Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse ja Mesopotaamia Tsivilisatsioonid. (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest need erinesid ja sarnanesid?
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned.
Egiptuse ja Mesopotaamia esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja umbes 3000 aastat eKr. Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enam-vähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid?
Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia Eufratist ja Tigrisest. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, “Miks tõid edu sealsed põllu- harimised?”
Minu arvates mängib siinkohal tähtsat rolli kliima, sest eks saak kasvab paremini ikka kuivas ja kõrge temperatuuriga kohtades. Teadagi, et Egiptuses ja Mesopotaamias on temepatuurid väga sobilikud selliseks tööks.
Jumalate osas on riikidel suhteliselt palju sarnasusi. Ausati jumalaid meeletult ning toimus mitme jumala kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade.
Tundub, et teaduses olid riikid nagu konkurendid. Mõlemad riigid olid sarnastel aladel väga edukad . Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika , kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule jäi siit selline mulje, et Egiptlaste ja Mesopotaamialaste vahel oli siiski väikene rivaalitsemine. Ainsa erinevuse võib leida arstiteadusest, mis oli Mesopotaamias täiesti null ja astrnoomiast, mida jällegi Egipltlased hästi ei valdanud.
Kiri on üks suurimaid saavutusi mõlemal riigil kultuuri osas, mis kujunesid välja tsivilisatsioonide alguses. Neid riike teataksegi rohkem kui kirja loojaid. Kirjastiilid olid erinevad: Egpitlastel tuntud heiroglüüfid, aga Mesopotaamialastel kiilkiri. Mõlemad kirjad olid väga rasked ja nende õppimine võttis väga kaua aega. Kui mõelda seda praegu, et peaks kumbagi neist õppima, siis ma olen üsnakindel, et mina ei suudaks neid tähti ja mõisteid nende kirjana ära õppida.
Kui võrrelda nüüd kumma riigi tsivilisatsioonid on omapärasemad, siis kaldun ma pakkuma ikkagist Egiptust. Kuigi Egiptuse tsivilisatsioonide kujunemine millegi erilise poolest Mesopotaamia omadest ei erine, siis sellegi poolest on väiksed erinevused see ja mulle tundub, et Egiptlased paistsid rohkem silma oma kommete ja saavutustega. Aga võibolla tuleneb see sellest, et Egiptusest räägitakse tänapeval rohkem ja seetõttu see mõjutab minu otsust.
ANDRES KOKK 10b
Egiptuse ja Mesopotaamia Tsivilisatsioonid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sannurange Õppematerjali autor
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevsed ja sarnasused.
Arutlus.

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid
2
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna

Ajalugu
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil

Ajalugu
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole

Kultuur
Ajaloo eksami punktid
20
doc

Ajaloo eksami punktid

nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Neljas ristisõda: toimus aastatel 1202-1204. PILET 3 1.Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Viljaka poolkuu ala. Mõju ühiskonna arengule: Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma. Leiutati ader. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas. Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid.

Ajalugu
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus
19
docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse

Ajalugu
Vanaaeg
20
docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine.

Ajalugu
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende

Ajalugu
Mahukas konspekt
24
doc

Mahukas konspekt

Vana ­ Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 ­ 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis ­ Egiptuse ajastu oli 1085 ­ 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ­ ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka ­ inimese teisik (ei saa välja), pa ­ hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid ­ lõvi keha ja vaarao peaga valvavad

Kunst




Kommentaarid (3)

Mariliis0 profiilipilt
Mariliis0: päris hea, suure kirjaga on 2 lk
13:43 20-09-2010
abivaja profiilipilt
abivaja abivaja: väga super :)
12:27 29-11-2009
faatso profiilipilt
faatso: tänud
18:56 30-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun