Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norra meediakontsernile Schibsted. Firma uueks nimeks sai AS Eesti Meedia. Milliseid väljaandeid ühendab Eesti suurim meediakontsern Eesti Meedia? Kes on selle omanikud ja milline on nende osalusprotsent? TV. Ül 6 Kirjutav press: taasiseseisvumisest tänapäevani
TEGURID: VALIMISTULEMUSI MÕJUTAVAD need keda erakond soovib. * valitsuse käitumine TEGURID: *kvoot häälte miinimumnorm * massimeedia * valijaskonna suurus * ajalooline taust * osalusprotsent DEMOKRAATIA: * sõprade mõju *kandidaatide arv * rahvavõim. Rahvas osaleb * kandidaadi meeldivus *valimisliitude ja parteide arv riigis toimuvas, valib endale * kampaaniad ja nende promomine rahvale. * üksikkandidaatide arv esindajad parlamenti jne.
Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285) Saadikute roll tähtsusetu polnud kutselised Julgeolekuorganid Pärast sõda: NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) ühiskondliku korra tagamine NKGB (julgeoleku rahvakomissariaat) riiklik julgeolek, luure ja vastuluure 1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665
Pikemaajalist tähtsust omab hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Näiteks 2002.aastal kohalikest valimistest võttis osa 52,5 protsenti, 1999. aastal 49,8 protsenti, 1996. aastal 52,5 protsenti ja 1993. aastal 52,6 protsenti valijate üldarvust. Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel käis hääletamas 43,9 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, 2007.a. Riigikogu valimistel oli osalusprotsent 61,9 (www.vvk.ee ). Nagu näha on valimisaktiivsus aastate lõikes kasvanud ja oma osa on sellesse kindlasti andnud ka interneti teel antava hääle võimalus. Osalusprotsent annab teavet demokraatia tugevusest riigis. Kuid näiteks Ladina- Ameerikas, Belgias ja Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Teistes riikides tuleb eelnevalt end registreerida ja selle mittetegemisel ei saa valimispäeval hääletama minna (USA-s).
põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimus tervikuna on madal, valitsusparteilüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.
tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja
Maakasutus: mets Taimkate: Mänd, pihlakad, mustikad, metsmaasikad Reljeef: künklik Lõimised sõrmeprooviga: 1/ls pH: 4,0 Keemine: Puudub Horisondid: O-AT-Bh-Bf-C O (0-5 cm); AT ( 5-7 cm), Bh (7-18 cm); Baf (18-60 cm); C (60 - cm) Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LI või leede gleimuld LG Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutuseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LkG(LG1) leetunud gleimuld (leede gleimuld) Osalusprotsent: LkG 85% ; LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga nii palju, et tegemist on leede gleimullaga. Sügavkaeve nr. 6 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476091 Y: 655673 Maakasutus: mets Taimkate: Lehtpuud, mõni mänd, jänesekapsas, osjad Reljeef: künklik Lõimised sõrmeprooviga: sl pH: 7 Keemine: Puudub Horisondid: AT-G AT (0-4 cm); G (4- cm)
olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimiste funktsioonid: · tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · valimised võivad olla korralised või erakorralised · vahendada võimudele kodanike nõudmisi · arutatakse nõudmisi ja võetakse vastu vastavad seadused · valimised on rahva usalduse indikaatoriks · madal osalusprotsent tunnistab, et võimu ligitiimsus on madal. Võimupartei lüüasaamine näitab poliitika läbikukkumist. · Valimistel on hariv funktsioon · Inimesed viivad end kurssi erakondade vaadetega Valmispiirangud: · Valida ei saa kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud · Rakendatakse kodakondsuse piirangut (kohalike omavalitsuste valimisel võivad hääletada ka alalised elanikud. · Vanusepiirang (volikogu kandideerida 18a
Volikogu valimised toimuvad iga 4 a tagant ja presidendi 4-6 a tagant. Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi
on lähedased. Tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%, tööturu avatust ja paindlikkust tasakaalustab töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja
esterork E O triinulepa T L villemvõsa V V liitmisel tekkiv sõna LeoPard KullaPalavik EhaValgus JuuliKuu HeliKopter KadeKops LaineLaud KiiduLaul EleVant EsterOrk TriinuLepa VillemVõsa Ülesanne 4 X kooli õpilased käisid kinos. Antud andmete põhjal arvuta välja: 1. mitu õpilast oli selles koolis 2. mitu õpilast käis kinos 3. milline oli iga klassi osalusprotsent Andmete ilmestamiseks loo tulpdiagramm osalusaktiivsusest! Osalemine kinokülastusel õpilaste arv osalenud klass osalus % klassis õpilaste arv Osalusa 1a klass 18 16 89% 2a klass 15 16 107% 30
Maksusid koguda Kasutada vägivalda – politsei, piirivalve VALIMISED Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Põhifunktsioonid: Määravad valitseva võimu koosseisu ehk need parteid, ja isikud, kes hakkavad õigusakte vastu võtma. Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi. Valimistega tehakse kindlaks kehtiva võimu toetuspinna suurus. Madal osalusprotsent tunnistuab, et riigivõim tervikuna pole legitiimne, valitsuspartei lüüasaamine aga kodanike eitavad suhtumist sellesse poliitilisse liini. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduses luuakse, jaotatakse ja tarbitakse rikkusi. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi.
korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted
iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted. Valimisõigus on üldine. Kodakondsuspiirang kohalikel valimistelei kehti, küll aga parlamendivalimistel. Vanusepiirang valimisel 18. aastaselt, riigikokku kandideerimisel 21
Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine
killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8% 3.SDE-15(-4) mandaati/hääli 87184/15,2% 4.IRL-14 mandaati(-9)/hääli 78714/13,7% 5.Vaba-8 mandaati/hääli 49887/8,7% 6.EKRE- 7 mandaati/hääli 46778/8.1% E-hääletajaid oli 176491. Kõrge valimisaktiivsus. Eelhääletamine % Valimispäev % Andmed
16 kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. Tabel 2 Personalikulud Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. 17 Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi., näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne. Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: · kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril
elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine,
on parlamendi laialisaatmine. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse; kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon – vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Näiteks osaleb Lääne- ja Põhja-Euroopas valimistel tavaliselt umbes kolmveerand hääleõiguslikest kodanikest, noortes Ida-Euroopa demokraatiates aga oluliselt vähem. Erakordsetes oludes võib osalus tõusta korraks väga kõrgele
suurema valimisaktiivsusega, oli nimekiri võrreldes eelmiste valimistega kahanenud, pakkudes valikut 30 erakonna ning 12 üksikkandidaadi vahel. Kõige madalama valimisaktiivsusega IX valimistel olid esindatud 17 erakonda ja 19 üksikkandidaati. Valimistel osalenud erakondade arvu poolest olid sarnased X ja XI Riigikogu valimised, kus oli esindatud 11 erakonda, kuid võrreldes X valimistel oli nimekirjas 16 ja XI valimistel 7 üksikkandidaati. Siiski oli XI Riigikogu valimiste osalusprotsent 3,57 % võrra suurem. Viimastel ehk XII valimistel oli üksikkandidaatide arv erakordselt kõrge 39 inimest. Erakondade arv langes aga võrreldes XI valimistega 11 erakonnalt 9 erakonnale. Valimisaktiivsuse protsendiks oli 63,53%. Erakondade ning üksikkandidaatide arvu kohta valimisnimekirjas ei saa ühtegi selgest seost tõmmata. Seega saab ainsana järeldada, et mitmekesisus valimisnimekirjas ei mõjuta inimeste valimisaktiivsust.
ettevõtetes, seega on välistatud huvide konflikti moment. 6.2 Juhatuse liikmed ja ettevõtte võtmeisikud Juhatuse liikmeteks on kaks eelpoolmainitud ettevõtte osanikku. Mõlemad on Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži turismi- ja toitlustuskorralduse kolmandat kursust lõpetavad üliõpilased, kes omavad värskeid teadmisi turismi ja toitlustuse valdkondades ning on täis tahtmist proovimaks kätt ettevõtluses. Nimi: xxx Osalusprotsent: 50% Rahvus: eestlane Amet: turismi- ja toitlustuskorraldaja Kohustused: omanik, juhatuse liige, köögi toimkonna juht Haridus: koka kutseharidus, rakenduslik kõrgharidus turismi- ja toitlustuskorralduse erialal Kogemused: töötamise kogemus erinevates toitlusasutustes, kokandusvõistlused Eestis ja Hollandis Nimi: xxx Osalusprotsent: 50% Rahvus: eestlane Amet: turismi- ja toitlustuskorraldaja Kohustused: omanik, juhatuse liige, teenindusjuht
ühendavad tegevusvormid. 3.2.3 Sidus ühiskond 1. Sotsiaalne kaasatus ühiskonna kihistumine on vähenenud, ühegi olulise elanik- konnarühma sissetulekud ei jää alla EL- s kehtestatud toimetulekumiiniumi. Tervise- hoiuteenus on kõigile kättesaadav. 2. Regionaalne tasakaalustatus tööpuuduse tase ei ületa 8 % üheski regioonis. Töö- suhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. 3. Tugev kodanikuühiskond valimistel on kodanike osalusprotsent vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal 1. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine aluseks on keskkonna- tasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloo- giate eelisarendamist. Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45
süütegude menetlemine Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe printsiibi alusel, võimud on seatud üksteist kontrollima, et oleks tagatud avaliku huvi põhieesmärk. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“. Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik
klasside seas ja puutusin kokku kuue erineva klaasiga. Kokku oli selle vanuseastme peale 101 õpilast. Sportlikust üritusest võttis osa 58 last ja 43 õpilast puudusid erinevatel põhjustel (JOONIS 2). Eraldi poiste ja tüdrukute osavõttu kajastab lisades olev materjal. (JOONIS 3) 13 Isop,E.(1987). Mängima! Tallinn: Eesti Raamat, lk 130. 14 Whiter,B. (2003). Mängude Entsüklopeedia, lk 317. 15 Whiter,B. (2003). Mängude Entsüklopeedia., lk 317. Kõige aktiivsem klass oli 5b, kelle osalusprotsent üritusel oli 79 ja kõige vähem osalejaid oli 6a, kus oli osalejaid vaid 27%. Täpsema ülevaate annab lisades olev osalust kajastav tabel. (JOONIS 4) 2.4. Õpilaste tagasiside Ürituse lõppedes palusin kõigil osalejatel täitsa tagasisidelehed (LISA 13). 58 osalejast olid 57 õpilast positiivselt meelestatud, vaid ühele õpilasele ei meeldinud läbiviidud üritus. Peaaegu kõik õpilased lahkusid ujulast hea tujuga ja tundsid huvi
rahavoogu. Juhtimine ja personal · Organisatsiooni struktuur · Juhatuse liikmete andmed: nimi, vanus, ametikoht, kohustused, haridus, professionaalne taust, amtikohaks vajalike oskuste olemasolu · Kokkuvõtlik personali koosseis, personalihõive plaan, vajalikud oskused, koolituskava võimalikud hinnad · Palgatasemed töötajatele · osanikud/aktsionärid nimi, aktsiate arv, osa suurus; nende eest makstud hind , osalusprotsent tegevuse kirjeldus · Tootmisettevõte · Tegevuse iseloomustus ettevõtte mastaapsus kui palju tootest valmistab ise, kui palju ostab sisse · Toote valmistamise mehhaniseerituse aste · Kuidas toimub tootmise juhtimine tootmisstrateegia · Tootmispersonali tasustamissüsteem ja keskmine palk · Uue toote juurutamise protseduuri kirjeldus Teenindusettevõte · Kirjeldatakse teeninduse protseduure
· Annab Valitsusele nõu rahapoliitika ja krediidiasutuste poliitika kujundamisel 4. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). Teema 2. Avalik võim ja avalik haldus 5. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ülesanded ja funktsioonid Avalik halduse mõiste õpetus riigi täidesaatev võimust, on riik oma igapäevastes toimingutes, klassikaline juhtimistegevus 6 Avaliku halduse tunnused: (4) LT-UR I. Lähtutakse avalikust huvist (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV
Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega. Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. Ebaõiglane valimissüsteem. Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus
10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn · Rahva usalduse indikaator kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: · Üldised valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) · Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele
10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv fn Rahva usalduse indikaator – kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele
mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises Valimisnõukogus (Conseil Électoral Provisoire, CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul. Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, Saadikutekoja ja 2/3 Senati valimiste esimene voor toimus 21. mail 2000. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%. Metoodika, millega CEP määras kindlaks Senati valimiste võitjaid, vältides teist hääletusvooru ja võimaldades FL-ile esimeses voorus peaaegu täieliku võidu, tekitas vaidlusi. Rikkumised häältelugemisel ning CEP-i tahtmatus uurida väidetavaid rikkumisi ja võltsimisi õõnestasid usaldust selle organi vastu. Valitsus avaldas nõukogule survet esitada moonutatud tulemused. Nõukogu esimees põgenes Haitilt ja kaks liiget astusid lõpuks tagasi.
mitteosalenud inimeste arvamusega. Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 3 ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W.Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele
· Demokraatia kui ,,enamuse diktatuur vähemuse üle". Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega. · Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. · Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W.Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele
Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: · kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on omandiõiguslikke
aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: 19
Kuidas saab avalikku huvi tunda, järgida ja arvestada avaliku võimu teostamisel? ( Loengu materjal) Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium. Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. 4 Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). (Samas on avalik huvi ka riigi julgeolek mida avalik võim saab parendada läbi õppuste ja militaarrahastusega. Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.) Teema 2. Avalik haldus ja avaliku halduse organisatsioon 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis. ( Loengu materjal)
Poliitikas kehtib lause “Ühe võit on teise kaotus.” Zero-sum põhimõte on viinud politoloogid seisukohale, et poliitika on küllaltki räpane (dirty game). Stabiilsetes riikides on võimalik täheldada pidevat huvi langust poliitika vastu. Inimesi huvitab rohkem praktiline elu, kuna ei usuta, et midagi muutub, hoolimata sellest, kes on võimul. See väljendub kõige paremini valimiskäitumises – lääne demokraatiates on osalusprotsent madal (50% kandis). Eesti näide – iseseisvuse algul oli osalus suur, kuna oli oht, et iseseisvus kaob. 1992 67,8%, 1995 69,1%, 1999 57,4% (heaolu saavutatud), 2003 58,2% (Res Publica osaliselt tõstis see aasta, noored), 2007 61% (Tallinn 65,8%) esmakordselt e- hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu.
Kõik valimispunktid olid sõjaväeüksustega mehitatud - kardetati, et võivad teatud eksessid toimuda. Valimisteprotsess läks väga ladusalt - selle tulemusena pärast valimisi likvideeriti ära Eesti büroo, mis oli loodud 44. aasta lõpus ja mille ülesandeks oligi olla liiduvabariigi juhtkonnale toekas ja abiks. Pärast valimisi leiti, et täiendavat võimuorganisatsiooni ei ole Eestis tarvis. 1947 ja 1948 valimised olid kõige olulisemad. 1947 - Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - osalusprotsent 99,33%, 1951. a 99,89%, 1980. aastal 99,99%. Liiduvabariikide protsendid pandi juba paar nädalat enne valimisi Moskvas paika. Ka need üksikud, teatud vastahääletunud toodi personaalselt välja, kui oli teada, kes ei hääletanud nii nagu vaja oli. Kokkuvõttes oodati, et neid eksesse ja võimalikke rünnakuid metsavendade poolt tuleb rohkem. Moksvale oli see kinnituseks, et Nõukogude võimusüsteem on end kindlustanud. 1948 - kohalike nõukogude valimised
parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi Valimiste üldmõisted Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ega keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid), nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab nt arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus.
annaabi.ee 
