ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml
· Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. · Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. · Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega. · Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. · Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. · Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. · Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi
(Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)
Peep aitas üles ehitada hulgimüügifirmat Jungent ning käivitada Hansapanga elukindlustuse müügi. 1997.aastal lõi ta koolitusfirma Vain & Partnerid, mis pürgis kiiresti oma valdkonna liidrite sekka. Peebu huvid on ajapikku palju muutunud. Müügiteemade asemel suundus ta peagi juhtimisvaldkonnale. Ajapikku muutusid eesmärkide, isikliku arengu ning tasakaalus eluga seotud küsimused. Teda on aina rohkem huvitanud inimeste sisemaailm. Peep Vain lõpetas 2006. aastal INSEAD-i ülikoolis organisatsioonipsühholoogia programmi "Coaching and consulting for change". Praeguseks on Peebu firma igapäevasest juhtimisest kõrvale tõmbunud ning naasnud koolitamise juurde. Peep on abielus Jane Vainuga ning neil on kaks last: Robert ja Maria. Nad elavad Tallinna lähedal Harjumaal. Peep harrastab muusikat, filme ning mäesuusatamist. Kõige tähtsam küsimus Selge on see, et küsimusi on seal palju. Seda lugedes tekib küsimus, et milline see neist siis kõige tähtsam on
hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste
fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega; psühholoogia ja tehnikateadus inimene valib töödele sobivaid kandidaate, koostavad koolitusprogramme ning aitavad parandada töökeskkonda
hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja
jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia).
.............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.........................................
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia - Arengupsühholoogia - Neuropsühholoogia (peaaju protsessid) Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?) Teaduslik meetod psühholoogias: 1) probleemi defineerimine 2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega 3) testitava hüpoteesi formuleerimine 4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile
erinevate ravimite mõju uurimine) 4. Arengupsühholoogia tegeleb inimese arenguga (mitte ainult lapse omaga) uurimisega 5. Isiksusepsühholoogia uurib inimese isiksust (omadused...) 6. Sotsiaalpsühholoogia uurib väliste tegurite mõju käitumisele 7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe d. Kliiniline psühholoogia tegeleb inimese ravimisega e. Nõustamispsühholoogia nõustamine, mitte ravimine. Olmeprobleemide lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i
Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid:
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme vajadused on
ravimisega. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
& Gamble, ICI, Saab Combitech, Steinbergs, Alcoa, Motorola, Hewlett-Packard, Exxon, Shell, AMOCO, British Petroleum, Con Edison, the Economic Development Board of Sin- gapore, ja International Atomic Energy Agency Schein on olnud viljakas teadlane, kirjanik, õpetaja ja konsultant. Peale tema arvukad artiklid erialases ajakirjanduses, ta on kirjutanud neliteist raamatuid - 2015 1. EDGAR SCHEINI OLULISEIMAD TEOORIAD JA MUDELID 1. KARJÄÄRI ANKRUD Edgar Schein on organisatsioonipsühholoogia rajaja ja kõige tuntum organisatsioonikul- tuuri kontseptsiooni autoritest. Tema mõjukamad tööd puudutavad karjääriarendust, or- ganisatsiooni sotsialiseerumist ja organisatsioonikultuuri. Karjääriankur hoiab karjääri paigal või suunab seda kindlas suunas. Selle loovad koge- mused ja see põhineb enda arusaamal oma võimetest ja väärtustest. Mudel 1. - 2015 MÕTLE, MIS SIND MOTIVEERIB?
3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7
käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi
Eriti hoogustus see 1960. aastatel, mil organisatsiooni kui terviku tegevus teatud juhtudel piiras ettevõtte arengut. Traditsioonilised tööstuspsühholoogia võtted ei andnud soovitud Juhi mõju alluvate tööga rahulolule tulemusi, sest need ei arvestanud organisatsiooni ja keskkonna vaheliste seoste dünaamilisust, gruppidevaheliste seoste mõju organisatsioonile. Tööstuspsühholoogiast hakkas eristuma organisatsioonipsühholoogia, sest tunnetati paljude distsipliinide ühendamise vajadust. (Vadi, 2000: 22) 1.3 Administratiivse juhtimise koolkond Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henry Fayoli juhtimisanalüüsi. Henry Fayol juhtis suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu
hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Negatiivsete emotsioonide – valu, konflikt, kurbus, süütunne, raev jt – mäistmine osana inimlikest üleelamistest, mida tuleks mõista ning isegi hinnata, mitte aga varjata; “tippelamuste” mõistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena. Maslow panus organisatsioonipsühholoogiasse Inimeste sooritusvõime tõuseb, kui neile läheneda holistlikult. Maslow täiendas tuntud organisatsioonipsühholoogia teooriid X ja Y teooriaga Z, mille soli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomdused. Loovus, tippelamused Loovus on universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne psühholoogia (“neljas jõud”) tegeleb empiiriliste teadusuuringutega, kasutades
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat
kohastumuslikudel aspektidel Rakenduslikuma suunitlusega harud (ülikoolides õpetatav ja uuringuid tehakse nii ülikoolides kui ka mitteakadeemilistest uurimisasutusest, eraettevõtetes, analüüsikeskustest) 1) liigid: õigus-, kohtu-, tööstuspsühholoogia, kliiniline ja meditsiinilinepsühholoogia, patopsühholoogia, psühhoteraapia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogia, personali- ja kutsepsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, reklaami- ja tarbijapüshholoogia (kaubanduspsühholoogia), eripsühholoogia (füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia), sprodipsühholoogia Neuropsühholoogia – ajukahjustustega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimine (katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused
2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise Rakenduslikuma orientatsiooniga psühhol. harud- 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); 9) Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis) c
Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust. Koolipsühholoogia -käsitleb kooli ja õppimisega kohanemist ning emotsionaalseid ja
Doktorikraad omistati talle Chicago Ülikoolist. Tänini on Fred Fiedler Washingtoni Ülikooli emeriitprofessor juhtimise ja organisatsiooni alal. Ta on saanud mitmeid autasusid intellektuaalse panuse eest rakendusuuringutesse, silmapaistva õpetaja auhinna (Distinguished Educator Award ) Ameerika Juhtimise Akadeemialt ja silmapaistva teadusliku panuse eest tööstus ja organisatsiooni psühholoogiasse Tööstus- ja Organisatsioonipsühholoogia Seltsilt (Society for Industrial and Organizational Psychology) Fred Fiedleri õpilane Martin Chemers California Ülikoolist, raamatu ,,An Integrative Theory of Leadership ,, autor, meenutab oma õpetajat: 1. Kõige sügavama mulje Fredist on jätnud mulle tema personaalne ja professionaalne ausus. Ta oli alati eksimatult aus ja eetiline nii mentori, kolleegi kui ka sõbrana ning ootas teistelt sedasama. Seda on hea õppida noorena ning see teenib sind eluaeg. 2
Rakenduslik psühholoogia- rakendus psühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: tööstuspsühholoogia; kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; õigus-psühholoogia; pedagoogiline psühholoogia; militaarpsühholoogia; personali-ja kutsepsühholoogia; organisatsioonipsühholoogia; reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; spordipsühholoogia. 7. Psüühika- psühholoogia keskne mõiste- hingeline, vaimne. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa -aju- tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika sõltuvust ajutegevusest
Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale.
haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); 9) Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; 6 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-
4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); 9) Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c
4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia + kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside, info töötlemine + geneetiline psühholoogia seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis + diferentsiaalpsühholoogia sooline, rassiline jne erinevuste uurimine + patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine + kunstipsühholoogia + isiksusepsühholoogia + loomapsühholoogia
Paljud noored psühholoogid ei leidnud seal tööd, enamus neist võttis omaks liberaalse liikumise. Pooldasid võrdsemat ühiskonda. Moodustasid organisatsiooni, mille eesmärgiks oli uurida olulisis sotsiaalseid probleeme SPSSI. See organisatsioon panustab eetika ja väärtuste uurimisse. Tänu selle ühingu loomisele hakkas sotsiaalpsühholoogia muutuma rakendusteaduseks. Hakati uurima liidriks olemist, esimesed tarbijakäitumise uuringud, hääletamise uurimine valimistel, tekkis organisatsioonipsühholoogia jne. Sotsiaalpsühholoogia erisused erinevates riikides: NSVL sotsiaalpsühholoogia indiviidivaenulik, kollektiviseerimine. 1936 keelas kom partei NSVL territooriumil psühholoogiliste testide kasutamise rakenduslikes uuringutes. Kõik pidi olema üks mass. Fashismi võimuletulekuga tekkis kogu Euroopas antisemitismi puhang. Sellest sai kasu USA. Seepärast, et euroopa juhtivad sotsiaalpsühholoogid kolisid USAsse. Nt Heider, Ichheiser, Lewin, Adorno.
annaabi.ee 
