1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega
F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB),
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul. CIF - Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
(edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h.
esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h
a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid, maksab ostja pank Teile akreditiivis määratud summa kindlasti välja. Müüja ei sõltu ostja majanduslikust ega maksja asukohariigi poliitilisest olukorrast, vaid üksnes panga omast. Akreditiiviga saate rahavooge paremini juhtida. Kinnitatud akreditiivi alusel võite anda ostjale pikema maksetähtaja ja samas ise makse endale sobival hetkel diskonteerida. Akreditiivi eelised, kui olete ostja Väldite ettemakset Saate kauba kätte lubatud ajal ja müüja peab raha saamiseks täitma ka kõik muud lepingu tingimused Kui makseviisiks on akreditiiv, võite pangalt taotleda laenu INKASSO Kindlam makse saamise viis kui tavaline maksekorraldus
OSTU-MÜÜGI LEPING ___. _______ 20__.a. OÜ Feldum, juhatuse liige Karl Kuusk isikus, edaspidi nimetatud "MÜÜJA", ühelt poolt ja ___________, isikukood_________________________________, edaspidi nimetatud "OSTJA", teiselt poolt, sõlmisid lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Müüja annab ostjale üle kauba vastavalt käesolevas lepingus märgitud kogusele: NImetus: Kogus: Hind: 1.2 Ostja on tutvunud ennem vastu võtmist kaubaga. * 1.3 Müüja on kohustatud teavitama ostjat ebakvaliteetse toote puhul ja vajadusel välja tooma vead. 1.4 Kaup on ennem üleandmist kontrollitud müüja/spetsialisti poolt. * 1.5 Puuduste/vigade eest, mis olid vaid kauba üleandmise ajal, vastutab Müüja. 2. Kauba hind ja tasumine 2
1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt 2.1. Müüja müüb Ostja poolt esitatud tellimuse alusel Ostjale [müüdava asja kirjeldus] (edaspidi: Kaup) vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Kauba täpne kogus määratakse igakordselt kindlaks koos Kaubaga Ostjale esitatavas arves. Arve koostatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab Ostja või tema esindaja pärast allakirjutamist Müüjale või tema esindajale. Kauba väljastamisel lisatud arve on Lepingu lahutamatuks osaks. 3. Kauba kvaliteet 3
Nõustumise korral peab ostja pakkuma pangale viimast rahuldava tagatise. 3. Avajapank koostab ostjalt saadud juhiste kohaselt akreditiivi teksti ning saadab selle elektroonilisel kujul müüja panka ehk teatajapanka. 4. Teatajapank kontrollib akreditiivi autentsust ning teatab saabunud akreditiivist müüjale. 1 5. Müüja vaatab akreditiivi teksti üle ja veendub, et see vastab kokkuleppele kauba ostjaga. Seejärel paneb müüja ostjale kauba teele. 6. Müüja esitab oma panka kõik akreditiivis nõutud dokumendid, mis kinnitavad, et ta on akreditiivi tingimused täitnud. Müüja pank võib müüjat juhendada tingimuste tõlgendamisel ja dokumentide vormistamisel. 7. Müüja pank saadab dokumendid edasi avajapanka. Avajapank on seejärel kohustatud viie tööpäeva jooksul dokumendid üle vaatama ja otsustama, kas need vastavad akreditiivi tingimustele või mitte. 8
, tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000 [6]. 3.1 . Incoterms 2000 tarneklauslid Tabel 1 Tarneklauslite tabel Rühm E EXW Ex Works Müüja seisukohalt miinimumklausel, mis paneb järele tuldud Hangitud tehasest peaaegu kõik kohustused ostjale. Vastutus ja kulud Sergei Kulakov 8 TTK TLI-11 3.12.2012 siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse müüja oma ruumides, näiteks tehases, laos, kokkulepitud päeval. Kasutatakse kõikide
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3
väljastamist tegema ostja kohta krediidiotsuse. Ostja pank saadab akreditiivi avamise sõnumi müüja panka, kes sellest müüjale teatab. Müüja paneb kauba teele ning esitab kaubadokumendid oma panka. Müüja pank saadab kullerpostiga dokumendid ostja panka. Kui dokumentide vastavus on kindlaks tehtud, siis ostja pank maksab müüjale raha või annab lubaduse maksta maksepäeval. Seejärel antakse kaubadokumendid üle ostjale. Akredatiivide peamised liigid Stand-by akredatiiv Stand-by akreditiiv on garantii, mis antakse välja akreditiivi vormis. Stand by akreditiivi käsitletakse akreditiivireeglite kohaselt (UCP 600) või spetsiaalselt stand- by akreditiivide käsitlemiseks mõeldud reeglite (ISP98) kohaselt. Ülekantav akredatiiv (Küsi õppejõult) Ülekantav akreditiiv annab akreditiivi saajale ehk vahendajale võimaluse osta tarnijalt
sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel.
hinda. (6) See viimane vaatenurk, et ostmüük eeldab asja üleandmist mitte mingi teise asja eest, vaid raha eest, on võitnud. Samal ajal kaubanduse ja majandusliku elu arenguga üha olulisemaks 4 muutus ostmüük mitte sula raha eest, vaid krediidi: müügilepingu täitmine ei toimu üheaegselt selle sõlmimisega; kehtestatakse vastastikuse kohustust: müüja andis ostjale üle asja ja ostja kohustas maksma selle eest ostuhinda. (1) Gaiuse Institutsioonides oli mainitud, et isegi 12. Tahvli seadused nägid ette "protsessohvri alusel", juhul, kui keegi ostes ohvrilooma pole selle eest ostuhinda maksnud. Sellest saame järeldada, et juba 12. Tahvli seaduse ajastul tunti ostumüügi krediiti. Samal ajal see polnud konsensuaalseks kokkuleppeks. Ostmüük nendel tollajadel meenutas rohkem reaalseid
kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekkis kohene huvi ja ta soovis neid kingi osta. Ostja kirjutas reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere! Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastas ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Ants Külaots“ Müüja tüüptingimustes oli mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“ Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne.
oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha - arvete rahastamine, arvete haldamine ja vajadusel ostjate makseriski maandamine krediidikindlustusega. Faktooring Kuidas toimib? oEttevõte müüb kauba või osutab teenuse faktooringulepingus fikseeritud ostjale. oEttevõte võtab arvele ostja kinnituse. oEttevõte edastab arve panka. Pank võib täiendavalt nõuda enne finantseerimist arvete eelnevat kinnitamist ostja poolt ning kauba liikumist tõendavaid transpordidokumente või teenuse osutamist tõendavaid dokumente oAvansilise osa arvest tasub pank ettevõtte arvelduskontole enamasti juba samal päeval, kui arve jõuab panka. oOstja tasub arve pangale. oPank tasub ettevõttele avansilise osa (reservi makse) ja ostjalt laekunud summa
Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333 K müügitulu 1667 Analüütiline arvestus toimub ostjate viisi eraldi. Igal ajahetkel peab olema võimalik kindlaks teha kui suur on ettevõte nõue iga ostja vastu
mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi rahvusvaheliste müügilepingute raames. Incoterms tarnetingimused koosnevad 13 erinevast klauslist, millest iga klausel sätestab, kumb osapool - kas müüja või ostja - on kohustatud korraldama ekspordilitsentside, tollivormistuse, kindlustuse, inspektsiooni ja muid formaalsusi. Tarneklauslid määravad ära, millisest etapist alates kandub risk kaupade kadumamineku ja/või kahjustuse üle müüjalt ostjale ja milline osapool tasub ostu-müügitehinguga seotud kulud. Müüja ja ostja, kes oma ostu-müügitehingu sooritavad kokkulepitud tarneklausli alusel, saavad ühtselt aru vastastikest õigustest ja kohustustestvaatamata kõikvõimalikele erinevustele keeles, kultuuris ja äritavades. Kuna ärikeskkond on pidevas muutumises, muudab ka ICC Incoterms tarneklausleid, mil iganes selline vajadus tekib. Käesoleval, 2000. aastal, Incoterm klauslitesse tehtud muudatuste
kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla kirjutamist/maksmine toimub järelmaksuna Poolte kirjalikus kokkuleppes sätestatud tingimustel. Arvega tasumisel saadab Müüja arve välja tähitud kirjaga 5 (viie) tööpäeva jooksul peale Kaupade üleandmist või annab arve Ostjale üle allkirja vastu koos Kaupade üleandmisega. 1.3 Müüja kinnitab, et Lepingu järgi üleantavatele Kaupadele ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks. 1.4 Müüja ei või Lepingu lisas 1 nimetatud Kaupu võõrandada kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui Ostja on andnud selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku.
Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta. Akreditiivi tingimused määrab ostja ehk akreditiivi taotleja. Kuidas toimub ostu-müügitehing akreditiivi kasutades Akreditiivtehingu käik 1
tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja kindlustunnet raha saamise kohta suurendada Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Akreditiivi tingimused määrab ostja ehk akreditiivi taotleja. Swed eriliigid: Kinnitatud akreditiivid - Pärast makse saamist kinnitajapangalt võib müüja tehingu enda jaoks lõppenuks lugeda. Võimalikud vaidlused avaja- ja kinnitajapanga vahel temasse enam ei puutu. Stand-by akreditiiv - Standby -akreditiiv on oma olemuselt garantii
olla väga erinev. Järelikult ei ole korrektne võrrelda erinevate kaupade hindasid, teadmata, millised on olnud antud kauba tarnetingimused. Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõnigi ettevõtja pidanud kandma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel. Tarneklauslid: EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine. Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud ja järgnevad kauba pealelaadimisele müüja nimetatud laadimiskohast. FCA (Free Carrier) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud (veofirma) asukohta, müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus
a: juhul kui kaup ei vasta lepingule b: juhul kui tarnetingimused ja/või tähtajad ei vasta lepingule 2. Ta võib teatada lepingu lõpetamisest. 3. Võib nõuda kahjude hüvitamist. Juhul kui kaup ei vasta lepingule on ostjal õigus nõuda selle mittevastavuse kõrvaldamist (näit. parandamise teel) juhul kui see on kõiki asjaolusid arvesse võttes arukas. Selliste puuduste kõrvaldamiseks võib ostja müüjale kehtestada aruka pikkusega lisatähtaja. Kui müüja on teatanud ostjale, et ta oma kohustusi niisuguse tähtaja jooksul täita ei saa ei ole ostjal õigust selle tähtaja jooksul lepingu rikkumise puhul pöörduda mingite õiguskaitsevahendite poole. Juhul kui müüja teatab ostjale, et ta täidab oma kohustused mingi tähtaja jooksul, siis arvestatakse, et see on ühtlasi palve ostjale teatada kas ta kohustuse täitmise vastu võtab. Kui ostja aruka tähtaja jooksul oma otsust ei teata, võib müüja täita kohustused päringus näidatud tähtaja piires
Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ei anna veel täiuslikku müügilepingut.
• Poole usaldusväärsus – Aastaaruanded – Krediidiraportid • Partneri õigus- ja teovõime • Esindusõigused • Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud • Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine, sh muude lepingute vajadus b. Asjaolud, mis vajavad lepingus fikseerimist 1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping; 2) tarnekoht, -viis ja -aeg; 3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas;
käibedeklaratsiooni · 3 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta · 4 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta · 6 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta 11. Firma poolt kingiti äripartneriks oleva firma direktorile juubeliks õlimaali summas 2 200. Arve tasutud Kas käibemaksukohustuslaste registrisse kantud firma võib sisendkäibemaksu maha arvata? Põhjenda 12. Kauo maksumusega 5900kr (5000+900käibemaks) lähetatakse ostjale augustis. Kauba eest tasutakse osaliselt (2000kr) juulis. Tehing toimub eestis ning nii võrandaja kui ka ostja on eesti maksukohustuslased. Mis kuus ja mis summas tuleb käivet deklareerida? 13. Eesti ettvõtja müüb kaupa 890 000 krooni eest saksamaal firmale (nii ostja kui ka müüja maksukohustuslased). Kaup lähetakse saksamaale augustis, arve väljastatakse septemris. Eeltodust tulenevalt: · On käive toimunud augustikuus · On käive toimunud septembrikuus
2. Kas leping on kehtiv? Kaasuse tekstist ei tule välja, et esineks sisu- või vormipuudusi. Kinnisasja võõrandamise leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle.
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük
Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks.
Määratletakse, kelle kulu ja riisikol täidetakse vajalikud tolliformaalsused ning muretsetakse selleks vajalikud litsentsid ning ametlikud load. Fikseeritakse poolte kohustused veolepingu (ka kauba kindlustuslepingu) sõlmimisel. Määratletakse, kuidas toimub kauba tarne e üleandmine ning tarne vastuvõtmine. NB! See on tarneahelas kõige tähtsam, sest sel hetkel läheb kogu kauba kadumise ja kahjustamise risk üle müüjalt ostjale. Fikseeritakse kaubaga seonduvate riskide üleminek müüjalt ostjale. Riski üleminek võib toimuda ka enne tegelikku tarne toimumist, siis kui ostja peaks jätma kaubatarne lepingus märgitud tähtajal vastu võtmata. Fikseeritakse kulutuste jaotus poolte vahel ehk teiste sõnadega: millised müüja kulutused on lülitatud müügilepingu hinda. Fikseeritakse poolte kohustused kauba tarnimisel vajalike vastastikuste teatiste andmisel.
Ostu-müügisituatsioonide lahendamine: Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? Seletan ostjale, mis on GMO, milleks seda kasutatakse ning millised ohud tervisele võivad sellega kaasneda. GMO ehk geeniliselt muundatud organism on kunstlikult geenide muundamise teel loodud, parandatud või muudetud taimesortide, aga ka loomatõugude üldnimi. Taimede geneetilise muundamise eesmärgid: 1. Saagikuse parandamine 2. Taimede kahjurite suhtes vastupidavamaks muutmine 3. Tööjõukulu vähendamine 4. Keskkonna kaitsmine 5. Säilivuse parandamine 6
Kallimad originaalravimid jäävad vähem kompenseerituks või kompenseerimata ja seetõttu ka paljudele kättesaamatuks. Toimeainepõhise retseptisüsteemi eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Arsti vastutus ravi määrata on vähenenud. Samas on võimalik ka arstil retseptile kirjutada patsiendile sobiv või arsti poolt soovitatava ravimi nimetus. Toimeainepõhise retseptisüsteemi kasutuselevõtu eesmärgiks oli ka ravimiostu tegemine ostjale taskukohasemaks. Praegustes tingimustes peaks toimima süsteem, kus patsient küsib toimeainet, apteeker soovitab ja aitab valida toodet ostjale sobivas hinnaklassis. Patsiendi tervis on suuresti tema enda ravimiteadlikkuse ja apteekri käes.
· Poole usaldusväärsus a) aastaaruanded b) krediidiraportid · Partneri õigus- ja teovõime · Esindusõigused · Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud · Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine, sh muude lepingute vajadus b. Asjaolud, mis vajavad lepingus fikseerimist 1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping; 2) tarnekoht, -viis ja -aeg; 3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas;
· suuremateralisem ja oranzikam · suuremateralisem ja tumedam · väikeseteralisem ja oranzikam 9. Kuidas toimitakse kaupluses kaubaga, mis on ületanud kõlblik kuni tähtaja? · Järgmisel päeval peale kõlblik kuni tähtaega ei tohi müüa · Võib müüa teistest kaupadest eraldatuna ja hinda alandatult · Võib müüa, kui tarbijat on sellest teavitatud 10. Kauba ladustamine peab olema eelkõige · mugav ostjale · mugav müüjale · õigetes hoiutingimustes 11. Kui suure mahuprotsendiga alkohoolsetele jookidele ei märgita minimaalset säilimisaega? · alates 6 % · alates 10% · alates 22% 12. Vürtse säilitatakse · ventilatsiooni juures · küttekeha juures · keldris 13. Polüfosfaatide ülesandeks pesemisvahendi koostises on: · Eemaldada materjalilt mustus
Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? Kas O saaks lepingust taganeda? Vastus: VÕS § 208 lõige 1 ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale. VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja
täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Võlasuhte lõpetamine kokkuleppel Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu
85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. V: Seega võib öelda, et O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist, kuna asi ei olnud üle
valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist.
Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale. Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal). Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7.1 Suurlinna jaotuslogistika Otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna
Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8
Vedru purunemine, mis oli tingitud auto halvast seisukorrast on aga varjatud puudus, sest ostjal ei ole seda mõistlikul tuvastamisel avastada. Sellest tulenevalt rikkus müüja oma kohustusi kauba kvalideedi suhtes. Kohustust ei oleks rikkutud siis, kui tegu oleks puudusega, mida oleks olnud võimalik keskmisel mõistlikul inimesel avastada asjaga tutvumisel. 1.2 Poolte nõuded ja vastuväited võimalikele nõuetele. Ostja nõue on müüja vastu, kes müüs ostjale puudusega asja. Ostja nõuab asja tagasi võtmist, makstud tasu tagasi saamist ning puuduse avastamise ja selle kõrvaldamisega seonduvate kulude hüvitamist. Müüja võib vaidlustada seda nõuet lepingust tuleneva asjaoluga, et ostjal oli võimalik asjaga tutvuda ning seetõttu pidi ta sellest puudusest olema teadlik. VÕS §127 lg 6 kohaselt peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest. Antud
..................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maaletoomine ja müümine...............................................................................7 Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma:................................................................................7 Soovitused ostjale.......................................................................................................................8 Meelespea....................................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................
Vastuakreditiiv – abiakreditiiv, mille aval vahendaja lõpptarnijale, kui tal ei ole võimalik kasutada ülekantavad akreditiivi. Reserv- ehk ootel akreditiiv – avajapanga tingliku maksegarantiiga akreditiiv. 29. Inkassoarvelduse eripära ja liigid. Inkasso – on kaubadokumentide töötlemine pangas müüja või tema pangalt saadud juhiste (inkassonõude) alusel eesmärgil Saada ostjalt makset või makseaksepti Väljastada ostjale kaubadokumendid teistel tingimustel Liigid: Väljaminev inkasso – pank kohustub müüja korraldusel saama raha tseki, veksli või teise arveldusinstrumendi alusel Sissetulev inkasso – pank aitab teist panka saada maksjalt raha tseki, vekli või teise arveldusinstrumendi alusel Puhas inkasso – läbi pangasüsteemi liiguvad ainult finantsdokumendid. Kommertsdokumendid liiguvad müüjalt ostjale
6. Millal on tellimus perfektselt täidetud? Perfektse e täiusliku tellimuse aktsepteerimist. Perfektse tellimuse saab siis, kui kliendi teeninduse nõuded on täielikult täidetud, st on arvestatud õigeaegselt, terviklikult ja kahjustamata ning täpselt täidetud ja arveldatud tellimusi. 7. Mis on EDI? EDI (Electronical Data Interaction 'elektrooniline andmeside') aitab vältida vigu. EDI peab olema kahepoolne: müüjalt ostjale ja vastupidi. Ka joonkoodid annavad palju infot, mis aitab klienti teenindada. Joonkoodidelt elektrooniliselt ülekantud info aitab marsruute koostada, arveldada, laovarusid kontrollida jne. 8. Nimetage olulisim tegur kliendi teenindamisel. 63%-le kasutajatest on kõige tähtsamad toote kättesaadavus ja tellimistsükli aeg. N. E. Marr tegi oma uuringust järgmised järeldused: hinda märgiti vaid ühel korral kui olulisemat, ja seitsmest tipus olevast elemendist ainult üks ei olnud seotud
maksetsekk ja maksekorraldus. · Dokumendimaksete puhul ei saa maksja enne kaupa kätte kui selle eest tasumine on kindel ja müüja ei saa raha enne kui ostjal on kaup käes. Sularahata arveldused(3) Dokumendimaksete liigid: akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõestavad, et kaup on teele saadetud vastavalt lepingule inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr. Sularahata arveldused(4) · Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas, milledelt tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod. Raamatupidamises avatakse raamatupidamis- konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi.
abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae puitkandekonstruktsioonid on osalt soojustamata, osaliselt mädanenud ja varisemisohtlikud. Lisaks andis kohalekutsutud korstnapühkija andis arvamuse, et saun ja elutoa küttekolle -
annaabi.ee 
