kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet.
1890ndal kirjutab ,,Dorian Gray portree". Proosaga on rohkem jama, seega kirjutab pigem näidendeid, nt ,,Leedi Wintermere'i lehvik", ,,Ideaalne abikaasa", ,,Tähtis on olla tõsine". 90ndate alguses on tema hiilgeaeg, on hinnatud kirjanikuna, seltskonnainimesena. Teist pidi oli tal ka vaenlasi, sest ta ei väsinud satiiritsemisest ja erilisuse rõhutamisest. Tähelepanu ja materiaalsete asjade rikkus viib inimese lodevuse ning elutüdimuseni. Wilde hakkab tasapisi alla käima, sest ta tunneb, et pole vaja pingutada. Loomingus hakkavad mõtted korduma, vestluses pole enam sära, füüsis muutub lodevaks. 90ndate keskpaigaks on tema suhted lord Alfred Douglasega arenenud nii kaugele, et Alfredi isa on väga pahane ja häiritud ning nõuab suhte katkestamist. Ta arvas, et Wilde rikub tema poega kõlbeliselt. Seda noormeest on Wilde'i sõbrad iseloomustanud kui tujukat ja tühist, on tal Oscari üle suur mõju ja Wilde ei loobu sellest suhtest
Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949). Knut Hamsuni tunnustatud toodang algas kodutu noormehe kannatuselamuste kujutamisega ,,Näljas" ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise
Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal
Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal
on neli osa, mis veel omakorda jagunevad üsna mitmeks jaoks, mis omakorda jagunevad mitmeks jaoks (15). Tegelasi umbkaudu 500. Osa neist on sellised väga ajaloolised tegelased Napopleon, Kutuzov (vene vägede ülemjuhataja). See ei oleks ikka Tolstoi, kui ei mõtleks veel kord kompositsiooniliselt läbi. Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte esmajärgus iseendale, nende jaoks on oluline nende parv. ,,Sõda ja rahu" tegelased kolmes osas, kõigepealt on parveinimesed, teiseks on egoistid ja kolmas rühm on inimesed, keda võiks nimetada muutuvateks kangelasteks, need, kes teose jooksul kõige rohkem teisenevad. Ajaloolistest sündmustest leiavad käsitlemist 1805. Ja 1807
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le. Uus idee: kavatseb mereäärsetele maadele ehitada tammid, et võita inimestele maad. F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb.
3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Luziniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Luzin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu, et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks. Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida. 1868 "Idioot" kriitiline realsim
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö",
Sai vastavalt seisusele hea hariduse. Oli ka väga musikaalne ning kunstiandega, soovis saada hoopis kunstnikuks. 11. aastaselt läks gümnaasiumi, aga jättis selle pooleli. Teda õpetas kodus hoopis vanem vend, kes annab talle kõigis ainetes mitmekülgse hariduse. Gümnaasiumieksamid sooritab Bunin eksternina. Alguses asus elama Ukrainasse, Harkovisse, kus ta töötas ajalehetoimetuses. 1891 avaldas ajalehe kaudu esimese luulekogu. Peagi käis esimest korda Peterburis. 1895 (25 aastat) tutvus Moskvas Tsehhoviga, sellest sai alguse sügav sõprus. 1897 esimene jutustustekogu ,,Maailma äärel". 1897 II luulekogu ,,Lageda taeva all". Abiellub, kuid suhe jookseb varsti karile. Tegeleb tõlkimisega inglise ja prantsuse keelest. Elab Peterburis ja Moskvas, kus abiellub jälle. Reisib Euroopas ja Aafrikas, kirjutab luulet ja proosat. 1909, kui oli 39, saab temast Teaduste Akadeemia audoktor. 1917 toimub Oktoobripööre, Bunin põgeneb abikaasaga
Mõlemad tema vanemad pärinesid Birminghamist. Isa Arthur Tolkien pärines kuulsast klaveritootjate perekonnast, mis kahjuks oli laostunud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Arthur Tolkien üritas leida õnne asumaalt. Bloemfontein asus sisemaal. Linna ümbrus kubises hüäänidest, huntidest ja metskoertest. Siinne kliima ei sobinud kõigile, nende hulka kuulus ka Ronaldi ema Mabel, kes igatses tagasi "vanale heale Inglismaale". Aastal 1895 tuli Mabel koos laste, Ronaldi ja tema vend Hilaryga Inglismaale puhkusele. Arthur pidi lõpetama oma töö ja perele järele sõitma, kuid haigestus reumaatilisse palavikku ning suri, olles 38-aastane. Mabel jäi lastega oma vanemate juurde Birminghami. Ronaldile meeldis vanavanemate juures ja täiskasvanuna tõdes ta, et kuigi tema nimi on Tolkien, pärinevad tema anded ja kasvatus emapoolsetelt vanavanematelt Suffieldidelt. Mabel kolis lastega Birminghami lähedale Sarehole'i külla
Richard Strauss (1864–1949) (München Garmisch - suusakuurort Alpides) Hakkas oopereid kirjutama 1880-te lõpus. Tema esimesed ooperid ei äratanud tähelepanu. Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome). Kuulsust oli ta võitnud aga oma sümfooniliste poeemide ja lauludega. Teda mõjutasid väga Wagneri ooperid. Lisaks oli ta väga hea dirigent (nagu Mahlergi). (Saksa kultuuriruumis mängis suurt rolli Wagneri eeskuju) III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis. Libreto põhineb Oscar Wilde näidendil. Libreto tegi Strauss ise. Max Reinhardt (1873–1943) 20.saj. I poolel kuulsamaid lavastajaid. Hakkab lavastama R. Straussi oopereid. (Hofmannstahl, Strauss ja Reinhardt asutasid kolmekesi Salzburgi festivali u. 1920-el, selleks, et säilitada Vana-Euroopa kultuuri) Reinhardt tõi 20. saj. algul sõnateatrisse ekspressionismi. Lavastas „Sálome“ (ekspressionistlikult). Lavakujunduse uued detailid (ekspressionistlik): • Arhitektuuri elemendid (trepid)
kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta selle küsimuse romaanis ,,Dorian Gray portree,,(1891) Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne. Peamine on kinnitada, et ilu valitseb kõige üle. Kiusatust seda võimu kasutada sai tunda ka romaani autor, kes mõisteti amoraalse käitumise eest kaheks aastaks vangi. Uued kogemused kajastuvad ,,Reading vangla ballaadis,, Kas Wilde pettus estetismis
levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas
Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942
MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: ● INGLISMAAL – art nouveau ● PRANTSUSMAAL – le style moderne ● SAKSAMAAL – Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus „JUUGEND“. Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid. Juugendstiil ilmnes esmalt Inglismaal tööstuslikku masstootmist vastandavas ja traditsioonilist käsitööd taaselustada püüdvas liikumises Art and Crafts Movement (liikumine oli mõjutatud tuntud kunstniku, kirjaniku ja ühiskonnategelase WILLIAM MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate
isiksusele. Kuna väike Lermontov oli tihti haige, viidi ta kuurortidesse Kaukasusel kolmel korral, mil eksootilised maastikud jätsid sügava mulje talle. 1827. aastal kolis ta koos vanaemaga Moskvasse. Koolis(Moskva Ülikooli haru, kus kasvatati ülikute lapsi) käimise kõrval alustas ta luuletuste kirjutamisega ja hakkas ka tegelema kunstiga. 1828. aastal ta kirjutas luuletused "Tserkessid" ja "Kaukasuse vang" järgides inglise luuletaja Lord Byronit, kelle mõju domineeris noorte vene kirjanike seas. Kaks aastat peale tema esimest luuletust, "Kevad" avaldati trükis. Samal aastal astus ta Moskva Ülikooli, tolleaegsesse elavamasse kultuuri ja ideloogia keskustesse, kus õppisid ka demokraatlikult häälestatud mõtlemisega aadlikud nagu Aleksandr Herzen, Nikolai Platonovich Ogarjov jt. Õpilased innuklat diskuteerisid poliitiliste ja filosoofiliste probleemide, pärisorjade raske saatuse ja hiljutise Detsembri ülestõusu üle
stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine
Äkitselt, just nagu oleks tema käeliigutus selle vallandanud, vajus mr. Bankesist kogunenud muljete koorem Lilys kummuli, ning alla sööstis ränga laviinina kõik, mida Lily tema vastu tundis. See oli esimene taju. Seejärel jõudis otsekui suitsulõhn temani mr. Bankesi sisim olemus. See oli teine. Ta tajus end tundeintensiivsusest üleni tarduvat; hoomas mr. Bankesi rangust; tema headust. Ma austan teid (pöördus Lily endamisi tema poole), iga viimase kui rakuni; te pole edev, vaid täiesti ebaisekas; te olete peenetundelisem kui mr. Ramsay; olete kõige peenetundelisem inimolend, keda ma tean; teil pole naist ega last (ilma mingi seksuaalse ihata igatses Lily leevendada seda üksildust), te elate teadusele (tahtmatult kerkisid ta silme ette kartulilõigud); kiitus oleks teile solvav; te suuremeelne, puhtasüdameline, kangelaslik mees! Aga samaaegselt meenus talle, et mr. Bankes oli siiagi kaasa võtnud toapoisi; ei sallinud, et koerad istuvad
joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
