Kõigepealt loovad juhid kultuuri, alles seejärel kujundatakse grupid ja organisatsioonid. 21. Organisatsioonide muutmise võimalused: töötajaid tööd organisatsiooni 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid: Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata. Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasutama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks Kaks võimu tüüpi: sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad tasu võim – võim anda hüvitusi karistuse võim – võim karistada legitiimne võim – võimu allikas on autoriteet ekspertvõim – võim, mis tuleneb kompetentsusest referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju
21. Organisatsioonide muutmise võimalused kõigepealt vajalik teadvustada ning seejärel reaalsest olukorrast lähtudes võtta tarvitusele kaalutletus sammud. võivad toimuda ka spontaanselt uute liikmete värbamisega, uute lugud, rituaalide ning materiaalsete sümbolite muutmisega. 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks 23. Organisatsioonipoliitika mõiste tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks
Kodanik ja riik ei ole enam koostööpartnerid, kes üksteist toetavad ja kaitsevad, riigi valitsemine on pigem kujunenud kodanikke orjastavaks. Järjepidevalt tõdeme, et need , keda ise pidevalt meie eest otsuseid tegema valime, on huvitatud vaid rahast, mitte kaaskodanike heaolust. Minu meelest on see juba moraalne kaos, mis tingib omakorda ebaeetilise käitumise ja massilise peataoleku. Kaasaegse kodanikuühiskonnani on käia veel tükk maad, kui pidada silmas sotsialiseeritud, aktiivseid ja eneseteadlikke kodanikke. Toimiva kodanikuühiskonna üheks väikseks mudeliks sobib hästi perekond igal pereliikmel on omad õigused, kohustused ja ülesanded. Kodanikuühiskonna all saame mõista ühiskonna tüüpi, mille peamine eesmärk on avatuse ja demokraatia säilitamine. Sellist ühiskonda elustab poliitiline tahe, elus hoiab aga inimeste omaalgatuslik tahe, kooselulised vajadused, ühishuvid, eetiline solidaarsus, aga
ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasuttama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks. Võimutus määrab tegelikult organisatsiooni efektiivsuse Autoriteet – õigus või kohutus nõusoleku saavutamiseks Võimu (legmiitsus) – võime saavutada nõusolekut (inimesed, kel puudub positsioon, võivad omade tegelikku võimu) Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu kontseptsioonid Modernistlik – võimu lookus on autoriteet, teadmised ja võime lahendada kriitilisi probleeme organisatsiooni jaoks o Võimu baas – õigus kontrollida o Kontroll kui tegevuse vaatlus o Konflikt on ebaproduktiivne
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud
teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: · ID (miski, tema) - kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. · EGO (mina) - see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. · SUPER-EGO (ülimina) - sotsialiseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises
,,traditsiooniliseks,, väärtuseks ja normideks Verepilastuse keeld tähendab seksuaalvahekorda astumise keeldu veresugulaste vahel Võim eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest olemata Võimalik mina ootab meid igas rollis, milles ühiskond ootab meilt teatud käitumist. Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte Võõrandumine inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatud tunne Vähemusgrupp visuaalsest eristatav grupp, mida iseloomustavad visuaalsel erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagavast identiteedist. Välieksperiment sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi
roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest · Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel · Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku ühiskonna poolt, keskendumata individuaalsetele probleemidela, laste käitumisele või naise rollile (et nad ei ole sotsialiseeritud või pole head emad või koduperenaised vastavalt kapitalismi ootustele) · Mõista perekonnaliikmete tööelu tähendust elukorralduse suhtes perekonnas endas · Mõista perekonflikte ootuspäraste sotsiaalsete suhete analüüsi abil, nt põlvkondadevahelised vaidlused laste väärtushinnangute kujundamisel ja tööjõuturu küsimustes · Aidata klientidel mõista ja avada nende jaoks peresuhete kaudu laiemaid
olla tugev pärilik komponent (nt agressiivsus), ja selle omaduste avaldumise vormil, mis võib olla nii pluss- kui miinusmärgiga. Agressiivsus vägivaldse kurjategija ja politseiniku puhul tähendab näiteks ilmselt erinevaid asju. Samasugugne lugu on ka niisugustel temperamendiomadustel nagu näiteks aktiivususe kõrge tase ja domineerimispüüd, mis võivad realiseeruda paremini sotsialiseeritud või vähesotsialiseeritud viisil. Kriminaalse 24 käitumise bioloogilised alused on saanud tänapäeval aktuaalseks teemaks, mida võib seleteda bioteaduste kiire arengu ja kõrge resultatsiivsusega viimastel aastatel. Kui vaadata asjale kuritegevuse poole pealt, võib rääkida nn teaduspoliitilise pendli liikumisest sotsiaalsete faktorite poolelt psühholoogiliste, sageli bioloogiliste taustaga faktorite poole. Kui kaugele
2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Miks alkohol loob olukordi, kus kergemini eksitakse (nt kuritegu jne)- on oma biokeemiliselt toimelt depressant, vähendab neuronite aktiivsust ajus (ajukoores), kontrolliv keskus on ise pidurdatud, kontroll nõrgeneb, kontrollitavad impulsid, sotsialiseeritud käitumsimall ei pääse esile. Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad tähtsamad funktsioone. Ajukoor on üleneva aktivisioonisüsteemi mõju all. Ilma ajukoore piisava toomuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Alkoannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks, sellele häireteta reageerimiseks- kohastumiseks
V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel. Kultuurilise teadmise kõige olulisem aspekt on, et see on omandatud (vs instinktiivne teadmine, kuhu nt kudema ujuda). Teadmiste omandamise eeltingimuseks on liigispetsiifilised algoskused, kuid teadmised ise omandatakse kultuurispetsiifilises kontekstis. Inimestena oleme sotsialiseeritud klt keskkonda, mis mõjutab kuidas tajume ja mõistame endit ja maailma. Tundlik periood (sensitive period) on ajavahemik organismi arengus, mis võimaldab konkreetsete oskuste võrdlemisi lihtsat omandamist. Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates keskkondades trade-off. Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) o Foneemide diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista
noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse
edasiste arengute modelleerimiseks toob Weiler sisse veel ühe Hirschmani mõiste Lojaalsus eksisteerib kaks võimalust: i) algperioodi tasakaalu lõhkumine toob kaasa üldise destabiliseerumise ii) harjumus Ühenduse distsipliini järgida võib olla niivõrd juurdunud, et on kujunenud 'konstitutsiooniliseks refleksiks' Weiler: mingil määral võib teise võimaluse realiseerumist täheldada liikmesriigid on 'sotsialiseeritud' B) tõusevad demokraatia ja legitiimsuse küsimused i) Euroopa Parlamendi roll demokraatia defitsiidi küsimuses · tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept)
komponent (nt agressiivsus), ja selle omaduse avaldumise vormil, mis võib olla nii pluss-kui miinusmärgiga(märgid tulevad sotsiaalsetest hinnangutest). Agressiivsus vägivaldse kurjategija ja politseiniku puhul tähendavad näiteks ilmselt erinevaid asju. Samasugune lugu on ka niisugustel temperamendiomadustel, nagu näiteks aktiivsuse kõrge tase ja domineerimispüüd, mis võivad realiseeruda paremini sotsialiseeritud või vähesotsialiseeritud viisil.Veelgi enam, küsimus on märksa keerulisem, kuna teatavad isiksuse omadused(nt paranoidsed jooned poliitikute, valitsejate puhul) võivad ollagi selleks käivitavaks jõuks, mis teatavaid inimesi teatavate sotsiaalsete tegevuste juurde toob ja seal edu tagab. Samal ajal lähtub neist samadest omadustest oht(võimuliialdused paranoidsete isiksuste puhul) ning kui määratleda niisugune omadus per se negatiivsena,
samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.) Sotsiaalne tüüp nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist. Simmeli dialektika Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool. Ühiskond nii võimaldab kui takistab individuaalsust ning autonoomiat. Institutsioonid loovad ja piiravad inimese vabaduse. Diaad Kahene grupp, mis üldiselt on stabiilne. Grupis on ainult üks suhe. Kui indiviid grupist lahkub, siis see laguneb Triaad kolmest indiviidist koosnev grupp. Kõigi osaliste vahel on erinevad suhted. Tekib enamuse ja vähemuse nähtus.
levisid üle USA Esimese põlvkonna uuringud: William Whyte (1956) The Organization Man. Park Forest - Võimendatud sotsiaalsus. Familism (suur osa vabast ajast kulus lastele). Eeslinn kui ajutine elukoht (lõpetamata mobiilsusahel, soov liikuda ülespool) Seeley, Sim&Loosely (1956) Crestwood Heights: A Study of the Culture of Suburban Life. Crestwood Heights. Elanikud kasutasid oma elamise välist ja sisemist pilti staatuse rõhutamiseks. Lapsed olid sotsialiseeritud. Igapäevaelus domineeris komformism. Elanikud ei „piilunud“ järgmist eeslinna, nad olid „kohal“. Fava (1956) uuris NY – Manhattan, Queens, Nassau maakond. Suhtlus naabruskonnaga selgelt erinev. Kesklinnas madalaimad, siseringis kesktasemel, eeslinnas kõrgeim. Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile. S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda. Teise laine uuringud:
edasiste arengute modelleerimiseks toob Weiler sisse veel ühe Hirschmani mõiste Lojaalsus eksisteerib kaks võimalust: i) algperioodi tasakaalu lõhkumine toob kaasa üldise destabiliseerumise ii) harjumus Ühenduse distsipliini järgida võib olla niivõrd juurdunud, et on kujunenud 'konstitutsiooniliseks refleksiks' Weiler: mingil määral võib teise võimaluse realiseerumist täheldada liikmesriigid on 'sotsialiseeritud' B) tõusevad demokraatia ja legitiimsuse küsimused i) Euroopa Parlamendi roll demokraatia defitsiidi küsimuses · tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept)
Kõigil on looduse poolt sisse pandud energia, mis vajab väljaelamist. Kui mina söön ja keegi tuleb mulle lähemale, siis vallandub agressiivne. Sigmund Freud agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel Inimese mudel rääägib, et igas inimeses on peidus kolm inimest. ID, ego ja superego.Kui inimesel oleks ainult ID, siis oleks ta suhteliselt karm tegelane, tormaks naise juurest naise juurde. Superego, kultuuri poolt sotsialiseeritud normid. Hoiab IDi tahtmisi ohjes. Ego on nende kahe vahepealne. Freudi inimese mudel sees Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon Keskkond pärilikkus debatt 30 D. Buss: agressiivsuse evolutsiooniline kontekst · Motives for aggression: Status, reputation, honor and sexual jealousy as key motives for
Perekond. 2. Bioloogilised faktorid: Alatoitumus. Alkohol. Enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed. Keskkonna saastatus. 3. Intelligentsustestide standardiseerimine. Flynn´i effect (keskmine IQ suureneb 3punkti 10aastaga). Otsustas kontrollida vanade intelligentsustestide peal seda, milline vaimne võimekus praegu on. Kui teha tolleaegseid teste praeguse põlvkonnaga, siis kõik on geniaalsed. Põlvkonnad, mis on kasvanud peale, on sotsialiseeritud keskkonnas, kus infotöötlus on kasvanud ja inimesed arenevad suunas, mis eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid.
internet. Kingituste vahetamine erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised: 1. soo jätkamine realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja
annaabi.ee 
