50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KaZzZu
Õppematerjali autor
erinevused eri piirkondade arengutasemetes- tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuur ja riik. Mesopotaamias nt kerkisid linnad, rajati kanaleid, kasutati ratasveokeid,jõepurjekaid, kujunes piltkiri, tekkisid rikkusklassid. 3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut. Oli loomulik,et valitsejad pidasid sidet jumalatega. VANA EGIPTUS Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres Aasta: 1)üleujutus-juulist/augustist kuni okt/novembrini(tõi viljaka muda) 2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust.
atra. Ühiskonna rikkus ja elanikkonna arv kasvas, Tekkisid erinevused piirkondade arenemises, otsiti soodsamaid tingimusi põlluharimisele ja metalli leiukohtadele lähemaid paiku. 3. Millised ühised tunnused olid varajastel tsivilisatsioonidel? Tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega, oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes varanduslikeks klassideks, tunti kirja millega kaasnes kõrgkultuuri areng. Egiptus 1. Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim? Egiptlaste arust olid ühiskond ja loodus omavahel väga tihedalt seotud, seega kui kuningavõim langes, tekkis kaos ka ümbritsevas looduses. 3
(Vanem kiviaeg) tagasi inimahvide eellastest. · u 200 tuh a tagasi Homo sapiensi 2,5 milj a (e nüüdisinimese) tagasi väljakujunemine Aafrikas. inimkonna · Anastav majandus. ajaloo algus, · Perioodi lõpul usundi ja kunsti esimesed teke. tööriistade valmistajad Mesoliitikum u 12 000 eKr · Jääaja lõpp. (Keskmine · Inimasustuse levik Põhja-
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks.
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine
taheti röövida (Nt kariloomad, tööriistad, saadused jne), lisaks saadi sõjakäikudelt võtta sõjavange, keda panna enda heaks tööle ja sellega tootlikust suurendada. 6. Millised on varaste tsivilisatsioonide tunnused? a) Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud metalli kasutama. Varajased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad, mille algus langeb tavaliselt varajasse pronksiaega. b) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. c) Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks d) Oli kujunenud riiklus. St, et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad: kõrgem ametkond, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. e) Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja, mis aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas riikluse kujunemist
· Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5 Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid