Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Paarlamendi ehk seadusandliku võimu ülesanded ja töökorraldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, menetlemine, seaduseelnõu, komisjon, seadusloomes, arutab, riigipea, lobism, täiskogu, saadab, riigikohus, esindamine, viimine, edastada, kohtumine, eeltöö, lobby, vaste, kuluaarpoliitika, arvestamine, kokkupanemisel, riigieelarve, esinema, küsimusi, distsipliini, ministrid, kanal, fraktsioon, algataja, ettekandedKui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt.
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism
....................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur...........................................................10 2.3Parlamendi erakondlik jaotus.......................................................................11 3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus...............................................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega.........................
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks
4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.
võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10
1. Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestvust 2. Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. 3. Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest 4. „rahakoti võim” ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha 5. Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid on: 1. Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt 2. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni.
Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit) Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgema võimu keskus
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi.
opositsiooni. 1 Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Komisjoni esimehi nimetab ametisse spiiker. Umbes pooli komisjone juhivad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ajutise komisjone. Nende töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides
Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on sõltuvuses. 2. Parlamendid on sageli kahekojalised ja nende kodasid nim alam ja ülemkodadeks. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel
valdkonna parlamentaarse kontrolliga. Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad riigikogu saadikud. Komisjonid on riigikogu tööorganid. Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. 4. Põhiseadus § 65 5. Seadust saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsuse. Eelnõu antakse üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetelemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle valdkonda see kuulub. • Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu ja algataja ettekanded. Otsustatakse, kas menetlemist jätkata teisel lugemisel • Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse
tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit.
* valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa *Unitaarriik -osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika
Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle
inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim
1. maakohtutest ning halduskohtutest; 2. ringkonnakohtutest; 3. Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Kohtunikud
PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga Valitsusrolli juhi tuleb jagada peaministriga President ja valitakse otse rahva poolt President nimetab peaministri Presidendil on vetoõigus
parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress.
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj
Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus
Samuti kehtib kaitse ainult seoses avaldustega Rk-s või selle organites. Pol avaldus peab seonduma Rk liikme tööga. ametite ühildamatus e inkompatibiliteet rk liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. RK liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe printsiibiga või võivad muul viisil põhjustada rk liikme tegevuses huvide konflikti 23. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogus (algatamisõigus, lugemised, vastuvõtmine) Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on
Mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete ja seal hõivatud tööjõu hulga järgi. Riik sekkub maksude ja õigusnormidega. KODANIKUÜHISKOND Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu
2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
annaabi.ee 
