Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk. Instrumentaalmuusika. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki pillidega on tegemist?
  • Mis on harmooniapilliks?
  • Mille poolest erineb eelmisest esitusest?
  • Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi?
Barokk .
Instrumentaalmuusika.
10. klass
 
 
Vasta õpiku (lk 102 – 105) küsimustele:
 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks 
soolo - ja ansamblipilliks? Miks?
 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj 
muusikat klavessiinile!
 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris 
olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist?
 
 
Basso   continuo
 Tõlkes “ katkematu bass
 On barokiaja iseloomulik 
improvisatsiooniline harmooniasaade, 
mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest
  Harmooniapill : klavessiin, orel või lauto
 Basspill: viola da gambakontrabass või 
fagott
 
 
 
 
Barokkorkester
 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis – 
barokkorkester
 Tunnused:
 Keelpillide ülekaal
 Basso continuo olemasolu
 Dirigent puudus (miks?)
 
 
Instrumentaalžanrid
  Instrumentaalkontsert  – 3-osaline teos 
soolopillile ja orkestrile (tlk “võistlus”); solist  
saab näidata oma võimeid
 MK  Vivaldi  “Talv” I osa 
 Mis on harmooniapilliks? Basspilliks?
 Vivaldi “Talv” tervik 
 Mille poolest erineb eelmisest esitusest?
 
 
 Concerto  grosso – mitmeosaline teos 
soolopillide grupile ja orkestrile.
 MK Händel – Concerto grosso op 6 nr 1
 Mis  pillid  on basso continuo bassi- ja 
harmooniapillideks?
 Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi?
 
 
 Süit – mitmeosaline teos, mis koosneb erineva 
karakteriga tantsudest.
 17. saj Saksamaal kujunes 4-osaline süit:

Al emande

Courante

Sarabande

Gigue
Leia õpikust lk 109 igale tantsule iseloomulikud tunnused!
MK  Bach  – Al emande, Sarabande, Courante,  Gigue  (Prantsuse 
süit nr 2)
 
 
Kuula ja võrdle
 Bach – Orkestrisüit nr 3 – Aaria
 “Procol Harum ” – “Whiter  Shade of Pale”
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Barokk-Instrumentaalmuusika #1 Barokk-Instrumentaalmuusika #2 Barokk-Instrumentaalmuusika #3 Barokk-Instrumentaalmuusika #4 Barokk-Instrumentaalmuusika #5 Barokk-Instrumentaalmuusika #6 Barokk-Instrumentaalmuusika #7 Barokk-Instrumentaalmuusika #8 Barokk-Instrumentaalmuusika #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hiljurandj Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusika kt 3 - barokk
2
pdf

Muusika kt 3 - barokk

4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) Milline oli barokse kunsti eesmärk? Soov üllatada vaatajat

Muusikaõpetus
muusika-kt-3-barokk AnnaAbi
2
pdf

muusika-kt-3-barokk AnnaAbi

5) ​kantaat​- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) ​oratoorium​- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) ​passioon​- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) ​prelüüd​- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) ​fuuga​- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) ​Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? ​Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) ​Milline oli barokse kunsti eesmärk

Kategoriseerimata
Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias
3
doc

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias

INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust. Siiski oli ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosnevaid orkestreid, nende kanda oli e

Muusikaajalugu
Keskaeg-renessanss ja barokk
3
docx

Keskaeg, renessanss ja barokk

14. Ilmalike laulude esituskoosseisud 16.sajandil. Kõiki hääli võis mängida Kõiki hääli võis laulda Hääled olid jaotadud mängjate ja lauljate vahel Kõik hääled võisid olla dubleeridu ehk korraga mängida ja laulda 15. Instrumentaalmuusika ja pillid 16.sajandil. Klahpillid: klavessin, spinett, virginaal, tsembalo Puhkpillid: flöödid, tsink,dulcianid, pommerid, salmeid, krummhormid Keelpillid: lauto, Vioola da comba ja vioola da braccio 16. Mõiste barokk tähendus ja barokiajastu periodiseering. 1600-1750 aastatel Euroopas domineerinud kunstistiil Varajane periood, keskmine periood ja hiline periood 17. Too välja barokiajastu olulisemad saavutused arhitektuuris, kirjanduses ja kunstis. Arhitektuur- suured lossid, kirikud, lossipargid, sambad Kirjandus- teravad kontrastid, ülim voorluslikkus, väga keerukas Maailkunst- ajaloolised teemad, väljendati tantsulisi kirgi, suured seinamaalid ja portreed 18

Ajalugu
Barokk muusikas
9
doc

Barokk muusikas

Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco ­ portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ­ ebaloomulik. Pargiarhitektuur ­ moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) ­ pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku

Muusika
BAROKK 16 SAJ LÕPP - 18 SAJ I POOL
14
docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti

Muusika
Barokkmuusika
6
doc

Barokkmuusika

kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele · teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia. MONOODIA- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on selles stiilis seotud väga tihedalt tekstiga, jälgides täpselt deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib

Muusika ajalugu
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS
10
doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun