Egiptus, Mesopotaamia (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal?

Lõik failist

Egiptus – Mesopotaamia

Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart)

Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus

Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus

Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng

Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus

Hammurapi seadused

Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal?

Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagaš, Babylon, Ur, Uruk ja Kiš; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis .

Egiptus - Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus.
Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon .

Egiptus- Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele. Vaid Niiluse äärne ala oli viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik.
Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel.

Egiptus- Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles „pühad märgid“) ning kirjutati papüürusele. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses (tegid üsna keerukaid silmaoperatsioone). Kirjanduseteostest oli silmapaistvaim „Sinuhe jutustus“. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi , kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid.
Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning kirjandust. Tähtsaimaks kirjandusteos on „Gilgameš“. Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Väga tähtsal kohal olev astronoomia (tähetarkus) oli tihedalt seotud astroloogiaga (taevakehade järgi ennustamine ).

Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga . Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju (üks tekst toob ära, et neid oli 740, kuid võib olla ka rohkem). Usuti surmajärgsesse ellu.
Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon , Amon- Ra, Osiris , Isis, Seth , Horos, Hothor, Anubis ja Thot .
Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon . Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma.
Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil , Ištar, ning Marduk.

Babüloonia seadustekogu, mis kehtestati 18. saj. e.Kr. Seadused olid raiutud kiilkirjas 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse.
Sisaldab enamasti tsiviil- ja kriminaalõiguste küsimusi.
Karistuspõhimõtteks oli talioon („silm silma, hammas hamba vastu) ning rohkesti nähti ette surmanuhtlust.

loodusliku tasakaalu säilitamine egiptuses oli väga tähtis põlluharimise koha pealt. kuna seal ei kasutatud kunstlikku niisutamist ja kuivendamist pidid nad väga hästi kursis olema Niiluse üleujutustega. aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: üleujutus suvel-sügisel
põlluharimine talvel-kevadel
saagi koristamine
põud suve hakul
üleujutused näitasid looduse ja ühsikonna lahutamatut seost. egiptuse geograafiline eraldatus ja üleujutuste korrapärasus kujundasid ühsikonna väga stabiilseks ja traditsioone hindavaks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ajumeditsiin Õppematerjali autor

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus

tähtsamad linnad loodusolude võrdlus ühiskonnakorralduse võrdlus teaduse kultuuri ja kunsti areng usundite võrdlus hammurapi seadused egiptuse loodusliku tasakaalu säilitamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus.

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.

Ajalugu

doc

Egiptus ja Mesopotaamia

Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda

Ajalugu

rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu,

Ajalugu

odt

Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonide võrdlus

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse

Ajalugu

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

Ajalugu

docx

Egiptus ja Mesopotaamia

hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli

Ajalugu

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

Ühiskond

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2

Ajalugu

Rohkem sarnaseid