polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst 17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20
❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17.saj) on vaimuliku või ilmaliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos
Sümfoonia suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema.
Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile
Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline,
tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende avamäng " Julius Caesar " (1896), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile (A.Tolstoi poeemi alusel), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates
Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Oratoorium-Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini
b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire
mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi
interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa Ooper tekkis itaalias 16-17 sajandi vahetusel ja on muusikaline lavateos, kus kogu libretot lauldakse Oratoorium vokaal-instrumentaalteos koorile, solistile ja orkestrile
acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele
2.tavaliselt aeglane, tavaline, lüüriline, tavaliselt ABA-vormis 3.tavaliselt tantsuline, menuett või skerzo 4.tavaliselt rondo või sonaat-allegro vormis (kui on 3-osaline sonaat, siis puudub tantsuline osa ja alles jäävad 1., 2., 4.osa) RONDO- nagu refrääniga laul, mis algab ja lõpeb refrääniga (ABACADA-tavaliselt ; ABACA- lihtsaim) KONTSERT- 3-osaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile KVARTETT- 4-osalises sonaadivormis teos neljale pillile I viiul, II viiul, altviiul e. vioola, tsello SÜMFOONIA- sonaat orkestrile AVAMÄNG- 1-osaline sonaat-allegro vormisteos orkestrile VARIATSIOONID- muusikavorm, kus üht ja sama teemat pidevalt muudetakse A A 1 A2 A3 jne. SOLIST ORKESTER SISSEJUHATUS Vaikib Esitab teema
kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga -
ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos reekviem- leinamissa, esitajaks solistid, koor, ansamblid, saadab orkestrid oratoorium- vokaalinstrumentaalteos koorile, solistidele ja orkestrile passioon- heliteos koorile, solistidele, jutustab Kristuse kannatustest kantaat- mitmeosaline pidulik teos koorile, solistidele, orkestrile, kirjutatakse ka ainult koorile süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud paladest sonaat- mitmeosaline teos soolopillile instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopillile ja orkestrile sümfoonia- mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile avamäng- üheosaline teos sümfooniaorkestrile, kasutatakse ka sissejuhatava osana
Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Monoodia ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli
Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja
Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile 1925 "L'enfant et les sortilèges" 1928 "Boléro" orkestrile 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Pärast instituudi lõpetamist määrati noorele heliloojale riiklik stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Sügisel sõitiski Sibelius välismaale. Kaheaastane välisreis avardas tohutult noore muusiku silmaringi. Esimesel aastal täiendas ta ennast Berliinis, järgneval aastal aga Viinis. 1891.aastal saabus Sibelius tagasi kodumaale. Sibelius kirjutas oma esimese suurteose "Kalevala" - ainelise sümfoonia "Kullervo" solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga. 1892.a. sügisel kutsuti Sibelius kompositsiooni õppejõuks Helsingi Muusikainstituuti. Pedagoogina tegutses ta ligi kaheksa aastat. 1890. aastate algul kujunes Sibelius soome erksamate kultuuritegelaste tuumiku juhtivaks liikmeks. Neil aastail kirjutas ta palju ja väga erinevais zanreis: romansse,
Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1925 "L'enfant et les sortilèges" · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Seghizzi nim. auhind kooriloomingu eest (Itaalia, Gorizia) 2003 Classical Brit Award-teos ''Orient & Occident'' 2003 Borderland Award (Poola, Sejny) 2005 Musical America's Award, USA aasta helilooja 2005 Euroopa kirikumuusika auhind (Saksamaa) Arvo Pärdi looming Orkestrimuusika 1960 ''Nekroloog'' op.5 1963 ''Perpetuum mobile'' op.10 1963/64 Sümfoonia nr.1 ''Polüfooniline'' 1964 ''Collage teemal B-A-C-H'' keelpillidele , oboele, tembalole ja klaverile 1966 ''Pro et contra'' tellole ja orkestrile Sümfoonia nr. 2 1971 Sümfoonia nr.3 1976 '' Kui Bach oleks mesilasi pidanud''klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele 1977 ''Cantus in Memory of Benjamin Britten''keelpilliorkestrile ja kellale ''Fratres''tromboonile, keel-ja löökpillidele;''Fratres''viiulile, keel-ja löökpillidele; '' Tabula rasa''viiulile, vioolale, keelpillidele ja ettevalmistatud klaverile;''Tabula rasa'' kahele viiulile, keelpillidele,ettevalmistatud klaverile
ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile Fuuga polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm, mitmehäälne, koosneb kolmest osast
Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming:
Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tsellokontserdi (1966) terve II osa. Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984)
1803 1869 19.sajandi I poole prantsuse muusika säravamaid isiksusi. Berlioz oli programmilise sümfonismi ja kaasaegse orkestratsiooni rajaja. Tema orkestreerimisõpik (1844) mõjutas nooremaid põlvkondi (hiljem täiendas seda ja andis välja Richard Strauss). Berlioz laiendas sümfoonia piire . Looming:,,Fantastiline sümfoonia"(1830) on autobiograafiline. "Harold Itaalias" (1834) on loodud soolovioolale (Paganini tellimusel) ja orkestrile, kirjanduslikuks aluseks on Byroni tuntud värsspoeem. "Romeo ja Julia"(1839) solistidele , koorile ja orkestrile ühendab Berlioz mitmeid zanre -sümfoonia, kantaat ja kohati ka ooper."Suures leina- ja triumfisümfoonias" (1840) liitis ta sümfooniaorkestrile veel sõjaväe-puhkpilliorekstri Hiiglaslik puhkpillidekoosesis on "Reekviemis" (1837). Vokaal-sümfoonilistest teostest veel dramaatiline legend (oratoorium) "Fausti needmine" (1846),
Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas
,,Pähklipureja") Sümfoonilised teosed: · 6 sümfooniat (1. sümfoonia g-moll ,,Talveunelmad", 4.sümfoonia f-moll 5.sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline" · Programmiline sümfoonia ,,Manfred" · Sümfoonilised avamängud, fantaasiad, süidid · Programmilised üheosalised teosed Instrumentaalkontserdid: · 3 kontserti klaverile ja orkestrile (Klaverikontsert nr.1 b-moll op.23) · 1 kontsert viiulile ja sümfooniaorkestrile Kammermuusika: · 3 keelpillikvartetti · üle 100 klaveripala · u. 100 romanssi Klaveripalade tsüklid: · ,,Laste album" · ,,Aastaajad" (Aprill ,,Lumikelluke", November ,,Troikal", Detsember ,,Jõulud", Märts ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen 4
Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi).
pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925)
„Kaebelaul“. 1881 – Ooperite dirigeerimine. 1883 – Teatri dirigent. Žanrid Laulud ja sümfooniad. Žanrid omavahel seotud. Lõppes žanride ühinemisega. Stiil Laiendatud tonaalsus. Esimene taoline teos „Erinnerung“. Teosed Instrumentaal. N: Esimene sümfoonia „Titaan“ Laulja(te)le ja orkestrile. N: „Rändselli laulud“ Koorile, solistidele, orkestrile. N: kantaat „Kaebelaul“ Muusika kuulamine Symphonie Nr.1 "Titan" - Gustav Mahler http://www.youtube.com/watch? v=hIBFLGe-0s8 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Mahler#Loo ming https://www.google.ee/search? q=gustav+mahler&source=lnms&tbm=isch&s a=X&ei=5Z6kUvzXEauO4gS4oYAQ&sqi=2&v ed=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=571 http://www.youtube.com/watch?v=hIBFLGe-0s8 Aitäh!
* Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes
ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju.
b) Kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid c) Teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde OOPER (1600 Itaalias) Ooper on lavaline suurvorm orkestrile, koorile, tantsijatele, solistidele. Ooperi eelkäijad: a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d)müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Bel canto (it. k. kaunis laul) kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuooslikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria domineeriv tõsine ooper
Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1 Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks? Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi? Süit mitmeosaline teos, mis koosneb erineva
renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga mitmeosalised esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja koor. Instrumentaalorkester- 3-osaline teos (solistid ja orkester). Fuuga- polühoonilise muusika tähtsaim vorm.Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest ansamblile orkestrile või soolopillidele.Allemande- aeglane saksa tants. Courante-kiire prantsuse tants. Sarrabande- pidulik hispaania tants. Gigue-Soti hüppetants.Conserto Grosso-solistide grupile ja orkestrile iseloomulik.Heliloojad: J.Peri esimese ooperi autor. C.Monteverdi esimene ooperi autor keda arvestati. A.Vivaldiinstrumentaal ansamblis. A.Corelli instrumentaalmuusika. G.P.Telemann ajastu produktiivseim helilooja(saksa). Kuulsaimad:J.S.Bach( saksa helilooja) ja G.F
Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Concesto Grosso – mitmeosaline teos soolopillidegrupile, solistidele, orkestrile. Instrumentaal tantsusüit ( 17. saj ) – mitmeosaline teos, mis sisaldas 4 erineva rahvusliku päritoluga tantsu. 1. Allemande – saksa tants 2. Courante – prantsuse 3. Sarabande – hispaania 4. Gigue – šoti hüppetants Fuuga – polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. HELILOOJAD Johann Sebastian Bach
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme
-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia
Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja
klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel
aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal-suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee · Ühe tunde või meeleolu domnieerimine teose vältel · Ilmalik või vaimulik Oratoorium- Vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. On jutustaja, kes annab edasi põhilise süzee. Öeldakse ka et see on lavastamata ooper. Oratoorium tekkis roomas 1600. aastal. Eelkäijaks oli liturgiline draama Kuulsamad oratooriumiloojad: · G. Carissini ''Jefta'' · H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H
aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noël (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi. Looming Honegger komponeeris kõikides zanrites. Tema loomingut esindavad: sünteesooperid ja dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat. Järk-järgult loobus Honegger programmiliste impulsside
1845: "Jeanne 1851: d'Arc ehk "Rigoletto" 1893: Orléans'i "Falstaff" neitsi" 1853: "Trubaduur" 1845: "Alzira" Teosed koorile 1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile 1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell'
Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu (variatsioon, sonaat); 3. osa Menuett- tantsuline; 4. osa
vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden,
Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkused lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit.[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID: Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda zanri ajaloos alustab klaver kogu teost.[45] Instrumentaalkontserdile omast topeltekspositsiooni ta seal siiski ei kaota. Beethoveni
· Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika · Jaan Rääts (1932) · Kontsert kammerorkestrile 1961 · Kirjutas 8 sümfooniat 1957-1985 · ,,Väike sümfoonia" 1990 · ,,Sümfoonia väikesele orkestrile" 1991 · Muusika iseloomustus: neoklassitsistlikud tendentsid erinevate kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, üllatuslikkus, motoorne liikumine · A. Pärt ,,Nekroloog" 1960 esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · ,,Credo" teos segakoorile, klaverile ja orkestrile 1968 · ,,Sümfoonia nr. 1" 1963 · ,, Sümf. Nr. 2" 1966 ning 3 1971 ja 4 · Tintinnabuli stiil (kujunes 1976.a) - kellukeste sarnane kõla (aluseks gregooriuse koraal, katolik liturgia) · E
annaabi.ee 
