Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; teadvustatakse õppimispaiga mõju omandanud teadmiste kvaliteedile. Õppimine, tervis ja füüsiline tegevus
ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena. 3.1 Õuesõpe Õues õppimine ei tähenda toas läbiviidavate tegevuste õue viimist, see tähenda läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud õppe-kasvatustegevust. Viimastel aastatel on palju räägitud vajadusest ja võimalusest viia õppetegevusi õuekeskkonda. Õpiõu võimaldab õpitavat kogeda läbi meelte, „kogu kehaga“, katsetada, uurida ja õppida koostööd. Õuesõpet võib mõista kui sisu ehk ainet ja kui tegevust ehk protsessi. Õuesõppe protsess kaasab õpetavast ainest kolme kogemust: õuesõppe tegevused, keskkonna kasvatus ning isiksuslik ja sotsiaalne areng. Õuesõppe tegevuste all peetakse siin silmas tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja liikumisoskuste arengut. Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised
Brügge, Glanz ja Sandell toovad välja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel õppinud suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest. Tehnoloogiline areng ja linnastumine on vähendanud kokkupuudet looduskeskkonnaga ning loomuliku õppekeskkonnaga. „Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasipöördumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja õppimisvõimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida
Õppetegevused kestavad 15-20 minutit korraga. Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile
samaks. Sel arenguperioodil hakkavad lapsed üha enam vabandema enesekesksusest ja nägema sündmusi väljaspool neid endid. Kuigi konkreetsete operatsioonide tasemel olev laps näeb seoseid, ei ole ta veel võimeline deduktiivv-hüpoteetiliseks mõtlemiseks. Nt ei suud ata teha kahest väitest järeldusi. 4) Formaalsete operatsioonide periood- see on vaimsete võimete arengu lõppaste, mis väljendub suutlikkuses tajuda abstraktseid seoseid. Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise võime, mis väljendub hüpoteeside püstitamises ja abstraktsete sümbolitega opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime genereerida ja kontrollida kõiki vaatluse all oleva probleemi loogilisi kombinatsioone. Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
· Individualiseerimise printsiip õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist, vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut. 10. Õppemeetodid. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus: A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool: a) seletus õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine, olukordade kirjeldus ja selgitamine, iseseisvate ülesannete selgitamine b) jutustus jutu lugemine või jutustamine, luuletuse ettelugemine, muinasjutu jutustamine c) näitevahendite tutvustus demonstratsioon selgitused vahendite kohta, vajadusel katse demonstratsioon B
Tunnistustel olevad iseloomustused kirjeldavad võimalikult täpselt tulemuste taset, tehtud edusamme, erilist andekust või püüdilkkust, nõrki kohti ja prognoosi. Õppemetoodika puhul tuleb arvestada, et see toetub ebateaduslikule ja dogmaatilisele antroposoofiale, mille kesksed mõisted on reinkarnatsioon ja karma. Antroposoofia püüab leida ühtsust materiaalse ja mittemateriaalse vahel, tajuda tegelikkust suure süsteemse tervikuna, mis omakorda kannab endas ohtu kinnise suhtlusringi tekkeks, sest laps kasvab keskmisest liiga erinevas keskkonnas, kus on oma rituaalid, muusika ning kunstiharrastusviisid. Eelkirjeldatu eesmärgiks on kasvatada vaba isiksus, iseseisev mõtleja, otsija, otsustaja, mitte siduda last jäigalt mingi konkreetse maailmatunnetusviisiga. Sellest kõigest tulenevalt võõristavad
Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivilju ning isegi koduloomi. Siseruumid on pastellsetes toonides, materjalina kasutatud valdavalt naturaalset puitu. Mänguasjad on valmistatud naturaalsetest materjalidest, tihti omavalmistatud ja väheste detailidega, et lapse fantaasiale jääks ka ruumi. Lasteaia eesmärgiks on lapse tervikliku arengu edendamine. Lapsel tuleb lasta kõike kogeda ja tajuda kõigi meelte abil ja neid mitu korda lasta korrata. Võike laps ei piirdu kunagi ühe kogemusega ning kordamisega teadmised kinnistuvad. Tähtsal kohal on Steineri pedagoogikas lapsekesksus , mille kohaselt ühest küljest püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingelist jõudu ja teisest küljest püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades, mille arvestatakse: 1. Lapsele peab looma rahuliku, kindla päevarütmiga ja vaikse keskkonna, kus on aega
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................
