Kuidas kujuneb ravimi hind? (0)

10. klass
11.05.2012
Kuidas kujuneb ravimi hind?
Esimene asi, mis ravimi hinda mõjutab on ravimi leiutamise maksumus. Kui 1975. aastal maksis uue ja tõhusama ravimi väljatöötamine ja katsetamine keskmiselt 2 miljardit Eesti krooni, siis kaasaegsete ja eriti tõhusate bioloogiliste ravimite väljatöötamise ja uuringute hinnaks on umbes 15 miljardit Eesti krooni. See on suur raha ning kui ravimifirma seda tagasi ei teeni, siis uusi ravimeid sealt enam oodata pole.
Hinnakujunduse ühe olulisema põhimõtte kohaselt peab hind peegeldama toote väärtust. Üldjoontes kujuneb toote (näiteks ravimi) hind selle valmistamiseks, turustamiseks ja reklaamiks kulunud materiaalsetest vahenditest. Toote oskuslik tutvustamine ja turustamine tagab kasumi, mis läheb osaliselt näiteks uute ravimite väljatöötamiseks.
Ravimite hinna on kõrgeks ajanud eelkõige just väga pikaajalised ja kulukad uuringud. Samas ei saa keegi kindlustada, et ravimi ohutuse uurimise kõige viimases staadiumis või ka juba kasutamise käigus ilmneb midagi, mis ravimi tarvitamisele lõpu teeb. Praegusel ajal on nii, et vaid kolm ravimit kümnest teenivad ravimifirmale nii palju, et leiutamisele ja uurimisele tehtud kulutused vähemalt tasa saaksid. Need kolm ravimit peavad siis ravimifirmale ka teiste ravimite kulutused katma ning midagi peab ka uute ravimite loomiseks jääma . Ka kogu paberimajandus, erinevates riikides ravimite müümiseks vajalike lubade taotlemine ja asjaajamine maksab omajagu .
Kui lubadega on korras, siis saavad ravimite hulgimüügiloaga ettevõtted neid oma lattu tuua. Hulgimüügi-ettevõte paneb ravimite hinnale oma protsendi otsa, et nõuetele vastavat ladu ja transpordivõrku ülal pidada. Tootja hinnale võib hulgimüügifirma lisada 3 kuni 25 protsenti. Apteegile esitatakse ka väga palju erinõudeid. Nende täitmiseks on juurdehindluse süsteem veidi keerulisem, kui hulgimüügi puhul. Enamasti jääb lubatud juurdehindlus 6 kuni 80 krooni vahele.
Lisaks juurdehindluse süsteemile ja paberimajandusele sekkub riik mitmel viisil hindade kujundamisse. Põhiliseks " instrumendiks "” on siin soodusravimite nimekiri. Soodus ” sellepärast, et seal määratud soodustusprotsendi ulatuses maksab nende ravimite eest Haigekassa. Näiteks kaupleb riik ravimitootjatega hinna üle enne, kui uus ja sageli tõhusam ravim üldse soodusravimite nimekirja pääseb. Või kehtestatakse hinnalagi ehk piirhind , milleni maksab Haigekassa ja millest üle ulatuv summa küsitakse patsiendilt.
Pärast ravimite piirhindade määruse rakendumist 2003. aastal muutuvad ravimite hinnad patsiendi jaoks 4 korda aastas. Piirhindade rakendamise eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Sama toimeainega ravimi piirhinna kujundab odavaim selle molekuli gruppi kuuluv ravim. Seega kompenseerib ja soodustab riik patsiendile odavamaid ravimeid. Kallimad originaalravimid jäävad vähem kompenseerituks või kompenseerimata ja seetõttu ka paljudele kättesaamatuks.
Toimeainepõhise retseptisüsteemi eesmärgiks oli ravimieelarve kokkuhoid. Arsti vastutus ravi määrata on vähenenud . Samas on võimalik ka arstil retseptile kirjutada patsiendile sobiv või arsti poolt soovitatava ravimi nimetus.
Toimeainepõhise retseptisüsteemi kasutuselevõtu eesmärgiks oli ka ravimiostu tegemine ostjale taskukohasemaks. Praegustes tingimustes peaks toimima süsteem, kus patsient küsib toimeainet, apteeker soovitab ja aitab valida toodet ostjale sobivas hinnaklassis. Patsiendi tervis on suuresti tema enda ravimiteadlikkuse ja apteekri käes.