Barokk (0)

Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna „barokk“ kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks : varane periood kestis 1580 -1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur – Lorenzo Bernini „ Versailles ’i loss“; Maalikunst – Diego Velazques „Sevilla veemüüja“; Skulptuur – Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne “ Afektiõpetus – ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ja muusikat? – Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine.
Seosed barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel. – Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist.
Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? – Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia . Monoodia – ühehäälse meloodiaga muusikastiil
Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas ? – Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli.
„ kontsert “ barokiajastul – kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval – mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile
Barokiajastul levinud muusikastiilid : a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Generaalbass – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: Vana- Rooma tragöödia, Liturgiline draama , Müsteerium, Moralitee, Intermeedium; Firenze „ Camerata “: Cameratas sündis ooperi idee, seal tegutsesid luuletaja Ottario Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini , kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Esimesi barokkoopereid: Jacopa Peri „Daphne“
Claudio Monteverdi panus: Helikeel – kasutas suurt orkestrit, dünaamika oli kontrastne ja vahelduv, muusika oli väljendusrikas, kasutas muusikalisi kujundeid. Temaatika – ainestikku võttis põhiliselt antiikmütoloogiast, palju kujutatakse antiikkangelasi. Olulisemad ooperid – „Orphens“, „ Odysseuse kojutulek“, „Poppea kroonimine“; bel canto – laulmisviis, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna – ooperi naispeategelane
kastraat – meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud ; opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper ; opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium – meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis
OOPER: žanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika ; iseloomulikud tunnused: solistid , koor, süžee, lavaline tegevus, tegelased, nais- ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester
ooper – lavateos, milles on ühendatud vokaal - ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst
kammerlaul – sooloaaria v duett , mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT : žanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süžee puudub; N: Bach „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“, M. Härma „Kalev ja Linda“; Kantaat – mitmeosaline pidulik v eepilise iseloomuga teos solistidele, koorile ja/või orkestrile; Oratoorium – vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, tekkis Roomas 1600a.
Oratooriumiloojad: Shütz „Ülestõusmislugu“, ändel „Judas Maccabbus“, „ Simson “, „ Messias “; Passioon – heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast, tekkis 17 saj keskel Saksamaal
Passioonide loojad: Shütz, Bach