kirjamehed. See oli ka siiski ühsikond, kus ei saanud öelda, et kunsti pole vaja. Aristokraatliku kunsti näol oli see ikkagi saavutatud. JL vaated ei levinud niivõrd tema teoste kaudu otse, vaid see oli ka suur seltskonnasajand. Inimesed käisid palju läbi salongides. Nad võisid ka kodudes vastu võtta palju inimesi. Räägiti kunsti ja kirjanduse probleemidest jne ja sealt formuleerisidki vaated. Kindlasti üks neist arvamuste levitajaks oli Lord Shaftesbury. Ta oli kirjamees. Levitas ka JL vaateid. Temalt pärineb ka huumori olulisuse esiletõstmine. Väljanaermine annab võimaluse levitada tõde. Tõde on üksnes see, mis (kriitilisele) naeruproovile vastu peab. Valgustuskirjanikud naeruvääristavad oma ajastud, asudes distantsile. Justkui püütakse vaadata neidsamu omaajastu probleeme eemalt ja naerdakse nende üle teataval moel. Lisaks on loomulikud asjad olulised
aastal soovis end varioleerida Briti kuninglik perekond. Selleks sooritati kõigepealt inimkatseid. Vangid, kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei nakatunud. Oma sõjaväe varioleeris ka George Washington, siinkohal oli tegemist aga kaugeltki mitte vabatahtlikkusel põhineva meetmega. (Eesti keeles kirjutas variolatsioonist juba 1766. aastal Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud ajakirjas Lühhike Õppetus.) Hilisem elu siiski näitas, et võrreldes nö päris vaktsineerimisega st inimese nakatamisel veise rõugetega esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise. Niisiis oli vaja Edward Jenneri (1749-1823) edulugu. Jenner nimelt oli teinud tähelepaneku, mille kohaselt lüpsinaised, kes lehmadega
vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt.
jutud, valmid, luule. XVIII sajandil tehti ka viljakat tööd eesti keele materjalide kogumise ja süstematiseerimise alal, ilmusid mitmed sõnaraamatud (eesti-saksa), Hellet peeti 1720-30 parimaks keeletundjaks, tema õlul olid ka eesti grammatika süstematiseerimise ülesanded. Esimene eestikeelne ajakiri, mis ilmus nädalalehena aastatel 1766-1767. a Põltsamaal 41 numbrit - toimetajaks arst ja eratrükikoja omanik Peter Ernst Wilde, tõlkijaks August Wilhelm Hupel. Sisaldas arstlikke nõuandeid, ravimeid, ravimtaimi, majanduslikud nõuanded, soovitused, aiandus, elumajade ehitus. Väljaandja pooldas valgustusliikumise ideid, talupojad olid seega arenemisvõimelised, eestlased Jumala ees võrdsed sakslastega. Eestikeelse perioodika ajaloos oli ,,Lühhike öppetus..." rahvavalgustuslike traditsioonide rajaja. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" alustas ilmumist Tartus 1806. aastal,
17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste
itaallastel, hiljem SB. Need said vabadusvõitluse idee tugipunktiks. Teiseks tugipunktiks Venemaa Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad fanariootid. Kreekas endas toetus Venemaa, sest venemaa oli ka ortotoksne. Samuti ka PRM ja SB toetasid Kreekat. Samal ajal oli kreekas klassitsismi periood, mis oli pärit kreekast filhelleenid kreeklaste sõbrad. Kõige kuulsam filhelleen Lord Byron. Esimene suurem kreeka vabadusvõitluse organisatsioon 1814 Filiki Eteria. Sellest sai kreeka vabadusvõitluse sütitaja. Organisatsioon oli salaühing Odessas isamaa vabastamine türgi ikke alt. Üritati leida sõpru ka teiste balkanimaade hulgast. Uusbütsantsi idee. Liidriks tõusis Aleksander Ypsilantis. Vabadusvõitlus kandus edasi peloponnesosele. Kolokotronis. 1821-1822 kreeka esimene rahvuskogu, konstitutsioon. Kreeka esimeseks presidendiks Mavrokordatos
Räägib piltilusa noormehe allakäigust, selle peegelduseks on tema portree, mis muutub järjest koledamaks, samal ajal kui 4 peategelane ise jääb nooreks ja ilusaks. Tal on kaks austajat: maalikunstnik Basil Hallward, kes püüab talle sisendada headust, inimväärikust ja kaastunnet, ja lord Henry Wotton, kes räägib, et tähtsad on hedonism ja ilu, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatav. Selle, mida lord Wotton sisendab, viib Dorian ellu. Kui Dorian lööb noaga pilti, tapab ta iseenda. Dorian Gray portree on peategelase südametunnistuse sümbol. Rootsi Selma Lagerlöf (1858-1940) esimene Nobeli kirjandusauhinna saanud naiskirjanik. Teoseid: "Gösta Berlingi saaga",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
