kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu tellimine, transpordi korraldamine ja tasumine ostu eest. Ostmine (ostutegevus, purchasing)- ettevõtte väliste ressursside haldamine/juhtimine. Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta. Erineb hankimisest, sest hankimine sisaldab endas ka tarnijate ja tarnijate turgude haldamist. Hankimine/hanketegevus (procurement)- kõik tegevused, mille alusel võib ettevõte saada
Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)-
teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendi või aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Näiteks uute toodete ja teenuste arendus on objekt, kuhu on kaasatud sellised tegevused nagu tootearendus, tootmine, logistika ja turundus. Õigeaegne tarnijate lülitamine tootearendusse ja teistesse tarneahela protsessidesse on niisama oluline nagu toodete turundusmeetmestiku kavandamine. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. Termini “Tarneahela juhtimine” võtsid esimesena kasutusele juhtimiskonsultandid Oliver ja Webber 1980.aastate algul. Tarneahela juhtimise teooria on noor ning seetõttu on palju
6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste
· rahvusvaheliste ning globaalsete tarneahelate juhtimine · logistika juhtimine ettevõttes · logistiliste teenuste ostmine ja allhanked · logistika ja keskkond. Hästi juhitud logistika eeldab tegelemist logistika kõikide või paljude valdkondadega. Seetõttu peab kaasaegse suurettevõtte logistikajuht olema kursis kõikide loetletud valdkondadega. Uued logistilised lahendused nõuavad igapäevaelus loovat suhtumist, tehnoloogia tundmist ja majanduslike realiteetide haldamist. Vaatamata sellele, et ettevõtte erinevate toimingute ja pürgimuste vahel eksisteerivad selged vastuolud, tuleb püüelda selle poole, et muuta erinevaid ettevõttesiseseid tegevusi sujuvamaiks. On vaja, et logistika-ala töötajad püüdleksid pidevalt selle poole, et arendada ja viia kooskõlla erinevaid tegevusi oma ettevõtte sees ja koostööd tegevate ettevõtete vahel.
Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast. 3 1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste
ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu- tada konkurentide ees edu. Ärimaailmas sai selgeks, et ettevõtted, kes asetavad rõhku materjalide hankimise, tootmise ja jaotustegevuste kooskõlastamisele ning suudavad hoida kokku kulusid, saavutavad muude irmade ees konkurentsieeliseid. Kuigi USA-s rajati eelmise sajandi algul tarnete juhtimise valdkonda arendav instituut ja äriringkondades tegeldi efektiivsuse saavutamise nimel ka ostu- ja jaotustegevuste arendamisega,
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
· Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine) Logistika arengusuunad Eestis · Transporditeenuste väljasttellimine · Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng · Kasvav tähelepanu laondusel · Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina) · Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon. Kogukulude kontseptsioon · Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib
4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents. Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Logistika konseptsioonid: Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali, informatsiooni, raha ja teenuste voogude integreeritud protses, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja retaablust õigete strateegiliste valikute kaudu Logistika funktsioonid: Klienditeenindus - ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlakstegemisele ja nende vajduste rahuldamisele. 1) Turundusstrateegia kujundamine toote, toote hinna, müügi ja reklaampoliitika kujundamine
Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline
omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt
1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi
• Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest + muutuvad kliendi vajadused ja muutuv ärikeskkond) Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. D. Lambert eristab 8 äriprotsessi, mis eksisteerivad KÕIKIDES tarneahelates: 1. Klienditeeninduse korraldus - vastutab operatiivsuhtluse eest klientidega, sh kõigi tehingute ja lepingute täitmine 2. Kliendisuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine 3. Tarnijasuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine tarnijatega, vajaduste
Tarneahel näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Väärtusahel kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates? Viimase kümnendi edusammud IT-s ning elektroonilise kaubanduse arengus on pakkunud ettevõtetele võimalust pääseda uutele turgudele, piltlikult paremini siduda tarneahelas olevaid ettevõtteid omavahel ning optimeerida erinevaid äriprotsesse. Teiste sõnadega on tehnoloogia areng võimaldanud paralleelselt parandada klienditeeninduse taset ning alandada kulusid tarneahelas. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas? Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur
Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed
· Infosüsteemi põhifunktsioonid ettevõttes/organisatsioonis Infosüsteemi on ettevõttes täita 2 peamist funktsiooni: IT infrastruktuuri, andmete ja kogu ettevõtet hõlmavate andmetöötlussüsteemide planeerimine; loomine või hankimine; rakendamine ja haldamine uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse · Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid [Infosüsteemi] Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis
saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? 5 kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale
saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 6 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale
o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine · inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda
Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega.
kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine samu ülesandeid, mida täidavad logistikafirmade läbivooluterminalid samu ülesandeid, mida täidavad tavalised tollilaod riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käsitlemine 20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid
erinevates valdkondades, et välja selgitada võimalikud ohud, selleks et arendada riskijuhtimise strateegiat ja vältida võimalikke kahjusid: · Võtmetähtsusega äripartnerite kaotus selline oht on praktiliselt igal ettevõttel. Finantsjuhtimine peab välja töötama tegevuskava juhuks, kui lahkub mõni klient või tarnija- selleks riskimaandamiseks on alternatiivsete kanalite kaasamine või nende potensiaalne valik. · Brändiprobleemid ettevõtte võib mingil põhjusel kaotada brändiimago, mis omakorda võib mõjutada ettevõtte brändiimagoga võtmetooteid. Selleks peab finantsjuhtimine väljatöötama kava, kuidas juhtkond sellises olukorras sellises olukorras kiiresti reageerib. Tuleb leida võimalikud käitumis ja arengu tegevused, et taastada brändi maine ja kvaliteet.
Ajaloolised lähenemisviisid kvaliteeditagamisele: Kontrollimine, inspekteerimine (vigade avastamine, parandamine) Kvaliteediohje (statistilised meetodid, protsesside suutlikkused, kvaliteedinõuded) Kvaliteeditagamine (kvaliteedisüsteemid (ISO 9001), kvaliteedikulud, probleemlahendused, kvaliteedikavandamine) Kvaliteedijuhtimine (TQM) (kõikide operatsioonide haaratus, kvaliteedistrateegia, meeskonnatöö, personali arendamine, klientide ja tarnijate kaasatus. Kvaliteedijuhtimise gurud W.E.Deming Alustas karjääri matemaatik-füüsikuna U.S. Department of Agricultura juures. 1946. aastast - konsultant ja statistika professor New Yorki Ülikooli Graduate School of Business Administration juures. Pidas 1950-ndal aastal Jaapanis loenguid - statistilise kvaliteediohje - 24 - kasutamisest. 1951 aastal rajas Jaapani Teadlaste ja Inseneride Liit (JUSE) esimese
domineerimine, võrdsus 11. Ostuotsuste tegemise protsessi iseärasuste mõistmine: probleemi tunnetamine, infootsingud, alternatiivide hindamine, ostuotsus, ostujärgne käitumine. 1. vajaduse tunnetamine tootmissisesed ( uute mat. Ja sedamete vajadus), toomisvälised tegurid 2. vajaminevad toote üldiste omaduste ja koguse määramine 3. vastavate spetsikifikatsioonide, dokument mis on aluseks tulevasele ostule 4. võimalike hankijate otsimine ja hindamine arvestades kvaliteeti ja hanke tingimusi, müüjafirma peab ennast teadvustama ostjale 5. ettepanekute hindamine ja analüüs 6. hankijate valik, olulised on ka suutlikus soetada hanked õigeaegselt koos vajalike teenustega 7. hangete korra reguleerimine- mida ja kellelt osta, kuidas jaotada hanked erinevate täitjate vahel jne. 8. hanke edukuse tagasiside on vajalik olukorra kontrolli all hoidmiseks ja võimalike muutuste õigeaegseks teostamiseks. 12
· Jaotusstrateegiad: · Intensiivne jaotus ettevõte plaanib katta kogu turu kaastase palju hulgi ja jaemüüjaid. Sobib peamiselt esmatarbekaupadele, kus tähtis hea kättesaadavus ja ostumugavus. · Selektiivne jaotus piiratud hulk vahendajaid. Kasutatakse kallimate kaupade puhul mille jaoks on inimene valmis oma aeg akulutama. · Eksklusiivne jaotus Antakse õigus ainult ühele vahendajale toodete müümiseks. Kasutatakse kallite brändikaupade puhul. · Konkreetsete kanalite valimine: Vahendaja vanus, sobivus jne · Koordineerimisüsteemi abil määratakse lülid mis suunavad kanalite koostööd. · Sõltumatu süsteemi - puudub mehhaniline tehing. Kõik lülid sõltuvad tehingukasust · Korporatiivne süsteem koostöö omandiõiguse alusel. Tootja poolt tarija poole või vastupidi · Lepinguline süsteem koostöö lepingute alusel.
2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppakaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
kavandamise ja nende rakendamisega antud ettevõttes. Juhib tarkvara hankeprojekti ning oskab valida programme vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Projektijuhi kohustuseks on tagada projekti plaanipärane ja võimalikult sujuv teostus ning tagada, et projekt saavutaks eesmärgi, mis oli kokku lepitud ning saavutaks selle kokulepitud ajavahemikus. · Projekti tegevuskava koostamine ja riskianalüüs. · Hanke koostamine ja vajadusel planeerimine mille tulemiks on leping arendajaga. · Projekti ajakava ja eelarve koostamine · Tagab tööjärgede võimalikult sujuva ja tõrgeteta ülemineku. 25. Millega tegeleb IT Administraator? 1. IT - administraator tegeleb asutustes kasutajate haldamisega, 2. vajadusel muudatuste laadimisega, 3. informeerib kasutajaid. 4. Muude kohustuste hulka võib kuuluda skriptimine 5. või vähesel määral programmeerimist, 6
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios...................................................................................................2 A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. Design appropriate matches between organisational need and IT........................................................................................................................... 3 A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. Compose a technology impact statement within a given situation...............................................................................................................................................3 A.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. Typical IT functions..................................................... 3 A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires
E atraktiivs us Tugev 1 2 4 Keskmine 3 5 7 Nõrk 6 8 9 Turu atraktiivsuse maatriks Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus Tulu potentsiaal Tarbijate hulk Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika Turupositsiooni maatriks Turuosa, käive Tarbijate lojaalsus Finantsvahendid Tehnoloogia Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud Arengupotentsiaal TURUOSA = Toote X müügimaht regioonis N/Tootegrupi müügimaht regioonis N *100(%) Makrokeskkond Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte. Õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi. Turunduse makrokeskkonna liigid ja tegurid: Demograafilised tegurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
