19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Põhiliselt mindi Rootsi (ca 22 000), Saksamaale (40 000), Kanadasse (17 000), USA-sse (16 000), Inglismaale (6000) ja Austraaliasse (6000). Nendes riikides paikneb ligi 80% kõigist väljaspool Eestit elavatest eestlastest ning nende maade kogukonnad teevad
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud
tagasi e. repatrieerus umbes 15 000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes ligikaudu 75 000 eestlast, kes olid peamiselt Rootsis või Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja Stockholm. Välis-eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. 1946. aastal loodi eesti Rahvusfond, millega koguti raha välispoliitiliste aktsioonide elluviimiseks. Pagulaste poliitilise elu keskus oli Rootsis. Moodustati Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina eesti Rahvusnõukogu. Selle organisatsiooni toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Peale A. Rei surma sai peaministrike Tõnis Kint ja 1990. aastal tema järglasena Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv eesti Vabariigi Peakonsulaat. Kõik ringkonnad, mis olid loodud,
vahetult täita liiduvabariigi kommunistlik partei. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga olulist rolli teise sekretäri institutsiooni olemasolu. 40. Poliitilised olud. Võitlus kodanliku natsionalismiga. ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti
Hiljem karistati ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga
vormist. (Viimane oli kasutusel ka Eesti vene 11klassilise üldhariduskooli juurde. Eiseni koolides.) 1950.60. aastate vahetusel pikendati saavutusena tuleb mainida ka seda, et enamikus kogu Nõukogude Liidus koolikohustust Eesti koolides olid alates 1960. aastatest kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kasutusel eesti autorite originaalõpikud, mitte kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis üleliiduliste õpikute tõlked. Raskeks kaotuseks tähendas, et 8klassilise kooli järel võis õpilane eesti koolile oli aga paljude väikeste maakoolide valida kas 3klassi lise üldharidusliku sulgemine 1960.70. aastate vahetusel, mis ei
Ühtekokku põgenes Eestist ligi kolmandik nimekatest kirjanikest, kuigi põgeneda soovijaid, kellel see aga ebaõnnestus, oli mõnevõrra rohkem. (HASSELBLATT) Eesti kirjandus jagunebki kahte põhiharusse, väliseesti ja kodueesti kirjandus, mis järgmise viie kümnendi jooksul arenesid eri taktis ega saanud ka eraldatud sõnavabaduse maailmades liikudes teineteisega kuigivõrd kontakti. Ent sellele vaatamata on nad ühtne tervik, eesti kirjandus. Veel 1960. aastatel leidsid väliseesti kirjanikud, et eesti kirjandus ei olegi jagunenud kaheks, vaid osa kirjanikke on lihtsalt ajutiselt kodumaalt lahkunud. Ometi puutusid kaks haru lähemalt kokku alles 1989. aasta kevadel, kui Helsingis korraldati esimene kodu-ja väliseesti kirjanike kohtumine ja päriselt kokku kasvasid need harud siis, kui Väliseesti Kirjanike Liit ühines 2000. aastal Eesti Kirjanike Liiduga. Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani
Paljud eesti haritlase pagesid Teise maailmasõja lõpuaastatel nõukogude võimu kartuses Läände. Paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, kuna nende aktiivset loometegevust piirati või neid sunniti sellest aastakümneteks loobuma. Nõukogude kultuuri vaenlasteks olid eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlased, kirjanikud jt loovharitlased. Kui 1950.aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevenes, said vanema põlvkonna haritlase taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Kultuuritarbimine ja massiteave Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni
ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi eestlaste enamik ja eesti kultuuri saatus ostustati ikkagi kodumaal. Pagulaste aastakümnetepikkune mahasalgamine on aga kandnud mõru vilja: alles viimasel ajal on Eestis hakatud avastama paguluses loodu tegelikku väärtust. Tõsiasjaks jääb ka, et mitmes valdkonnas, eeskätt kirjanduses moodustab just välismaal ja mitte Eestis loodu iseseisvusaja kultuuri orgaanilise jätku. 1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi
USA-s(New York) ja Austraalias(Sydney) Poliitilised organisatsioonid: New Yorgis EW Peakonsulaat, selle toetajad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus · 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti) · 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti) · 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa) · 80-te alguseks jõutud tülpimuseni Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
............................................ 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased......................................................................
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972.
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
enamik tööstustest allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965 majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti ja taastus käsumajandus. *Stalini valitsemise ajal oli NSV impeerium muust maailmast ,,raudse eesriidega" eraldatud. *Info saamiseks muult maailmalt oli üheks variandiks välisraadiojaamad, kust peagi tuli saateid ka eesti keeles, esimesena ,,Ameerika Hääl", mis alustas tööd 1951. a. New Yorgis. *Kõige rohkem infot sai pagulaste tegevuse ja kultuurielu kajastuste kohta. *Varsti anti eestikeelseid saateid Münchenist. Samal ajal tegutsesid Ameerika Ühendriikide rahalisel toel Münchenis Ida-Euroopa maadesse ja NSVL suunatud raadiojaamad ,,Vaba Euroopa" (RVE) ja ,,Vabadusraadio" (VR, algselt ,,Vabastusraadio"). Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs.
· Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre. Päts nimetab uue valitsuse J. Vares-Barbarus. Vabastab Laidoneri. Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur. Päts vabastatakse ametist, NL annekteerib Eesti. Muutused teatrites: Teatrite riigistamine (seltside vara võeti üle, komissarid, positiivne oli riikliku dotatsiooni tulek). Repertuaaris: N autorite teoste lavastamine (Gorki, Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes. Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism.
Tema seisukohad langesid kokku Andrei Zdanoviga. Ta tõdes, et "kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased". Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik
konverentside ettekanded avaldati omaette kogumikena, mis 60-80ndatel olid oluliseks väljundiks teadlastele. Palju lähiajaloo uurijaid tol ajal ei olnud. Üks olulisim Rein Taagepera, kes on 20. saj II poole Eesti ajaloost kirjutanud, noorema teadlasena tegeles ta ka sõjajärgse perioodiga, kollektiviseerimise jms. Lisaks üksikuurimustele on tähtis ka aspekt, et ta on „Balti riikide 20. sajandi ajaloole“, mis kirjutati leedulase Misiunasega. Raamatu kokkupaneku ajal oli autorite käsutuses olev allikmaterjal väga tagasihoidlik, ent selle baasi pinnalt suudeti kirjutada ka põhijärelduste osas korralik ülevaateteos. Hiljem hakkas Taagepera tegelema politoloogia ja valimiste analüüsimisega. Tõnu Parming teine oluline uurija. Suurt teost ei pannud kokku, kuid muud teosed olid korralikul tasemel. Lähiajaloo uurijate koolkonda ei tekkinud, sest allikaline baas oli puudulik. Samas ilmus paguluses suurel
Oli mitu suuremat mõjutajat: nt Paul Pinna. Vanemuine ja Estonia said endale uued ja suuremad hooned, kus töö sujus paremini KIRJANDUS Kerkis esile uus kirjanduspõlvkond. Sellega muutusid ka esteetilise taotlused kirjandusele. Kirjanduslike rühmituste loomine. Noor Eesti alguse sai Tartus. Tegeles u kümmekond aastat. Saavutati eesti kirjanduslikus elus mõjukas juht. Juhiks oli Gustav Suits. Võib nimetada ka laiemalt kultuurielu klubiks, temaga olid seotud ka kunstnikud, mitte ainult kirjanikud. Polnud väga ühtne, esines väga erinevaid vaateid. Püüti ühendada sotsiaalset õiglust ja liberaalset individualismi. Enamikele autoritele oli omane rahvuslikkus. Rahvusliku autonoomia tekkimine. Põhiloosung: euroopluspüüe. KULTUURPOLIITIKA Haridusministeerium tegeles kultuuripoliitikaga. Asutati eesti kultuurkapital ja võeti vastu eesti kultuurkapitaliseadus: hakati maksustama viina jt tooteid. 6 sihtkapitali: kujutav kunst, kehakulutuur, ajakirjandus kultuurkapitali
Ähvardava okupatsiooni eest põgenes 1944. aastal kodumaalt umbes 75 000 inimest. See oli Eestile oluliseks kaotuseks. Aga pagulaskond tegutses aktiivselt ja mitmekülgselt, et teavitada maailma avalikkust Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt ja taotleda abi iseseisvuse taastamiseks. Selleks kasutati märgukirju, trükiseid, lobby-tööd, demonstratsioone, konverentse jne. Ühise eesmärgi nimel tegutsesid nii eksiilvalitsus, välisesindused, pagulaste poliitilised keskorganisatsioonid kui ka üksikisikud. Korraldasid ka rahvusvahelist koostööd. Välisvõitluses olid abiks raadiojaamad Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa. Eestluse säilitamine toimus eelkõige omakeelse kirjasõna ja ühistegevuse kaudu. Eestikeelne ajakirjandus aitas väliseestlasi üksteistele läheneda ning säilitada keelt elavana. Välismaal on välja antud muljetavaldav hulk eestikeelseid trükiseid. Eestlaste seltskondlik tegevus on traditsiooniliselt olnud väga kirev
Lisaks teatud arhiivide puhul tuleb tavalisele koopiatasule juurde lisatasud juurde. Ei ole võimalik vabalt kõiki nimistuid kasutada - sel juhul uurija ütleb oma teema, arhiivitöötajad otsustavad, millised dokumendid uurijatele sobivad. Mujal maailmas - olulistena tulevad esile Välis-Eesti arhiivi ja teiste riikide arhiivs. Kõige olulisemad arhiivikogud on nn Baltiarhiiv, mis on füüsiliselt hoiul Rootsi riigiarhiivis, mis sisaldab dokumentatsiooni eesti pagulaste kohta; Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Kanadas arhiivimaterjali Eesti kohta. Paljud väiksemad arhiivikogud on tagasi Eestisse tagasi toodud, arhiivi ja kirjandusmuuseumi kõrval on arhiivikogusid vastu võtnud ka Rahvusraamatukogu. Selline üleandmine on olnud mõistlik ja vajalik - mida aeg edasi, seda rohkem isikuarhiivid jäävad saatuse hooleks ja hävivad. Eesti alane dokumentatsioon on
Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse ,,Kalevipojast" müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus. Kuuele põhiliikmele tulevad juurde kirjanikud, kunstnikud (Konrad Mägi, Peet Aren, Ado Vabbe, Nikolai Triik, Otto Krusten), autorid, keda Siurulased ise oluliseks peavad (Jaan Oks), Arthur Valdes on Eesti kirjandusloo kõige silmapaistvama müstifikatsioon, mille mõtleb välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste, ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust.
Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas
hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab
konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel perioodil tõusis dramaatika tähelepandavale kohale teiste kirjandusliikide kõrval (Shaw, Tsehhov). 2. PILET ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED A. GAILITI ELU JA LOOMING , TEOSE ANALÜÜS Antiik tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähendus on 'vana' või 'muistne'.
Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib
Indreku soov õppida. Lugupidamine esimese põlve haritlaste ja talumeeste vastu. Sõnum: Töö tegemine ei tähenda veel armastust. Töö ei tohiks olla põhiline, on ka muid häid asju. Tsitaat: ,,Aga mis on see inimese elu nagu rohi vikati ees." - Pearu Marile. ,,Kannata aga, noorik, ega armastus muidu ei tule, kui valu ei ole." - Saunatädi Krõõdale. Pilet 15: Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus Pilet 16: Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi elas 1912 1977. Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia. 1932 (20 aastat) lõpetas kolledzi humanitaarharu, samas töötas õpingute kõrvalt. 1933 1934 oli Haapsalus sõjaväes.
instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed. Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid. Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN, elulood. Eesti rahva muusem- suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat. Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast
Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel). (poliitiline) iha ajaloolise realismi järele, tõe ja mälu vahekordade uurimine, st eetilise hoiaku rõhutamist. Ajaloo juurest jõutakse aja ja koha kategooria uuringuteni (nt Madis Kõiv). Tiit Aleksejev ,,Palveränd. Lugu Esimesest ristisõjast" (2008) pole seotud Eesti ajalooga. ,,Kindel linn" (2011) esimese ristisõja järg. Ristikivi traditsioon, kes käsitles ka Euroopa ajalugu oma paguluses kirjutatud romaanis. ,,Palveränd" on ajalooline põnevusromaan, mis põhineb neljal Esimese ristisõja (1096)-1099) kroonikal. Ristisõja ja ristirüütli troobi ümberpööramine. Sõjakäigu mitu tasandit. Inimese hinge kujunemise lugu. Indrek Hargla ,,Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" keskaja aineline krimiromaan. Keskaegne Tallinn Euroopa ja Eesti kokkusaamine. Keskaja maailma kirjanduse tagasi
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja p
Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad sammud“, „Noored hinged“, „Üle piiri“- Käsitleb avameelselt tudengineiu intiimseid mõtteid- häirib, shokeerib lugejaid. 1911 diagnoositakse tuberkuloos. Oli valida, kas surra diplomiga või elada diplomita, kuna eksamite aeg oli kurnav. Läks tervist parandama Koitjärvele. Tervis parandes, aga arstid soovitasid kliimavahetust. Sõidab Kaukaasiasse Sotsi, külastab Eesti külasid
Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks
Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
