enam on ettevõtjatel raskused töötajate leidmisega. Isegi suur palk ja lisahüved ei meelita lihttööde tegijaid. Olgu nendeks töödeks, kas tänavapuhastaja, pesupesija või erinevad koristaja ametikohad. Seda probleemi näen ka oma vanemate pealt. Just isa on viimasel ajal üsna tihti kurtnud,
......................................................... 9 xviii. Noorte salaorganisatsioonid................................................................................................... 9 xix. Demokraatlikud liikumised...................................................................................................... 9 xx. Avalik vastupanuliikumine..................................................................................................... 10 5. Majandus ja rahvastik....................................................................................................................... 10 xxi. Maareform(1940; 1945-1947)............................................................................................... 10 xxii. Kolhooside loomine.............................................................................................................. 11 xxiii. Kiirendatud industrialiseerimine .................................................
Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine. 50% riikide kaubandusest toimis
Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Inimõigused on: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; * rahval; * inimkonnal. Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..........................
areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123
Kirjale oli alla kirjutanud 40 tuntu Eesti kultuuritegelast. Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele arreteerimiste ning läbiotsimistega. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi ning nad mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangilaagritesse. Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri selle tagajärjel vangistuses. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Baltimaades tugevnev vastupanuliikumine ning pagulaste tugevuse aktiviseerumine võimaldas Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõestada. Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus
Kokkuvõte Ehkki raviturism on juba aastatuhendeid vana, on ta õige hoo alles sisse saanud käesoleva sajandi alguses. Odavamad lennupiletid, kiiremad ühendused ja üleüldine globaliseerumine on teinused selle miljardite dollariteni ulatuvate käivetega majandusharu, mis näitab kasvutrende kõikjal maailmas, kaasaarvatud Eestis. Raviturismi peamiseks põhjuseks on siiski majanduslik faktor ning sellele aitavad kaasa ka üha vananev „vana maailma“ rahvastik, kes vajab üha enam meditsiinilist abi. Trendid näitavad, et peamised sihtkoha riigid on jätkuvalt India ja Tai ning vähem ekstreemsusi hindavad inimesed lendavad meeleldi Ida-Euroopasse. Ka Eestis on raviturism kasvav trend milllele ennustatakse head tulevikku. 8 Kasutatud allikad Kelley E. World Health Organization (WHO): Medical Tourism, 2013 (http://www.who.int/global_health_histories/seminars/kelley_presentation_medical_tourism.p df)
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutuse
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna;
o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse o Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist
jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama mõtet, et ,, Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka algaval aastatuhandel." 8 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama
Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised 2 organisatsioonid; * rahval; * inimkonnal. Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused. 2
laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10 9 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17 10 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17-18 15. Oktoobril, 2008 aastal otsustas Islandi keskpank seda üles ajutise valuutaoksjoni, et hõlbustada rahvusvahelist kaubandust
kõrgemalt saab tasustatud ning mis ka kõige rohkem riigile, kus innovatsioon lokkab, kasu toob. Lisaks, kui rääkida Euroopa riikidest on nende majandused väga avatud. Schengeni ruum, vabakaubanduslepped, ekspordi ja impordi lihtsustamine. Kõik see on see, mis on Euroopa riike isegi pärast oma hegemoonia kaotamist maailmas pärast I maailmasõda hoidnud üleval tipus, mistõttu teised riigid (arengumaad, ning ka vähem arenenud riigid) vaatavad Euroopale, kui innovatsioonikantsile alt üles. Avatud majandus, kui selline sai suurema tõuke Euroopas pärast II maailmasõda, kui Euroopas loodi Euroopa Söe-ja Teraseühendus, mis hiljem muutus Euroopa Liiduks. Kaupade, tööjõu, kapitali ning ideede vaba liikumine on see, mis on teinud Euroopa riikidest ühe suure ilma piiranguteta avatud majandustsooni, kus tänu majanduse avatustele naudivad Euroopa riigid heaoluühiskonda, usaldust Euroopa riikide vastu, teiste riikide ning
Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt. Tegevusse asus USA, kes hakkas seda kriisi vahendama ja see lahendati. Ka Euroopale ei olnud Saksamaa majanduslik langus kasulik, kuna turg puudus. 1924 käidi välja Dawesi plaan, mille järgi USA annab Saksamaale laenu selleks, et mark stabiliseeritaks, reparatsioone vähendati 2x ning maksmise aega pikendati aastani 1988. USA tegi seda selle pärast, et kujunes välja nn kolmnurk USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud
kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 30. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused Üheks globaliseerumise tähtsaks ilminguks on rahvusvaheline migratsioon. Migratsioon on erinevuste tulemus – erinevused ressurssides ja töökohtades, demograafilises kasvus, turvalisuses ja inimõigustes, üha enam ka kliimas ning ökoloogias. Need erinevused üha suurenevad ja seega soodustavad migratsiooni. Pagulaste hordid tunglevad kõrgema elatustasemega piirkondade poole. Pole midagi imelikku selles, et inimesed püüavad liikuda rikkamatesse maadesse-regioonidesse. Migrandid otsivad tööd, paremat elu, paremaid kliimatingimusi, paremat tulevikku oma lastele. Tänapäeva migratsioon on hästisigivatest kultuuridest ja rassidest rahvahulkade voolamine infertiilsetesse heaolumaadesse. Enamik sisserändajatest on heaolupõgenikud, kes helde sotsiaalabi kulul lihtsalt vegeteerivad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
