Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oscar Wilde'i elu ja looming". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
wilde, vangla, alfred, vanglas, esteet, hindas, vangis, douglas, antiigist, inimesena, eetika, meisterlik, luulekogu, vaenlasi, süüdistus, tellis, dorian, sära, douglase, aadlik, kõrvahaiguste, poliitikast, iirimaal, joodik, hoolimatu, perest, jumalasõna, armastas, teemadel, folkloori, seisja, edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline, keskpunktisSaadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: ainuke tõeline armastus kui kirg,
Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks:
languseni. Avaldusid tema huvid ja kalduvused ning tema vaimu- ja hingejõud kogunesid esteetilistele küsimustele. · Professoritest mõjutasid teda enim Ruskin ja Pater. · Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. · Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna", mis Oxfordis krooniti auhinnaga, ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. · Peale kooli lõpetamist kuldmedaliga asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. · Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Sellest hoolimata viskas ta veel enam pea selga ning hakkas riietuma ja käituma, nii et temast räägitaks ükskõik kas head või halba. Niimoodi tasandas ta teed oma kallile luulekogule, mis saavutas edu, 1881.aastal.
kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet.
Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta
Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. · Näidend värssdraama "Brand". Põhisõnum: ole, kes sa oled; ära lase maailmal end mõjutada. · Näidend värssdraama "Peer Gynt". Peategelane oli terve elu see, kes ta oli. See oli Ibseni viimane suurem värssteos. Edasi kirjutas proosavormis kaasajast, ühiskondlikest probleemidest. Teise perioodi tuntuim on · Näidend "Nukumaja". Ibsen pani aluse moodsale draamale. Wilde Oscar Wilde, 1854-1900, Inglismaa (Iirimaa?). Sündis Dublinis. Isa oli tuntud arst, aga ka pidutses ja liiderdas, oli jõhker vastuoluline. Ema oli kirjanduse ja kunsti huviline. Ema oli tegelikult soovinud tütart. Oscar oli andekas keelte osas, valdas ka kirjandust. Püüdis olla liider, üleolev, kõrk. Sai stipendiumi Oxfordi. Põlastas igasugust kehalist tegevust, sporti. Lõpetas summa cum laude. Aga eriliste vaadete tõttu ei võetud teda ülikooli tööle. Wilde läks Londonisse
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Oscar Wilde 1854-1900 Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja ,,puhta kunsti" kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks.
õppida. Aastatel 1851-1857 töötas ta Bergenis Norra esimese rahvusliku teatri juhina, seejärel 1857- 1862 Oslos Norra Teatri direktorina. See oli raskeim aeg kirjaniku elus, mil tuli taluda puudust, olla tunnustuseta. Kibestunud Ibsen sai lõpuks 1864. aastal riigilt kirjaniku-stipendiumi, mis võimaldas tal perega asuda elama Lääne-Euroopasse. Ta leidis tõelise loomerahu Itaalias, kus valmisid tippteosed. Ibseni loomingu mõistmiseks on kasulik tunda teda inimesena. Juba lapsena oli ta üsna endassesulgunud. Ibsen võttis kõike raskelt ja tõsiselt, isegi nalja. Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta 1900. aastal loomevõimetuks.
Elu ja töö avalikus majas on selline, mis jätab naisterahva näole jälje. Nüüd pikkamisi tunneb Nehljudov Katjusa ära, algab tema uuestisünd. Katjusa ka. Mis pattu salata, temagi on langenud, Nehljudov on siin Tolstoi alter ego, ta ju ülteb oma keskkonnast, oma seltskonnast lahti ja kui Katjusa saadetakse vangi, siis Nehljudov läheb temaga kaasa. Esialgne jutustus kujuneb juba romaaniks selletõttu, et Tolstoi saab kasutada oma mälestusi ja teadmisi vanglast. Kui Katjusa vangis, sisi Nehljudov külastab teda. Kui Tolstoi arvas, et suudab Vene elu muuta, külastab koole ja vanglaid, siis saab ta siin kirjutada, missugused need Venemaa vanglad on, ja kirjutada sellest, kuidas sunnitöölisi Siberisse saadetakse. Katjusa lugu arutab ka kõige kõrgema astme kohus, selleks on senat, Tolstoil on võimalus näidata Vene ühiskonda alt üles lõpuni välja. Müstiline ühiskonna jagamine. Kõik need, kes on aadlikud, on valelikud, jõhkrad, halvad. Need, kes ühiskonnaredeli
Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn. Tema eest hoolitses ta õpilane, Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. vanamehe suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise
On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. 6. Iseloomusta realismi, Balzac 1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga,
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
peegeldama Itaalia elu. Boccaccio läheneb esimese renessanssikirjanikuna inimlikkusele loomulikust, s.o looduspärasest vaatevinklist. Usub, et inimese tulevik on tema loomulike võimete ja annete vabas arendamises. Novellides määrab sagedasti tegelaste saatuse juhus, mingi imepärane seik. Boccaccio õigustab armastuses loomulikkust ning näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega. Kuigi autor kujutas loodust maiselt, hindas Boccaccio ka inimloomuse õilsust, suuremeelsust, puhast ja terviklikku armastust. Samuti hindab Boccaccio kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi täiesti uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Eestist lahkus 1944. aasta sügisel kokku ligi 70 000 inimest, kelle hulgas oli suur osa eesti
Lisaks veel tema omaeneselik luulekeel "Sireli", kohati välie, ähmastab, n-lõpuline seesütleb, tud- kesksõna tet-vorm, palju kordusi. · Wilde'i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree" Wilde (1854-1900) oli iiri kirjanik. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast ("Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse."). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert'I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism, Zola.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
1848 Euros rahvaülestõusude laine. Nikolai I tugevdas politseireziimi ja tsensuuri. Petrasevskilaste tegevus päevavalgele, 1849 kevad arreteeriti kogu grupp. Tsaar määras surmanuhtluse, kuid asendas selle lõpuks sunnitööga, armuandmisotsuse lasi ette lugeda siis, kui vahialused tapalaval olid. D sai 4 aastat sunnitööd ja seejärel sõjaväeteenistus lihtsõdurina, oli 4 aastat Siberis vanglas ja peale seda veel 3 aastat soldatina kolkalinnas Semipalatinskis. 1859 abiellus ja tuli koos naisega Peterburi tagasi. Naine oli TBC haige ja suri 1864 a, suri ka D vend, talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus
On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest. Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab
saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale
saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale
.." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter
sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne oli Eestile pigem veidi vastu. 1920 ,,Tulihari". See on ajalaulude kogu. Teised teemad: inimene ja rahvas, inimene ja rahvuslus, ühiskond. Avaluulest sooviti teha hümni - ,,Kodumaa laul". 1920 ,,Hõbedased kuljused", selles tsükkel ,,Kõnelused Issandaga". 1920 luulekogu ,,Käokorvik", selles tsükkel ,,10 kirja Inglile" Kirjanikuna oli Visnapuu aktiivne eelkõige vabariigi ajal. Ta reisib palju, olles kirjas nii Berliini ülikoolis kui külastades Nõukogude Venemaad
Saksamaal. Saksi valitseja kutsub Goethe Weimarisse enda õukonda tööle praktilise töö tegijaks. Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega. Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades. See on tema jaoks väga rikastav reis ning antiigieeskuju jääbki tema edaspidist loomingut saatma. Itaalias viibimine on mõjutanud loomingut. Näiteks draama ,,Iphigeneia Taurises" on selgelt antiikteemaline. Ta peab oluliseks inimest kunsti abil arendada. Hiljem pöördub Weimarisse tagasi keskendub seal rohkem kunstile. 30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega
Külastuste käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest. Tema tuntuim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“. Seda täiendas ta oma elu vältel, sest ta oli ambitsioonikas perfektsionist kuulsuse suhtes. Ta tahtis, et teda veel
6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn
Euroopas on ta tähendanud lüürilisherolist laulu. Hiljem tähistas ta eepilist poeemi rüütlitest, ja veelgi hiljem võis ta tähendada rüütliromaani. Romantiline läheb kasutusse 17. sajandil ja seda hakatakse kasutama sellist tüüpi teoste kohta, aga ka nende kohta mis on kirjutanud mõnes romaani keeles. Need teosed vastanduvad ladina ja kreeka keeles kirjtuatud teostele. Hiljem hakatakse kasutama seda keskaja ja renessansi kirjanduse kohta. Romantism on teatud tõlgendus antiigist. Tema keskmeks on keskaeg ja renessanss. Romantism hakkab oma aega arvama kristuse sünnist. Antiik hakkab tänapäeval kooliõpetusest taanduma, samas kui varem õpetati vanasid keeli koolides. Inglise eelromantismis on hakatiud romantiliseks nimetama igasuguseid imelisi asju ning ta muutub poeesia oluliseks elemendiks. Samal ajal lisanduvad sõnad maaliline ja gootiline. Need kolm on romantismi võtmesõnad. Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus.
naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo.
Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte. Ta näitab mooduseid, kuidas inimene saab üksi saarel toime tulla. Mida ta peab tegema,et jääda inimlikuks? Tegemist on mõtteeksperimendiga. Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis. Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased
Neljapäevaks lugeda: ,,Kurjad vaimud" 2. osa 8. pt ,,Ivan Tsarevits"! 22. september 2009 1849. katkes siis D looming, kuna ta saadeti sunnitööle. Belinski kiri Gogolile ,,Valitud kirjavahetus sõpradega"; Gogol üritas selles tekstis ümber hinnata oma eelnevat loomingut, kuulutas ennast religioosseks inimeseks. Keiser otsustas karistada karmilt. D aheldatakse ja saadetakse Siberisse. Esimene pikem peatuskoht on Tobolski vangla. See on üks linn Siberis, kus asus üleviimisvangla. Siit saadeti vangid erinevatesse kohtadesse. Ta kohtus siin dekabristide naistega. D taotleb 1854. aastal loa naasta Vm-le. Tema elukohaks saab Tver. 1859. aastal tuleb ta tagasi Peterburi. 50ndate lõpul avaldab ta kaks teost ,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et
annaabi.ee 
