50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Uljana Brezgina
Õppematerjali autor
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4
Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid. Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood olimuinasaeg (tuntud ka ürgaja, esiaja ja eelajaloolise aja nime all), mis jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda paleoliitikumiks (ehk vanemaks kiviajaks, algas 2,5 miljonit aastat tagasi), mesoliitikumiks (ehk keskmiseks kiviajaks, u 12 000-7000 eKr) ja neoliitikumiks (ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr).
kuulus sageli ka preestrivõim õigus ja kohustus läbi viia usulisi kombe- talitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja
kuulus sageli ka preestrivõim õigus ja kohustus läbi viia usulisi kombe- talitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda juma- lustamise komme. Vanaaja mõiste Varaseimate tsivilisatsioonide tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses jõu- dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke......................................
Kelle ajajärgu lõpul hakati neid lugulaule ka kirja panema. Kujunesid välja kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased. Enamasti olid need reaalsed ajaloolised tegelased. Nii näiteks sai Akkadi riigi rajajast Sargonist kangelaseepose tegelane. Loomulikult lisandus eepose kujunemisel ajaloolisele tõele hulgaliselt välja mõeldud ja fantastilisigi seiku, nii et enamasti on siit usaldusväärse ajaloolise tuuma väljalugemine peaaegu võimatu. Kõige armastatum eepikakangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames, kellest loodi mitmeid eeposeid. Umbes 1000 aastat Kr koostati nende põhjal meie päevini tervikuna säilinud akadikeelne "Gilgamesi eepos", mis on omamoodi kokkuvõte tervest Gilgamesi loost. See on lugu kahe kangelase Enkidu ja Gilgames sõprusest ja ühistest vägitegudest, ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid