Muusika vormid (0)

Sonaat – kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm . Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon , töötlus, repriis .
Põhineb kahel teemal: peateema ( energiline , pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev).
Pikk skeem: (sissejuhatus) – ekspositsioon – töötlus – repriis – ( coda - saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis)
Klassikaline sonaat – mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile ( klaver , viiul , tšello).
Variatsiooni vorm – põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest – mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 …
Rondo – kujunes välja vanadest tantsuvormidest. Tõlkes ringmäng. Peateema ehk refrään kordub vähemalt 3 korda, vaheldumisi uute teemadega. Lõpeb alati peateemaga! Rondo vorm on rõõmsa iseloomuga . Skeem: ABACA
Fuuga – polüfoonilise mitmehäälse muusika kõige tähtsam vorm. Fuuga teema viiakse läbi järjest kõikides häältes. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune , mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa.
Süit – üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise)
Instrumentaalkontsert – ühele (harva mitmele ) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa – kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa – aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa – kiire, särav ja rõõmus.
Sümfoonia – 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa – liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa – aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu ( variatsioon , sonaat); 3. osa – Menuett - tantsuline; 4. osa (finaal) – kõige liikuvam osa, rondo vormis (ka muud vormid).
Klassikalise sümfoonia ning keelpilli kvarteti ülesehitus on klassikaliselt ühesugune.
Avamäng – ühe osaline teos sümfoonia orkestrile sonaadivormis.