2. I profaas Kromosoomide ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Kromosoomid on kahekaupa) Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad 3. I metafaas Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaattasandile Kääviniit kinnitub ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge 4. I anafaas Kääviniit lüheneb Kromosoomid lahknevad poolustele 5. I telofaas Toimub tsütokinees (tsütoplasma lagunemine) Meioos II (sarane mitoosile) 1. II profaas Kahe jagunemise vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehituse talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Miks Karl Ernst von Baer nii tuntud on (ja miks eestlased teda teada võiks)? · Ta oli võrdleva embrüoloogia rajaja. · Sest ta sündis ja...
rakutuum ja ja membraansed organellid., eeltuumne-rakutüüp,millel pole rakutuuma ja membraanseid organelle.,homoloogilised kromosoomid-kromosoomid,mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene., retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse., tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosneb mikrotuubulitest.,mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide koostisesse.,kääviniit-rakujagunemise ajal moodustunud niitjad valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.,patogeen-teiste organismide haigestumist põhjustav organism.bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Plasmiid-
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
nendes etappides toimub (ainult kõige olulisem!). Diploidne ja haploidne kromosoomistik millistes rakkudes leidub? Kromosoomide ristsiire mis see on, millal aset leiab, milleks on vajalik? (õpik lk 40-47, vt ka töölehelt) 1.etapp- PROFAAS (DNA pakitakse kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, DNA replikatsioon, tuumamembraan laguneb, tuum suureneb, tuumakesed kaovad, moodustub kääviniit) 2.etapp-METAFAAS (Kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud ja need liiguvad raku keskele ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) 3.etapp-ANAFAAS (kääviniidid lühenevad, anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele) 4.etapp-TELOFAAS (kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed, telofaasi lõpuks on tekkinud
Naistel 4, meestel 5. Kromosoomide analüüsimiseks parimad rakud on perifeersest verest. Suust ei saa steriilseid rakke, mida analüüsida. Ka on sobiv materjal: nahk, luuüdi, amnionivesi (lootevesi), koorion (varases raseduses 11-12 nädal), loote nabaväädi veri. Kontrollpunktid, enne analüüsimist: - Mitogeen (PHA) kultuuri initsiatsioon. Annab märku, et väljuda G0-st ja minna S- faasi paljunema. - Kolhitsiin (mitoosi inhibiitor) kääviniit ei lähe nii pikaks et kinnituda tsentromeerile. Kromosoomid kondenseeruvad kui kaua hoida. - Rakkude hüpotooniline töötlus KCl, Na-tsitraat. - Rakkude fikseerimine metanool/jää-äädikas - Kromosoomi preparaadi valmistamine. Polümorfism mitmekujulisus. Normivariandid. - Translokatsioon üks kromosoomi osa (üks ühel pool tsentromeeri, teine teisel pool) liitub teisega tsentromeeri pidi. Kirjutatakse nt t(14;15)(q10;q10)mat ema poolt esinev
Lookus - koht kromosoomis, kus asub geen voi geenid. 11. DNA srmejäljed, PCR reaktsioon. Geeniteraapia. PCR reaktsioon - meetod, mis vimaldab lühikese ajaga amplifitseerida e. paljundada spetsiifilisi DNA segmente, kasutades väga vähest algmaterjali. DNA srmejäljed - saadud DNA varieeruvuse alusel saadakse nn. DNA srmejäljed. Geeniteraapia - pärilike haiguste krvaldamine asendades defektsed geenid normaalsete geenidega. 12. Mis on telomeer, tsentromeer, kääviniit, sünapsis, mikrotuubulid, kinetohoor? Telomeer - kromosoomi lpp-piirkond. Tsentromeer - kromosoomi piirkond, mis hoiab koos kromatiide ning sisaldab mitoosi- vi meioosikäävile kinnitumise kohta. Kääviniit - niitjas moodustis, mis tekkib looma- voi taimerakkus mitoosi kaigus ja osaleb kromosoomide lahknemises. Sünapsis - homoloogsete kromosoomide ajutine lähenemine kahe kaupa, mille kaigus vib toimuda krossingover.
tsütokinees- tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane, tuumakesi ei teki. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, tütarraku kromosoomid on aga kahekromatiidilised, ja DNA ei kahekordistu II Jagunemine Interfaas- lühike Profaas-tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid Metafaas- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, tsentrosoomidega kinnitub kääviniit Anafaas-kääviniidid lühenevad, tsentromeerid kahestuvad, krmoatiidid lahknevad teineteisest poolusele Telofaas-kääviniidid kaovad, kromatiidid keerduvad lahti, tekib tuumamembraan, tuumaksesd tsütoplasma kahestub, tsütokineesis tekib 4 tütarrakku Meioosi tulemusena tekid ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku sügoot- viljastatud munarakk Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini ovogenees- munarakuareng Ontogenees- individuaalne areng
annaabi.ee 