Digitaalses maailmas tekivad uued tegelikkused, kus mõisted hakkavad üha enam viitama teistele mõistetele ja sümbolite süsteemidele. Institutsioonid hakkavad üha enam mõtlema kategooriates, mis funktsioneerivad nii administratiivses tegelikkuses (kus oluline roll on nähtuste kodeerimisel keelde, mida arvutite tarkvara suudab identifitseerida ja töödelda) kui praktilises tegevuses. Infotehnoloogia tähendab tööriista, mis võib õppeprotsessi toetada teisiti kui tekst. Uus tehnika võimaldab inimese ja masina vahelisi uusi interaktiivsuse vorme. Teine huvitav digitaaltehnika komponent on visualiseerimise võimalus- teha nähtamatu silmale nähtavaks. Visuaalsusega on lähedalt seotud ka kasvavad võimalused tegelikkust multimediaalsete elamustega simuleerida, mis mobiliseerivad rohkem meeli kui tekst. Tõenäoliselt tekib ka simuleeritud keskkonnas äratundmine, milline on tegelikkuse mudel ja milline on mudeli suhe modelleeritavasse
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus
1 Vajaduse tekitamine iseseisvaks tegutsemiseks Kasvatus on lapsele arenguimpulsse pakkuv tegevus, mille toimel sünnib soov otsida tõtt ja ületada oma praegune seisund. Kasvatusele on ebasoodne: 1 Alandaminev, slvav ja halvustav õhkkond 1 Instrumentaalne suhtumine lapsesse 1 Lapsi koheldakse tehnoloogiate abil ning temas nähakse minmesuguseid "mehhanisme" 1 Hoolimatus lapse arenguvajaduste suhtes 1 Dogmaatiline ja autoritaarne hoiak lapsesse 1 Suutmatus tajuda lapse vajadusi 1 Sund, mõismatus, käsud, keelud 1 Indoktrineeriv keskkond 1 Laspse sunnitud passiivne seisund 1 Peatähelepanu kuulub lapsele sunatud ootustele 1 Lapse võrdlemine ja nende saavutuste pidev mõõtmine 1 Silmakirjalikkus: deklareeritud ja varjatud reeglid Laps tajub end pidevalt vgu tegeva ja puuduliku olendina. Kasvatust nähakse kui võimu ja parandustegevust. GRUPITÖÖ Hea kasvatus: 1 Arvestav(arvestab lapsega) 1 Avatus
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama. Tekkisid ka mõtted sellest, e
akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus.........................................
toitumispõhimõtteid, samas ei tohi unustada ka füüsilist treeningut. Õige toitumine peab olema kindlaks osaks inimese igapäevaelus 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS 2.1 Kehalise kasvatuse programm Kehaline kasvatus kui hariduspoliitika vahend kuulub liikumiskultuuri hulka ning peab kandma endas spordist täiesti erinevaid väärtusi, eesmärke, ülesandeid.. Kehalise kasvatuse missioon on juhatada noori liikumiskultuuri ja valmistada neid ette selles osalemiseks. (Noormets, 2001) Kooli õppeprotsessi peaeesmärk on noortele hariduse andmine ja teadmistebaasi loomine, et nad suudaksid oma eluga muutuvas maailmas edukalt toime tulla ning oleksid piisavalt kompetentsed leidmaks endale sobivat tööd. (Noormets, 2001) Kehalise kasvatuse keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine. (RÕK, 2002). Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond. ,,Õ
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja
Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.
· lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks; · õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel tingimuste looja (Tuulik, 2001:183). MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (1870-1952) uuris iseseisvalt erinevaid pedagoogikaid ja katsetas oma täpseid meetodeid laste meelte ja intellekti arendamiseks. Ta tegeles tervete ja puuetega lastega, kasutades samu meetodeid. 1909. aastal avati seminar, mis valmistas õpetajaid ette Montessori meetodi järgi. Montessori avastas, et · lastele meeldib tegevust korrata; · lapsed armastavad korda; · lapsed tahavad mänguasju, mida nad saavad ise luua; · väikestele lastele meeldib vaikus; · lastele meeldib viisakalt käituda; · lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
