Ajalugu konspekt - muistne aeg (0)

1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased – inimlaste allik , kes elas viimasel jää-ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi.
2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu.
3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal toimus väga oluline muutus inimeste eluviisis- hakati harima põldu ja lisaks koertele pidama ka muid koduloomi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Karjakasvatus arenes välja küttimisest. Karjakasvatajad käisid jahil, õpiti terveid loomakarju tarandikku ajama ja seal kinni hoidma, siis õpiti aja jooksul kariloomi põlluharimisel kasutada.Esimesed kindlustused Muistne Jeeriko linnulennult , Sellel tänapäeva Kesk-Türgi künkal aseetaski muistne Catal Hüyük ja ka Vanim ehitis maailmas, vahitorn, on välja kaevatud Jeeriko linnas tänapäeva Palestiinas .
4. Põllusaak ja kariloomade elu sõltus suurel määral ilmastikust Põud võisid hävitada saagi, muuta rohumaad kõrbeks ja kuivatada loomade joogikohad. Ja ka õnnetusi võis tuua pikne rajuilm, seetõttu austasid inimesed esiteks loodusjõudu. Kuna sellest sõltus põlluviljakus ja karja heaolu.
5. Põlluharimine tõi inimeste ellu suuri muutusi. Inimesed hakkasid ise toiduaineid tootma ning sõltusid seetõttu loodusest senisest vähem. Kui varem paljud vastsündinud lapsed toidunappuse tõttu surid, siis nüüd laste suremus vähenes. Pikenes ka inimeste eluiga ning see kõik tõi kaasa elanikkonna arvukuse kasvu.
6. Juba 5000 aastat eKr õpiti töötlema metalle . Esimene metall , mida laiemalt kasutama hakati, oli vask.(Ta oli pehme ja sellest sai kergesti tööriistu taguda.) Veel avastati et kui lisada vasele tina, saab metallisulami , mis on puhtast vasest kõvem ja vastupidavam ja selle kuumutamiseks oli vaja vähe kuumust. See sulam on pronks, sellest tööriistuid oli lihtsam valmistada kui kivist, sealjuures olidki pronksist tööriistad ka paremad ja vastupidavamad.
7. Põlluharimine, karjakasvatamine ja metallide kasutuselevõtt suurendasid inimeste töövilja-kust ja heaolu. Ja samal ajal nõudi üha keerukamate tööriistade valmistamine, niisiis ka rohkem oskusi. Siis aga hakkas osa inimestest tegelema tööriistade ja muu vajaliku valmistamisega kõigi kodukonnaliimete tarbeks. Neist saidki käsitöölised. 8 . Ajapikku hakkas iga pere harima oma põldu ja ka sellest saadud saak kuulus nüüd talle. Nii kuulus järkjärgult eraomand . Iga pere pärandas oma vara põlvest põlve edasi. Koos sellega hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile rohkem vedas saagi püüdmisel kui teistel ning nad muutusid siis teistest jõukamaks.
9. Aegamööda kujunes klassiühiskond- See on ühiskond, kus inimesed jagunevad erineva jõukuse ja erinevate õigustega gruppideks ehk klassideks. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, nad juhtisid ja korraldasid kogukonna elu. Enamik inimestest olid vabad lihtkogukondlased, kes harisid ise oma põllulappi või karjatasid karja, nende hulka kuulusid ka käsitöölised. Vabade inimeste kõrval elasid kogukonnas ka orjad .
Brezgina Uljana