Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fuuga, süit, sonaat-allegro, sonaat, rondo, kontsert, kvartett, avamäng, sümfoonia, variatsioonid, solist vs. orkester tabel (0)

1 HALB
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

FUUGA -
polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa.
1. ekspositsioon -
seal läbib teema kõik hääled
2.töötlus-
seal varieeritakse teemat
3. repriis -
teema kordamine ekspositsiooni kujul (võivad esineda ka sissejuhatus
ja coda )
Fuugale
võib eelneda prelüüd, mis viib kuulaja fuuga meeleollu.
SÜIT-
4st erineva karakteriga palast koosnev tsükkel
SONAAT - ALLEGRO -
tavaliselt mitmeosalise teose ühe osa vormi nimetus.
1.
ja 5. osa võivad ka puududa, 2., 3., 4. mitte kunagi.
1.sissejuhatus
2.ekspositsioon
( peateema , kõrvalteema, sidepartii)
3.töötlus(töödeldakse
pea- ja kõrvalteemat)
4.repriis(pea-
Fuuga-süit-sonaat-allegro-sonaat-rondo-kontsert-kvartett-avamäng-sümfoonia-variatsioonid-solist vs-orkester tabel #1 Fuuga-süit-sonaat-allegro-sonaat-rondo-kontsert-kvartett-avamäng-sümfoonia-variatsioonid-solist vs-orkester tabel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LadyT Õppematerjali autor
fuuga, süit, sonaat-allegro, sonaat, rondo, kontsert, kvartett, avamäng, sümfoonia, variatsioonid, solist vs. orkester tabel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Muusika vormid

Sonaat ­ kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ­ ekspositsioon ­ töötlus ­ repriis ­ (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat ­ mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm ­ põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest ­ mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo ­ kujunes välja vanadest tantsuvormidest

Muusika
thumbnail
4
doc

Muusikaõpetuse kordamine

· Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" ­ koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama o Bach ,,Matteuse passioon" · Kantaat o mitmeosaline teos koorile või/ja solistidele o instrumentaal-saatega/saateta · Kaanon o lihtsaim polüfooniline zanr · Fuuga o tegemist on vormiga o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon ­ põhihelistikus Töötlus ­ varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis ­ alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4

Muusika
thumbnail
2
docx

Muusika kontrolltöö kordamine

Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted

Sümfoonia ­ suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert ­ soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng ­ iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ­ ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso ­suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga ­ sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium ­ kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid.

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

9. klass muusika kordamine

mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum ­ mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett ­ Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia ­ 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa ­ Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett ­ kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18

Muusika
thumbnail
1
doc

Klassikalise muusika kokkuvõte

Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt

Muusika
thumbnail
3
doc

10. klassi muusika seminari materjal

saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande ­ 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante ­ 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande ­ aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue ­ 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO ­ grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA ­ fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: Tõsidus ­ Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur

Muusika
thumbnail
3
doc

Klassitsism

homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema).

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun