10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sannurange
Õppematerjali autor
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole
nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Neljas ristisõda: toimus aastatel 1202-1204. PILET 3 1.Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Viljaka poolkuu ala. Mõju ühiskonna arengule: Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma. Leiutati ader. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas. Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid.
Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine.
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende
Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid