Samuti on neid, kes on tulnud lagedale justkui tõenditega salapäraste olemasolust. Milline viis on rohkem tõde? Vast mitte kumbi, kuna ükski ütelus, sündmus ega sõna paberil või pilt, pole suutnud veenda inimesi jumala või tulnuka olemasolust või olematusest. See on keeruline filosoofia, kus võitlus käib mõlemal rindel. Kuid minu arusaam on, et pole võimalik anda tõestust selle kohta, mida pole olemas. Seniks kuni inimene pole leidnud otsitavat, siis seda inimeste endi jaoks olemas ka pole. Mis ei tähenda, et kui inimene otsitavat leidnud pole, siis pole seda üldse olemas. Mõlemat toetaks näide: kui vihmametsas on kindlasti veel mõni avastamata liik, siis ühelt poolt ei ole võimalik väita, et puu otsas elab kollane, pika karvaga ja tiibadega elukas. Selle toetamiseks pole ühtegi tõestust. Teiselt poolt ei saa väita, et kui meie pole elukat leidnud, siis sellist karvast olendit ei oleks vihmametsas üldse olemaski
hirmu ja masendab teda.Ta ei suuda kohandeda uue rolliga.Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi jasilmakirjalikuga.Ta on veendunud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus ning ta keeldub ühiskonda sobitumast, see tõttu algab Holdeni võõranudmine ühiskonnast.Selle peamiseks põhjuseks minu arvates on see, et sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden Gaulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga oma elu lihtsalt mõtestada.tema eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainsaks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve
eelmiste jõulude ajal. Holden visatakse halva õppeedukuse pärast erakeskkoolist välja.Kuna ta ei julge koju minna enne koolivaheaja algust elab ta hotellis ja seikleb New Yorgis ringi. Holideni lapsepõlv on igaveseks möödas ent ta keeldub saamast täiskasvanuks,mis tekitab hirmu ja masendab teda.Suured inimesed on tema meelest lihtsalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga.ta on veenudnud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holdeni otsingute eesmärk on üsna ebareaalne-otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks,üldisemalt võttes õritab ta lihtsalt oma elu mõtestada.Ta eesmärk on müstiline ja Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber,saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest-kuristikku rukkipõllul,kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve.
Kahte keeduklaasi tuli võtta mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50 mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl lahuses toimus tugev oksüdeerumine ja gaasi eraldumine. Eralduva gaasi saaks tõestada selle mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu. Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts. HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2
liftidega sõitmine.Ta pigem ostaks endale hobuse,kui auto, sest hobuses on vähemasti midagigi inimlikku.Küll aga armastas Holden käia muuseumis,kuna seal ei muutunud kunagi midagi.Ainult inimene ise muutub. Holden idealiseerib lapseiga. Täiskasvanud, on omaks võtnud ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja elavad nn tavalist elu. Kuid laste mõttemaailm on hoopis erinev, seal eksisteerib veel omakasupüüdmatu ja puhas armastus ning mõistmine. Holden just kui otsiks midagi- otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades ta selleni ei jõua. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis.
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa © T. Lepikult, 2003 Kahekohalised arvud Ülesanne 1 Kahekohalise arvu numbrite summa on 12. Selle arvu numbrite ümberpaigutamisel saame arvu, mis on esialgsest 18 võrra väiksem. Leida esialgne arv Lahendus Seda tüüpi ülesannetes tuleb otsitavat arvu vaadelda kujul z = 10x + y , kus x näitab kümneliste arvu ja y üheliste arvu. Tasub tähele panna, et otsitavad x ja y peavad olema täisarvud ning rahuldama võrratusi 0 < x < 10, 0 y < 10. Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... Kui ülesannet lahendades peaksime saama otsitavatele niisugused väärtused, mis neid võrratusi ja/või täisarvulisuse nõuet rikuvad, tuleb hakata lahenduskäigust vigu otsima
Lahjendus 2 0,098 0,051 0,125 Lahjendus 3 0,071 0,024 0,062 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus on (0,134+0,136)/2 = 0,135 ABS. Kaliibrimisgraafiku järgi on melonimahla lahuse kontsentratsioon 0,36 mg/ml Kalibreerimisgraafikult lugesin andmed järgnevalt: kuna tegemist on lineaarse sirgega, võin jagada otsitava suuruse (0,135) kahega, kuna graafik pole piisavalt suur, et otsitavat suurust kohe leida, vastava suuruse, mis sain 0,18, korrutan aga kahega, et saada vajalikku suurust. Selle alusel sain graafikult 0,36 mg/ml Alglahuse konsentratsioon on 0,36mg/mL x 50mL = 18 mg/mL Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: , kus C - glükoosi konts. uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule = 0,36 mg/ml L mahla lahjendustegur = 50 10-3 tegur üleminekuks grammidele d- mahla tihedus = 1g/cm3
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis
mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine? Hans-Georg Gadamer kirjutas artiklis 'Võimetus kõneluseks', et kõnelus kui info vahetamise vorm subjektide vahel, seab alati vastavusse kõnelejate maailmapildid, nägemused. Mina loen sellest välja, et maailmapilt tähendab ka inimese emotsioonide, hirmude, ambitsioonide kogumit, mis minu poolt otsitavat objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte vastandav vestlus rohkema kui kahe subjekti vahel. Leian, et objektiivsusest on kahe subjekti vaheline teadmiste keskmistamine veel kaugel. 4. Kui aga tekiks olukord, kus kõik inimesed, teadvused, leiaksid ühise keele, mingi ühise teadmise. Näiteks: hommikul läheb valgeks; munapudru on kolesteroolirikas;
Pärast seda sammu, kui on tarvis infot uuesti kasutada, tuleb mängu meenutamine. Meenutamine on mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. Osaline meenutamine Mõnikord suudame meenutada osa vajaminevast infost, osa ei tulegi meelde. ,,Keele peal" tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks. Kodeerimise spetsiifilisus Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid
keha E mass võrdub mE= (x , y , z )dxdydz E Diferentsiaalvõrrand Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles on otsitavaks ühe või mitme muutuja funktsioon ning võrrand seob otsitavat funktsiooni ja tema tuletisi sõltumatute muutujatega Difirentsiaalvõrrandite Vastavalt sõltumatute muutujate arvule liigitatakse diferentsiaalvõrrandeid liigitus harilikeks ja osatuletistega diferentsiaalvõrranditeks Diferentsiaalvõrrandi Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse võrrandis esinevate otsitava järk funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku
liikudes õed mis järjekorras paiknevad, siis järjestatud puu. Ülespoole järjestatud puud veel jne. Binary search tree(kahendotsingu puu). Ehitamisel - Kui järgmine kirje on väiksem, siis vasakule, kui suurem, siis paremale. Kui midagi ees pole, siis teeme uue kaare ja uue tipu. Jne. Kui on, siis mine mööda seda edasi, kuni enam pole. Otsimisel - Igas tipus tuleb teha üks võrdlus, sõltuvalt sellest minna kas vasakule või paremale. Kui satume tühjale kohale, siis otsitavat kirjet ei olegi. Kui 2 kirjet on võrdsete võtmetega, siis sellisel juhul on 2 lahendust. Primaarsed ja sekundaarsed võtmed. Need võtmed, mille järgi puud ehitame, on primaarsed. Kui primaarsed võtmed langevad kokku, siis hakatakse võrdlema sekundaarseid võtmeid ja väiksemaks loetakse see, mille puhul sekundaarne võti on väiksem. Nt primaarne võti on inimese nimi ja sekundaarne on inimese vanus. Teine võimalus on see, et paneme teise tipu juurde rohkem kui üks kirjet
2008. aasta arvutikasutaja sõnaraamatu väljaanne on oma kujunduselt võrreldes esimesega märgatavalt parem, kuid sisu poolest erilist muutust ei ole märgata. Kõnekeeles olid paljud eestikeelsed arvutiterminid juba 2008. aastal harjumuspäraseks saanud, kuid sõnastikus on sees ikka imeelukaid. Edaspidi võiks arvutisõnastikke avaldadagi ainult veebis ja luua neile sobilik funktsionaalses ja kasutajaliides, et leida oleks võimalik otsitavat igast suunast ja igalt väljalt ja see sõnastik võiks olla koostatud korpuseuuringu alusel, et sõnastikus oleksid sõnad, mida inimesed kasutavad.
kokkuhoidvast Google kasutamisest sai kolme katse tulemusena tõestust. Enamik katses osalenud inimestest pole teadlikud Google erinevatest funktsioonidest ning nad ei tea kuidas guugelda kõige ratsionaalsemalt. Noored oskavad enamasti paremini ja efektiivsemalt kasutada Google otsingumootorit ning neil kulub selleks vähem aega kui eakamatel inimestel. Tutvustades katses osalejatele kiiremaid viise kuidas otsitavat informatsiooni kiiremini leida, leidsid nad nõutu mitmeid kordi kiiremini ülesse. Antud töö eesmärk oli anda ülevaade Google otsingumootorist ning selle kõige efektiivsemast kasutamisest. Töö eesmärgid said täidetud. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Google 18.10.2014 2. Buzzfeed. http://www.buzzfeed.com/expresident/google-search-hacks#3fygn0h 18.10.2014 3. Google. http://www.google
..) osatuletiseks x järgi nimetatakse vastava osamuudu x z ja muudu x suhte piirväärtust x lähenemisel nullile: z ` x = lim x z / x kui x 0 Osatuletis y järgi: z ` y = lim y z / y kui y 0 46. mitme muutuja funktsiooni lokaalne ekstreemum- öeldakse, et funktsioonil z = ( x, y ) on punktis P0 (x0 , y0 ) lokaalne ekstreemum, kui tal on selles punktis lokaalne maksimum või miinimum. 47. harilik diferentsiaalvõrrand- võrrand, mis seob otsitavat funktsiooni y = y(x) tema tuletistega y' , ..., y (n) ja sõltumatu muutujaga x. 48. Cauchy ülesanne- ülesannet, milles tuleb leida diferentsiaalvõrrandi F (x, y, y' ) = 0 lahend tingimusel y (x0) = y0 , kus x0 , y0 R on fikseeritud konstandid, nimetatakse algtingimustega ülesandeks e. Cauchy ülesandeks ja tingimust y (x0) = y0 ülesande algtingimuseks.
värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja
värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja
x-telje suhtes normaalseks piirkonnaks Dk vastavalt rajajoontega k. Et iga y-teljega paralleelset sirglõiku, mis eraldab kaht normaalset piirkonda, läbitakse kokkuvõttes kahes suunas, siis dx= dx= - ydxdy = - ydxdy, st seos kehtib. Kasutades piirkonda D={(x,y)} (c y d) ( (y) (y))}, saab analoogiliselt näidata dy= x dxdy. 6.Diferentsiaalvõrrandi mõiste Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob otsitavat funktsiooni, selle tuletisi ja argumenti. Harilik diferentsiaalvõrrand - otsitav on ühe muutuja funktsioon. y''+y=2ex Üldjuhul võib hariliku diferentsiaalvõrradit esitada kujul F(x.y,y',y'',y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y')=0 I järku HDV normaalkuju on y'=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0
tasandi horisontaali pealtvaatega ja põhijälgjoonega, eestvaade on aga risti selle tasandi frontaali eestvaate ja esijälgjoonega. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka? Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasandi vahel? Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°- 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. Lisaekraani võte, kus muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigalejääva objekti suhtes. Uute kujutamiskiirte võte, kus objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, kuid muudetakse kujutamiskiirte sihti. Objekti pööramise võte, kus muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel. 33
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL
Et iga y-teljega paralleelset sirglõiku, mis eraldab kaht normaalset piirkonda, läbitakse kokkuvõttes kahes suunas, siis dx= dx= - ydxdy =- ydxdy, st seos kehtib. Kasutades piirkonda D={(x,y)} ( ׀c y d) ˄ ( (y) (y))}, saab analoogiliselt näidata dy= x dxdy. 6. Diferentsiaalvõrrandi mõiste. Üldlahend.Erilahend. Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob otsitavat funktsiooni, selle tuletisi ja argumenti. Harilik diferentsiaalvõrrand - otsitav on ühe muutuja funktsioon. y’’+y=2ex Üldjuhul võib hariliku diferentsiaalvõrradit esitada kujul F(x.y,y’,y’’,y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y’)=0 I järku HDV normaalkuju on y’=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0
horisontaalidega, tunnuseks: tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi põhijäljega, eestvaade aga on risti tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi esijäljega. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°-. 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), 2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33
Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''f'' ja g'' e. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi nivoojoontega f ja h, tunnus: n'h' ühtlasi n'p' ja n''f'' ühtlasi n'' e. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°-. 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), 2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33
üsna kaugel tänapäeva teaduse tasemest. Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit ""tohutut" asja, pikka värtnakujulist eset, mis oli kaugelt suurem ja kiirem vaalast ja mõnikord helendas fosforselt." Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas Föderaalvalitsus "koletise" tabamiseks välja saata kiirfregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Ühel päeval õnnestuski neil näha otsitavat eset. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" "Abraham Lincoln'i" ja Pierre Aronnax, Conseil (tema teener) ja Ned Land (kuulus vaalakütt) paisati merre, kus nad sattusid selle "koletise" peale. Nad avastasid, et tegemist pole mitte looma, vaid hoopis allveelaevaga. Seal tutvusid nad kapten Nemo ja tema meeskonnaga. Allveelaevas läbisid nad kokku 20000 ljööd. Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega
märksõna Raamatut Leitakse Raamatu ei leitud raamatu autor nimes oli viga nime järgi Uus otsing autori järgi Otsitavat raamatut Raamat on ei ole kogus raamatukogus Raamat leitakse kogust Uus otsing teisest kogust Raamat laenutatakse
Paindemomendi mõjujoon koosneb kahest sirgjoonest. Mc = ab/l. Mõjujoone vasak- ja parempoolne sirge lõikuvad lõike c vertikaalil. Ühikjõu liikumisel lõikest c kuni parempoolse toeni väheneb paindemoment jällegi nullini. 10. Mõjujoonte kasutamine.Selgitada etteantud valemi kasutamist, muutujate tähendust, lk 73 Tuleb teada, kuidas kasutada mõjujooni toereaktsioonide, sisejõudude ja siirete leidmiseks. Mõjujoone iga ordinaat i näitab otsitavat suurust ühikulisest koormusest Fi=1 Kui talale mõjub koormus Fi, siis leiame otsitava suuruse Zk avaldisest Zk = Fi*i Mitme koondatud jõu olemasolul summeerime need. Zk on sisejõud. Zk=F1*1 + F2* 2+ ... +Fi*i F1, Fi - koondatud jõud ja 1, i - vastavate jõudude all olevad ordinaadid mõjujoonel. 11. Varraskonstruktsiooni liigitamisel võetakse arvesse järgmisi varrassüsteemi omadusi: lk 79 1
· Töötaja on lojaalne 17. Tulemuslikkust suurendava koolitustegevuse juhtimine · Koolitus- ja arendamissüsteem peab olema organisatsioonispetsiifiline · Lähtepunkt: organisatsiooni strateegia ja segmenteeritud ametikohad · Süsteemi loomisel peab analüüsima: - Organisatsiooni strateegilisi eesmärke - Üldist keskkonda, eriti tööjõuturgu ja haridussüsteemi - Organisatsiooni tehnoloogiat ja protsesse, nende arengut - Olemasolevat ja otsitavat tööjõudu · Ettevõtte tulemuslikkuse paranemine ei tulene ainult koolituse poolt põhjustatud teadmiste, oskuste ja hoiakute positiivsest muutusest · Koolituse tulemuslikkus on tagatud, kui: - koolituse eesmärgid ehk soovitud muutus on selgelt läbi mõeldud - koolituse sihtrühmad on vastavuses püstitatud eesmärkidega - koolituse meetodid on valitud vastavalt eesmärkidele ja sihtrühmale 18
1 xx0 (x s)n-1f(s)ds. ***II Võrrand on kujul F(x, y(n)) = 0. =>x=g(y(n)) ***Võrrandi
(n-1) !
üldlahendi esitame parameetrilisel kujul {x = (p)=>dx= '(p)dp {y(n) = (p)=>dy(n-1)= (p)dx **Saame: dy(n-1)= (p)*
'(p)dp |S ** y(n-1)= (p)* '(p)dp+C1 **dy(n-2)=[ (p)* '(p)dp+C1]dx ** dy(n-2)=[ (p)* '(p)dp+C1]* '(p)dp |S
jne n-korda. ***III Võrrand kujul F(x, y(k), y(k+1) , ..., y(n)) = 0. kz; 1k
1.Diferentsiaalvõrrandi mõiste DV nim võrrandit, mis seob sõltumatut muutujat x, otsitavat funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi y', y'',...yn HDV üldkuju: F(x,y,y')=0 ; x-sõltumatu muutuja, y=y(x) otsitav f ja y'=dy/dx otsitava f-i tuletis. Esimest järku HDV normaalkuju: y'=f(x.y) (edasi sama mis üldkujul). Esimest järku HDV sümmeetriline kuju: M(x,y)dx + N(x,y)dy=0. Cauchy ülesanne: {y'=f(x,y) {y(Xo)=Yo * esimest järku HDV jaoks f(x,y) on pidev piirkonnas D=> eksisteerib (Xo; Yo). Kui y=y(x) on teada, siis y'(x) = f(x, y(x))
(n−1)! (n−1)! II Võrrand on kujul F(x, y(n)) = 0. Võrrandi üldlahendi esitame parameetrilisel kujul x = φ(t) y = Φ(t, C1, C2, ..., Cn). III Võrrand kujul F(x, y(k), y(k+1), ..., y(n)) = 0. Kasutame uut otsitavat funktsiooni z = y(k). IV Vaatleme võrrandit kujul F(y, y', ..., y(n)) = 0 (3) Muutujavahetus y' = z, z = z(y). Oma esialgse võrrandi saame teisendada (n – 1)-järku võrrandiks G(y, z, z', ..., z(n-1)) = 0. V Otsitava ja tema tuletiste suhtes homogeenne DV. Olgu võrrandis F(x, y, y', ..., y(n)) = 0 (4)
lookup_vector Lookup_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu; väärtused selles vektoris võivad olla tekstid, numbrid, loogilised väärtused; tekstide korral on suur- ja väiketähed samaväärsed; NB! Väärtused peavad olema kasvavas järjestuses! Result_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu ja on sama suur kui lookup_vector Kui LOOKUP ei leia otsitavat väärtust, peatub ta suurimal väärtusel, mis <= lookup_value; kui otsitav väärtus on kõigist antutest suurem, leitakse suurimale antud väärtusele vastav; kui otsitav väärtus on väiksem kõigist etteantutest, tagastatakse veaväärtus #N/A. Nt. LOOKUP(4.91,A2:A7,B2:B7) VLOOKUP(lookup_value, table_array, col_index_num, range_lookup) Otsib tabelis table_array vasakpoolseimast veerust väärtuse lookup_value ja tagastab samas reas veerus col_index_num oleva väärtuse.
mulle mõni protsent soodustust, maksin raamatu eest, ning mulle sooviti ilusat päeva jätku, vastasin samaga ning lahkusin poest. Teine suhtlus põhines maili teel raamatu kohta uurimisega, saatsin neile samasuguse kirja samasuguse päringuga kui Apollo raamatukauplusesse. Kiri oli konkreetne ja lihtsa ülesehitusega. Saatsin mõlemad kirjad laiali ka samal ajal. Lootes vastu saada samamoodi konkreetset ja informatiivset kirja mis sisaldaks infot kas nende raamatupoes on minu otsitavat raamatut ja kui ei ole siis kas nad oskavad mulle soovitada kust ma seda leida võiks. Kirja ootan siiani sinisilmselt, ei ole ka kahtlust, et kiri kohale ei jõudnud kui Apollost tuli vastus. Selline klienditeenindus ei jäta just head muljet Kolmas kontakt Rahva Raamatuga oli samuti telefonitsi nagu ka võrreldava organisatsiooniga. Valisin numbri ning peale paari sekundit vastas mulle teises toru otsas klienditeenindaja kes tutvustas ennast nimeliselt, ettevõtte nimi jäi mainimata, see
Selleks kasutatakse gradueeritud mõõteriistu ja mõõtetulemus saadakse tavaliselt ühe mõõtmisega. Otsesel mõõtmisel on kaks meetodit: · Vahetu hindamise meetod. Mõõtesuuruse väärtus loetakse vahetult selle suuruse ühikuis gradueeritud mõõteriista skaalalt. · Võrdlusmeetod. Sel juhul määratakse mõõdetava tulemuse väärtus antud suuruse mõõduga vahetu võrdlemise teel. Kaudsel mõõtmisel otsitavat suurust ei mõõdeta vahetult, vaid arvutatakse teiste suuruste mõõtmise ja mõõdetud ning otsitava suuruse vahelise tuntud seose alusel. Näiteks mõõdetakse kaudselt takistust voltampermeetri meetodil. 24. Mõõtevead. Kui täpselt ja hoolikalt püütakse mingit suurust mõõta, ei saa ühtki mõõtmist teostada absoluutse täpsusega. Mõõtevead on paratamatu nähtus. Põhjusteks on · mõõteriista ebatäpsus · mõõtmismeetodi ebatäiuslikkus · kogemuste vajakajäämine
võrreldakse suurust vahetult sama liiki suurusega. Selleks kasutatakse gradueeritud mõõteriistu ja mõõtetulemus saadakse tavaliselt ühe mõõtmisega. Otsesel mõõtmisel on kaks meetodit : a) vahetu hindamise meetod. Mõõtesuuruse väärtus loetakse vahetult selle suuruse ühikuis gradueeritud mõõteriista skaalal. b) võrdlusmeetod. Sel juhul määratakse mõõdetava tulemuse väärtus antud suuruse mõõduga vahetu võrdlemise teel. Kaudsel mõõtmisel otsitavat suurust ei mõõdeta vahetult, vaid arvutatakse teiste suuruste mõõtmise ja mõõdetud ning otsitava suuruse vahelise tuntud seose alusel. Näiteks mõõdetakse kaudselt takistust voltampermeeri meetodil. 24. Mõõtevead tekivad mitmetel põhjustel : a) mõõteriista ebatäpsus b) Mõõtmismeetodi ebatäiuslikkus c) Kogemuste vajakajäämine d) Mõõtetingimuste muutumine jne. Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest.
Diferentsiaalmeetodi puhul määratakse mõõteriista abil mõõdetava ja tuntud suuruse vahe. Asendusmeetod. Selle meetodi puhul mõõdetava suuruse asendamine tuntud suurusega ei muuda mõõteriista näitu. Kompensatsiooni ja diferentsiaalmeetodid on väga täpsed, mõõteviga on alla 0,001%, kuid nõuab mõõtmiseks tunduvalt kauem aega ning ka tunduvalt kallimat ja keerukamat aparatuuri. 2. kaudne mõõtmismeetod - meetod, mille puhul otsitavat suurust ei loeta mõõteriista skaalalt, vaid arvutatakse teiste suuruste ja otsitava suuruse vahelise tuntud seose põhjal (leitakse võrrandi abil). Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist. Näiteks takistuse mõõtmine amper- ja voltmeetri meetodil või võimsuse mõõtmine (alalisvoolul) samal meetodil. Mõõtmise praktikas on kõige kergem - vahetu hindamise meetod, kuigi ta ei taga suurt mõõtmise täpsust. Mõõtmismeetodite täpsus
Maa kujule, on pöördellipsoid Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Geoidi mõiste on tekkinud gravitatsioonilisest mudelist (Newton, Clairaut), peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Loodjoone järgi seatakse üles enamus geodeetilisi mõõteriistu, seega lokaalne tasapind orienteeritakse geoidi suhtes Et määrata geoidi kuju, tuleb teha mõõdistustöid, mida rohkem punkte mõõdistatakse, seda täpsemini võib otsitavat pinda interpoleerida. Tegelikult pole geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid. Reaalselt on seega võimalik rääkida mingist geoidi lähendist, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoidist üle 4 cm, mägedes ehk 2 m. Sellist lähendust nimetatakse kvaasigeoidiks geodeetilistes arvutustes asendatakse keerukas geoid (maa)ellipsoidi e referentsellipsoidiga
programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. Deklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus lahendus kirjeldatakse funktsioonide kogu abil - ka viimast saab tegelikult käsitleda kui teatud tüüpi loogikasüsteemi. Loogilise programmeerimise keelteks (näide: Prolog), kus otsitavat lahendust kirjeldatakse loogika keeles Funktsionaalsete keelte idee on programmide kirjutamine (matemaatiliste) funktsioonide defineerimise teel, määramata seejuures täpselt ära, mis strateegia järgi funktsiooni resultaati tuleb arvutada. Funktsioonile võib anda argumendiks teisi funktsioone ja funktsiooni arvutamise resultaadiks võib samuti olla funktsioon. NB! Funktsionaalne programmeerimine on ajalooliselt esimene deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid
nende võõrandumise põhjused on erinevad. Huck Finn on sunnitud ekslema, ent ta teab, et saab ükskord ühiskonna liikmeks. Holdeni kohta on William H. Faulkner aga tähendanud, et ta ei saa sobituda, sest sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Hucki ahistavad reeglid, Holdenit aga tühjus nende reeglite taga. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. See motiiv esineb juba romaani pealkirjas, mille sõnasõnaline tõlge oleks ,,püüdja rukkis"
lim x z / x kui x 0 Osatuletis y järgi: z ` y = lim y z / y kui y 0 46. mitme muutuja funktsiooni lokaalne ekstreemum - öeldakse, et funktsioonil z = ( x, y ) on punktis P0 (x0 , y0 ) lokaalne ekstreemum, kui tal on selles punktis lokaalne maksimum või miinimum. 5 47. harilik diferentsiaalvõrrand - võrrand, mis seob otsitavat funktsiooni y = y(x) tema tuletistega y' , ..., y (n) ja sõltumatu muutujaga x. 48. Cauchy ülesanne - ülesannet, milles tuleb leida diferentsiaalvõrrandi F (x, y, y' ) = 0 lahend tingimusel y (x0) = y0 , kus x0 , y0 R on fikseeritud konstandid, nimetatakse algtingimustega ülesandeks e. Cauchy ülesandeks ja tingimust y (x0) = y0 ülesande algtingimuseks. Kordamisküsimused 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused.
" Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. Kuna ta ilmas ei leidnud otsitavat õigust, pidi seda andma vähemalt tulevane elu; seal pidi Andrese õigus särama kui päike.Teine põhjus piibli juurde pöördumiseks oli kahtlus: Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid
normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. See motiiv esineb juba romaani pealkirjas, mille sõnasõnaline tõlge oleks ,,püüdja rukkis"
keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat- siooni. Nõudlikum aga, kes oleks võimeilt kõlvanud teiste juhiks, kas ei leidnud otsitavat või maksis selle eest hingehinda: müüs oma iseteadvuse, enesetunde, tunnistas end alaväärtuslikuks ja lasikis end ümber valada, andis oma värske vere võõrale rahvusele kosutamiseks. Vere kaudu on küll linna eestistatud, kuid eestlus ei saanud sest midagi. Linn on olnud kogu aja suureks võõraks koldeks, kuhu on loobitud võõrasse tulle ka rohkesti eesti halgusid, mis on põlenud ühiseks balti-saksluse segapuutuhaks, kadakluse nõega segatud. Vaid mõni üksik
veine kaubamärgi kaudu. Nii olen Toidusoovitus on väga ligi- eelistanud just seda nime, et ost- kaudne, näiteks märk “kala” tä- jal oleks otsitavat veini raama- hendab kõiki mereande. Erilist tust lihtsam leida. Olen reastanud elamust pakkunud veinidele olen tootjad lähtudes perekonnanimest. lisanud märgi „hea”. Kui te ei leia otsitavat tootjat pe-
väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi lahendada ja nagu tavaliselt osutub, et ükski vastus pole mittekritiseeritav, ütleb Menon, et see ettevõtmine – jõuda teadmisele selle kohta, mis on voorus – pole üldse teostatav. Ta võrdleb mõtlemist teadmise otsimisega ja osutab sellele, et otsimine saab sihile viia vaid siis, kui teatakse, mida otsitakse. Kui inimene üldse ei tea, mida ta otsib, siis ei leiaks ta otsitavat asja üles ka sel juhul, kui ta peaks juhuslikult selle asja peale sattuma – asja äratundmine eeldab ju teadmist selle kohta, mida otsitakse. Kui inimene otsib midagi sellist, mis asub ruumis, siis oleks tal muidugi mõistlik otsimine esialgu seisma jätta, püüda meelde tuletada, mida ta otsib, ja kui see on õnnestunud, siis ringi vaadata, kus see asi ruumis asub. Kuid mõtlemises otsitakse teadmist, mis ei ole ju ruumiline ega saa asuda kusagil väljaspool hinge ennast
oluliselt. Mälu on arenenum, laps oskab oma kogemusi paremini tõlgendada ja ta kujutlusvõime on elav. Ta räägib selgelt ja ta keskendumisvõime on suurem. Kolmandaks eluaastaks on laps valmis asjadele täiesti uutmoodi lähenema. Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus Aasta ja kolme kuu vanuselt ilmnevad lapse iseloomuomadused juba selgelt ja sul on võimalik ette aimata, kuidas ta reageerib näiteks võõra inimesega kohtudes või kui ei leia otsitavat mänguasja. Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng jõuab selles vanuses uude järku, kuna arenema hakkab minatunne. Laps tahab valikuvõimalust ja soovib asju ise teha ning võib püüda oma õigusi maksma panna. Maimiku enesekesksus Kuigi täiskasvanu puhul vöiks sellist käitumist pidada isekuseks, ei kehti see määratlus väikelapse kohta. Tema käitumine on sõna otseses mõttes enesekeskne, mitte aga isekas.
suunas, kui aga kiirus tuleb miinusmärgiga, liigub keha peale põrget vastassuunas, ehk tagasi. Energia jäävuse seadus on aga kujul m1v12 m1v12 m2v22 = + . 2 2 2 Kuulikeste kiiruste leidmiseks oleme saanud kaks võrrandit m1v1 = m1v1 + m2v2 , m1v12 = m1v12 + m2v22 esimene oli impulsi jäävuse seadus, teine aga energia jäävuse seadus, milles nimetajas oleva ühise teguri 2 taandasime. Edasine on juba puhas matemaatika. Meil on kaks otsitavat kiirused peale põrget v1 ja v2 ning kaks võrrandit nende leidmiseks. Seetõttu sõltub kõik järgnev matemaatika oskusest. Lahendame selle üldtuntud meetodil (mis ei pruugi olla alati kõige lihtsam), asendades esimesest võrrandist ühe lõppkiirustest v1 või v 2 ja asendades selle teise võrrandisse, mis tuleb seejärel lahendada. Avaldame kiiruse v 2 m1 (v1 - v1 ) v2 = . m2 Enne teise võrrandisse asendamist kirjutame selle võrrandi kujul
Kuna aega oli veel väga vähe jäänud, veetsid Harry, Ron ja Hermione raamatukogus kõik vabad tunnid. Nad puurisid igasuguseid raamatuid, kuid ei leidnud midagi. Viimasel õhtul enne ülesannet otsustas Harry, maksku, mis maksab, nähtamatu mantliga raamatukokku minna ja ikka edasi otsida, sest ta ei tahtnud alla vanduda. Ta hiilis riiulite vahel, võttis sealt raamatuid nõidumistest ja loitsudest, näkkidest ja merekoletistest jne. Üheski raamatus ei leidnud ta otsitavat: kuidas vee all hingata. Harry ärkas üles. Ta oli ikka veel raamatukogus. "Harry Potter peab kiirustama!" piuksus majahaldjas Dobby, see, kelle Harry oli Malfoyde käest 2 aastat tagasi vabastanud. "Teine ülesanne algab 10 minuti pärast!" Dobbyl oli õigus. Aga Harry ei saanud minna, sest ta ei osanud vee all hingata. Seda ütles ta ka haldjale, kuid Dobby naeratas ja teatas: "Harry Potter peab tooma vee alt ära Roni ja selleks, et hingata tõi ta Harry Potterile selle
Pinumälu - LIFO e. “last in, first out”. registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. “first in, first out”. registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja. Assotsiatiivmälu - “Content-Adressable Memory” – CAM, võimaldab (üli)kiire otsimise. Erinevalt RAM'ist, kus antakse mälu aadress ja saadakse sisu; Siis assotsiatiivmälu puhul antakse sõne, CAM otsib oma kogu mälust, kas otsitavat sõne seal leidub. Kui leidub, tagastatakse loetelu, kust sõne leiti. Kahe pordiga mälu – lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu 33.Siirete(hargnemiste) ennustamine. (Branch Prediction) Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste kriteeriumite järgi ja ei saa anda alati õiget tulemust,
Osatuletised xu,xv,yu ja yv on pidevad piirkonnas . Teisenduse jakobiaan : J(u,v) := |xu xv| <> 0, (u,v) c Diferentsiaalvõrrandi mõiste. Üldlahend. Erilahend. |yu yv| Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob otsitavat funktsiooni tema tuletiste ja sõltumatute muutujatega. Harilik Kui funktsioon (x,y) on pidev piirkonnas D ja teisendus (u,v) (x,y) on regulaarne piirkonnas ning teisendab piirkonna diferentsiaalvõrrand otsitav on ühe muutuja funktsioon y'' + y = 2ex. Osatuletistega diferentsiaalvõrrand otsitav on mitme muutuja funktsioon zxx + zyy = 0.
Pinumälu - LIFO e. "last in, first out". registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu - FIFO e. "first in, first out". registrisse esimesena kantud andmed saab esimesena välja. Assotsiatiivmälu - "Content-Adressable Memory" CAM, võimaldab (üli)kiire otsimise. Erinevalt RAM'ist, kus antakse mälu aadress ja saadakse sisu; Siis assotsiatiivmälu puhul antakse sõne, CAM otsib oma kogu mälust, kas otsitavat sõne seal leidub. Kui leidub, tagastatakse loetelu, kust sõne leiti. Kahe pordiga mälu lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste kriteeriumite järgi ja ei saa anda alati
annaabi.ee 
